Idamaade tsivilisatsioonid Kujunemisest Vana-Egiptuseni Vana-Egiptus • Umbes 3100 e. Kr – 30 e. Kr • Ajalugu jaguneb 3 perioodiks • Vana Riik • Keskmine Riik • Uus Riik • Riik kujunes Niiluse jõe kallastele • Jõgi pakkus häid võimalusi põllumajanduse arenguks • Niilus ujutas perioodiliselt üle kaldaäärsed alad • Alguses oli kaks konkureerivat riiki • Alam-Egiptus • Ülem-Egiptus Püramiidid • Kõige tuntumad monumendid maailma ajaloos • Arvamus, et püramiidid ehitati valitsejate hauakambriteks
Liibüa kõrb Koostanud: Kevin Morten Saidla 1. Liibüa kõrb asub Aafrika mandril Aafrika maailmajaos Liibüa riigis (joonis 1) (joonis 1) 2. Liibüa kõrbe suurus on 2000 ruutkilomeetrit ja kõrb ulatub Egiptuseni välja. 3. Liibüa kõrbes on vähe sademeid (maksimaalselt 250mm aastas) ja toimub suur temperatuuri kõikumine. Öösiti võib temp. langeda alla 0 kraadi samas aga päeval võib temp. tõusta kuni 50 kraadini, selle tõttu aurab palju ja on vähe sademeid. 4. Liibüa kõrb on tekkinud tänu niiskete õhumasside liikumist takistavate mägede tõttu. 5. Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb ,mis on kaetud jämeda
Praxiteles. Knidose Aphrodite. Müncheno Glüpotek. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Lysippos. Sandaalisiduja. Louvre, Pariis. Hellenistlik skulptuur Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka aga maistena, inimlikkudena. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine.
Pärsia kultuur Pärsia asus tänase Iraani territooriumist Egeuse mere ja Egiptuseni, kuid oli kultuuriliselt laiem piirkond. Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr, nad saabusid Iraani aladele koos teiste Indo-Euroopa hõimudega, kes rändasid Kesk-Aasiast ning allutasid kohalikud ja ajapikku sulandusid rahvad. Pärslased ise olid impeeriumi tekkimise ajal oma kultuuri ja ühiskonna arengu poolest madalamal tasemel kui alistatud rahvad. Suhtuti kohalike rahvaste uskumustesse ja kogemustesse lugupidavusega. Allutatud rahvaste
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandil e.Kr. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makdoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulasrahvas. 5. sajandil e.Kr võtsid nad üle palju kreeka kultuuri kogemusi, aga suutsid luua ka ühtse sõjaliselt tugeva riigi. Tänu Aleksandri vallutustele levis kreeka kultuur enneolematule kaugele Indiani, Kesk-Aasiani, Egiptuseni. Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks: -Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. -Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks.
toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Maitseaine mõiste Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. Vürtside ajalugu Vana maailma jaoks on vürtside häll Indias. Juba 5000 aastat tagasi ulatus kