AINE EHITUSE ALUSED Sissejuhatus aine ehitusse. Reaalsed gaasid. Reaalse gaasi puhul peame arvestama osakes mõõtmeid, sest osakestevahelised kaugused on väiksemad, on 10 ja vähem osakese diameetrit ja molekulaarjõudusid tuleb järelikult arvestada. Ülekandenähtused gaasides. Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu.
-) Autotroofide põhirühma moodustavad liigid, mis kuuluvad: taimeriiki. -) Ühe glükoosi molekuli aeroobsel lagundamisel sünteesitakse kuni: 38 ATP. -) Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on: ATP süntees. -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad: stroomas. -) Molekulaarset hapnikku on vaja: hingamisahela reaktsioonides. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) GDP molekuli ehitusse kuulub kaks fosfaatrühma. -) GTP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. -) UDP molekuli ehitusse kuulub kaks fosfaatrühma. -) UTP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. -) TTP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. -) Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. -) Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli. -) Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla etanool või piimhape.
keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA informatsiooni RNA. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustanud lämmastikaluse, 5- süsinikulisesuhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Oligosahhariid- madalmolekulaarsed org ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Polüsahhariid: kõrgmolekulaarne, üle 10 monoosi, ehituslik ülesanne. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape- (RNA) biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles on süsiniku aaromeid 3-6 tk. mRNA informatsiooni-RNA. Toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. tRNA transport-RNA. Molekuliga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. rRNA- ribosoomi-RNA. Kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgu sünteesis. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma ühunemisel. Oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid , mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Peptiidside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid korgmolekulaarne ühend, mille ehituslikeks lülideks in monosahhariidid.
tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Oligosahhariid- on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos). Retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleotiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.
Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I. Süsihappegaasi kogunemisel rakkudesse moodustuvad karbonaatioonid, mis kanduvad koevedelikku ning edasi kopsudesse, kus vabanetakse süsihappegaasist. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 2.3 Orgaanilised ained Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad aine ja informatsioonivahetuses.
1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. 3) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone piisavalt ei ole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. (Suur osa sooli joogiveest.) Katioonid positiivselt laetud ioonid on organismides olulisel kohal: H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. 1) Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1
129338636.1866024609.1475236322 Psühholoogiline kaitse – sõja ja Õpilasesinduste liit pooldab valimisea Technopolis Ülemiste investeerib uue Aidsi diagnoositute arv on tänavu kasvanud Tartu suplusvees ujuvad antibiootiku rahu piiridel langetamist kohalikul tasandil büroohoone ja parkimismaja ehitusse 18 alluvad bakterid Kohalik tase miljonit eurot http://tervis.postimees.ee/3850087/aidsi- http://unitas.ee/uudised/psuhholoogi http://www.postimees.ee/2988153/opilases diagnoositute-arv-on-tanavu-kasvanud? http://tehnika
milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Mrna-Toob geneetiliseinfo rakutuumas asuvatest kromosoonidest tsütoplasmas olevasse ribosoomidesse ehk siis transportija NUKLEOTIIDID- Nukleiinahappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru(riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on RNA monumeer. OLIGOSAHHARIIDID PEPTIITSIDE-Kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. POLÜSAHHARIIDID-kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikes lülideks on(monomeerideks) on monisahhariidid RENATURATSIOON- valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järkuruumiliste struktuuride taastumine,denaturatsiooni pöördprotsess. RETSEPTORVALK-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse
- tõene 5. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad?- dissimilatsiooni 6. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1 g .... oksüdatsioonil- glükoosi 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi?- pimedusstaadiumi reaktsioonides 8. Käärimise lõpp-produkt on?- etanool, süsihappegaas 9. Fossiilsed kütused- sisaldavad orgaanilisi aineid, tekivad miljonite aastate jooksul settinud materjalist, tekivad kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul 10.ATP molekuli ehitusse kuulub mitu fosfaatrühma?- 3 11.Kuidas omastab enamik organisme keemilist energiat?- orgaaniliste ühendite lagundamisel
Monomeeri nimetus DNA RNA Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat 2)guanosiinfosfaat 2)guanosiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline Komplementaarsus prin...
Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid sisaldavad infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Enamik neist kuulub kapsiidi või ka seda ümbritsevasse koostisse. 2.) replikatsioonigeenid nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise 3.) regulaatorgeenid neilt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. See tagab uute viirusosakeste moodustumise. viroidid sarnanevad RNA-viirustega, kuid neil puudub kapsiid ja ümbris. Nad on RNA rõngasmolekulid
· Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur on biheeliks. Tertsiaalstruktuur, mis tekib DNA ja valkude koosmõjul DNA molekul on kaheahelaline.
tulemus on geenivahetus meioos-päristuumse raku jagunemise viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. mitoos-päristuumse rakujagunemise viis,millegatagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse somaatiline rakk-organismis ehitusse kuuluv kehaeakk sperm-e.spermatosoid-seemnerakk mis moodustub üldjuhul isasorganismis. spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku eelane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer.-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav loht,kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemine,uus organism pärineb vanema mingist kehaosast.
*DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud..... NUKLEOTIID *Milles seisneb DNA tähtsus? a)päriliku info säilitamine ja edasiandmine b)peamine kromosoomise ehituslik koostisosa 2.10. Informatsiooni RNA ( mRNA) *Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. Transpordi RNA(tRNA) · mRNA molekuliga ribosoomodesse saabuva info lahtimõtestamine Ribosoomi RNA(rRNA) · Osaleb valgu sünteesis; kuulub ribosoomide ehitusse. 2.11. DNA RNA Erinevused: a) DNA molekul on kaheahelaline. A)RNA molekul üheahelaline b)Sahhariidideks on DESOKSÜRIBOOS. B)Sahhariidiks on riboos. C)lämmastikalus on TÜMIIN. C)1lämmastikalus on URATSIIL Sarnasused: a) Happejäägiks on mõlemal fosfaatrühm b) 3lämmastik alust on samad: ADENIIN, GUARIIN, TETSIIN
mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. (ribosoomides toimub valgu süntees) 31 denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine (säilib valgu esimest järksu struktuur) 32 renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastuine (denaturatsiooni pöördprotsess)
Tüübid Üks 1. mRNA (kannab DNA lõigu tsütoplasmasse ning ribosoomidesse 2. tRNA (toob aminohapped ribosoomis) 3. rRNA (kuulub osaliselt ribosoomide ehitusse ning on ehitusplatsiks proteiinide sünteesile ) Eripära DNA heeliksi geomeetriline RNA geomeetriline struktuur on struktuur on B-vorm. DNA-d A-vorm. RNA lõike on võib kahjustada happeline jätkuvalt tehtud, lõigatud ja keskkond, UV kiirgus või taaskasutatud. RNA on rohkem
osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemine,kuulub Mikrobioelemendid ühendid vees lahustavateks.Osalevad Küllastatud rasvhapped on toa t tahked ained antikehade,mitmete verehüübimisfaktorite Fe,Cu,Zn,Co,I,Mo,V,Ni,F,Cr,Se,Si,Sn,B,As.Eluks organismi sisekeskkonna happe-alus- (palmitiinhape,steariinhape) ehitusse.5.Reguleeriv – toit sisaldab rohkesti vajalikud vaegused avaldavad tõsise tasakaalu säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad (linool ja kiudained-puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline – haigustena. Difusioon-lahustunud aine molekulide linoleenhape - õlid)need on ASENAMATUD moodustavad antikehad,veregruppide
Mikrobioelemendid ühendid vees lahustavateks.Osalevad organismi Küllastatud rasvhapped on toa t tahked ained antikehade,mitmete verehüübimisfaktorite Fe,Cu,Zn,Co,I,Mo,V,Ni,F,Cr,Se,Si,Sn,B,As.Eluks sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu (palmitiinhape,steariinhape) ehitusse.5.Reguleeriv toit sisaldab rohkesti kiudained- vajalikud vaegused avaldavad tõsise haigustena. säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad (linool ja puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline moodustavad
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Kaksikspiraal on kõigest DNA sekundaarne kuju. (õpiku joonis) Desoksüribonukleotiid koosneb: Fosfaatrühm Desoksüriboos Lämmastikalus Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on lämmastikalus (A, T, C, G) Komplementaarsusprintsiip ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis) DNA tähtsus talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olu...
Organismidel on võimalik energiat saada Päikeselt valgusenergiaga, Keemilist energiat otse eluta keskkonnast ehk anorgaanilistest ühenditest. Toiduks tarbitud orgaanilistest ühenditest. Kui lihasrakkudel ei ole piisavalt..., siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse päikeseenergia keemiliseks sidemete energiaks ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma, mis on omavahel seotud.. sidemega Anaeroobse glükolüüsi saadusteks võivad olla piimahape ja etatnool Glükoosi lagundamisel võib eristada gülükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisaehla reaktsioone Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel Jogurt valmib bakterite abil, kes kasutavad energia saamiseks piimhappekäärimist. 3
kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks.
Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku). 11
kahekromatiidilised. 12) Tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. 13) Meioos- sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud 14) Haploidne kromosoomistik-sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 15) Diploidne kromosoomistik-keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina 16) Somaatiline rakk e keharakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk 17) Gameet- sugurakk 18) Kromosoomide ristsiire-meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid 19) Sügoot- viljastatud munarakk 20) Sperm- seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis 21) Sperma-Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme 22) Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermatosoidide areng 23) Munarakk e ovotsüüt- emassugurakk
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille
4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15
Geenid, mis avalduvad 1)kõigis rakkudes (rRNA ja tRNA geenid); 2)ühe kindla koe rakkudes(insuliini geenilt mRNA transkriptsioon kõhunäärmerakkudes); 3)ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil (loote varases embrüogenees); 4)ei avaldu mitte kunagi Viiruste genoom, 3 tüüpi geene a)regulatsioonigeenid (sünteesitakse valgud, reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist) b)replikatsioonigeenid (kindlustavad viiruse genoomi paljundamise) c)struktuurigeenid (sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks; kapsiidi või ümbrise koostises) Elus Eluta Sisaldavad Rakuline ehitus puudub pärilikkusainet Esineb muutlikkus Puudub iseseisev ainevahetus Paljuneb teistes Puudub iseseisev organismides paljunemisvõime transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel
Enamik taimerakke on lisaks rahumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga, mille põhiliseks koostisaineks on tselluloos, biopolümeerid jt. Noorena on kest küllalt suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada), seda läbivad arvukad poorid. Vananedes kest pakseneb ja poorid muutuvad tihkemaks. Ülesanneteks on raku ja kogu taime toestamine (sõnajalg-, paljasseemne- ning katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid), kaitsmine (puitunud varre pinnale moodustunud korkkoel, milles on gaasivahetuse säilimiseks lõved) ning ainete transport (juhtukude on moodustunud rakukestadest ning on taimede ,,vereringeks"). Rohtsete varte püstise asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul (turgoril). Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub.
mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Ovogoon - emasorganismis esinev munaraku eellane Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks
keskväärtused. Saadud tulemused iseloomustavad antud süsteemi keskväärtuste kaudu. Need keskväärtused iseloomustavad süsteemi kui tervikut. Selliseks on molekulide liikumise keskmine kiirus, molekulide keskmine kineetiline energia, molekulide kontsentratsioon jne. Seosed nende keskväärtuste vahel määravad makroskoopilistes kehades toimuvad soojusnähtused. Teise võimaluse nimi on termodünaamiline meetod. Selle meetodi idee on selles, et aine omadusi saab uurida ilma aine ehitusse tungimata. Soojusnähtusi on võimalik kirjeldada niisuguste füüsikaliste suuruste abil nagu ruumala, rõhk ja temperatuur. Neid suurusi on võimalik registreerida mõõteriistadega nagu termomeeter, manomeeter jne. Kogu termodünaamika olemus seisneb seadustes, mida nimetatakse termodünaamika seadusteks. Molekulaarfüüsika aluse moodustab gaaside molekulaar-kineetiline teooria. See teooria selgitab makroskoopilistes kehades toimuvaid
molekulide kaasabil. 1. Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15
10.Aeroobse glükolüüsi toimumisel peab olema rakus piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobne glükolüüsil moodustub piimhape. 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule 38 14. Süsihappegaas seotakse Calvini tsükli reaktisoonides 15. Glükolüüsi lagundamise eesmärk on ATP süntees 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides 17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma 18. glükoosi lagundamisel võib eristada glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone 19. püroviinamarihape moodustub glükolüüsi tulemusena 20.Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool 21.kloroplastides sisalduvate klorofüllo molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel 22.hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad ATP ja HO molekulid 23
................... 3- ....adeniin või tümiin............................. 4- ...tümiin või adeniin............................. 5. Nimetage erinevate RNA molekulide ülesanded rakus. mRNA-osaleb päriliku info tRNA-transpordib infot tuumast rRNA-kuulub ribo- 3 avaldumises ribosoomidesse soomide ehitusse 6. Milline RNA on kujutatud joonisel? Joonisel on ...mRNA...... 7. Õpikus on kirjeldatud, et keskkond mõjutab geenide avaldumist. Kuidas sellest aru saada? Kuna keskkonnas võib leiduda nii mürgiseid kemikaale kui ka ravimeid.. siis see kõik mõjutab seda kas teatud geenid lülituvad sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. Veel mõjutavad ka temperatuur, valgus, toitained jne. Kõik mis toimub
muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Seened Seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehituse ja suurusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Teadlaste arvates jääb nende hulk 1,5 miljoni piiridesse. Kõik seened on eukarüoodid (nende ehitusse kuulub üks või mitu rakutuuma). Samuti on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamus seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest (moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest). Soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad nad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli.
· retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt a) · homosügootne organism identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Nt. AA või aa · heterosügoote organism ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Nt. Aa · gameet organismi sugurakk. munarakud ja seemnerakud · somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk · homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
RNAd sünteesitakse DNA pealt. RNAd on 3 erinevat sorti: 1. mRNA informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info, vastavalt sellele toovad kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse 3. rRNA ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid monomeeri ehitus: a) lämmastikalus adeniin adeniin guaniin guaniin tsütosiin tsütosiin tümiin uratsiil
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku.
Raua aatomid esinevad punalibledes. Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül (OH-), karbonaat (HCO3- ja CO32-), fosfaat (H2PO4- ja HPO42-), kloriid (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 3. Orgaanilised ühendid organismis. Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid (üks elu tunnustest). Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. Organismide koostisse
o Ensümaatiline ülesane o Ehituslik ülesanne o Kaitseülesanne o Regulatoorne ülesanne o Liikumisülesanne o Transport ülesanne o Energeetiline ülesanne. o Retseptoorne ülesanne 9. DNA; RNA ehitus ja ülesanded o DNA- Päriliku info kandmine ja edasi andmine tütarrakkudele. o mRNA toob geneetilise info tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse o tRNA aminohapete transport ribosoomi o rRNA kuulub ribosoomi ehitusse 10. Mõisted! o Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine o Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine o Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk o Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 11. Joonised! o Valgud ehk lipiidid o Nukleiinhapped
Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul,mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNAviirusega.Virusoidviirus,mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega.Võib nim.ka viiruseparasiidiks. Paljunemine.Viiruse genoom
10.Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema hapniku. 11.Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12.Anaeroobsel glükoosil moodustub piimhape. 13.Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molecule maksimaalsel 38 14.Süsihappegaas seostatakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15.Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on ATP süntees. 16.Molekulaarset hapniku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükoosi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19.Püroviinamarihape moodustub glükolüüsi tulemusena. 20.Anaeroobse glükoosi produktideks võivad olla piimhape ja etaan. 21.Kloroplastides sisalduvate klorofüli molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22.Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad H2O ja ATP molekulid. 23
Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga. Biopolümeer valgud, polüsahhariidid ning nukleiinhapped, mis on saanud nimetuseks biopolümeerid kuna nad moodustuvad ainult elusorganismides. Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel. Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud
Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri
2.Peatükk Aminohape- Biheeliks- Biomolekul-orgaanilise aine molekul Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer Denaturatsioon-valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine DNA-biopolümeer(pärilikuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine) RNA-monomeer( Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid-fosfaatrühma sisaldav lipid Hormoon- Lipiid- Makroelemendid- Mikroelemendid- mRNA- nukleotiid- oligosahariid- peptiitside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Polüsahhariid- Renaturatsioon-valgu kõrgematjärku ruumiliste striktuuride taastumine Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid-orgaaniliste ühendite rühm steroid- tRNA- 3.Peatükk Eukarüoot-organism, mida iseloomustabrakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid, seened, taimed, loomad) Golgi komleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell
Süsivesikud takistavad rakkude külmumist lipiidid-vahad moodustavad taimedel kaitsekihi,mis takistab liigset vee aurumist valgud-antikehad on kaitseks haigustekitajate eest. 16. Milles seisneb DNA ja RNA tähtsus? DNA-Päriliku info säilitamine RNA-Päriliku info realiseerimine 17. Oskate nimetada erinevate RNA molekulide ülesandeid rakus. mRNA-osaleb päriliku info avaldumises(informatsiooni) tRNA-transport rRNA-kuulub ribosoomide ehitusse 18. Mis on biomolekulid,oligosahhariidid,liht-ja liitlipiidid? Biomolekulid-orgaanilise aine molekul,mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lepiidid,sahhariidid). Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on liitunud(sahharoos,laktaan) Lihtlipiid-(rasv) vees mitte lahustuv orgaaniline aine,mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks. Liitlipiid-moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega(fosforlipiid).
Monosahhariid Desoksürbioos Riboos N-alus Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Mol. Struktuur Kaheahelaline üheahelaline Sarnasused- happejääk - fosfaatrühm Valkude lagundamisel vabaned kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel Aminohape on valgu monomee DNA kuulub kromosoomide ehitusse DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Riboos on monisahhariid Valgu monomeerid on aminohapped Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks
Ca palju luukoe koostises. Mg on rakkudes seotud nukleiinhapetega;dna ja rna-ga. Fe aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll hingamiseks vajaliku 02 sidumisel. Anioonide tähtsus?-negatiivselt laetud ioonid-olulised-hüdroksüül,karbonaat,fosfaat, jodiid, kloriid. Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tuleb karbonaatioonid. Need kanduvad edasi vereringe kaudu kopsu ja sealt välja. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse. Orgaanilised ained Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid. Valdav osa koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust. Leivund ka lämmastik, fosfor ja väävel. Seega makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped-biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse,reguleerivad rakkude talitust,osalevad info vahetuses keskkonnaga Millised keemilised ühendid on biomolekulid?- orgaanilised ühendid mis moodustuvad org elutegevuse tulemusena
01...0.3 um. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et nad on enamasti keraja(a), silinderja(b) või hulktahuka(c) kujuga. Väikestel viirustel on kolm geeni, suurematel aga isegi üle kahesaja. Eristatakse kolme tüüpi geene: replikatsiooni-(Nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA ja RNA paljunemise), regulaator-(neist saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesrahu ainevahetust) ja struktuurgeenid(Seal sisaldub info viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks). Viiruste paljunemine: Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani ja kesta Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Lüütiline tsükkel: Lüsogeenne tsükkel:
annaabi.ee 
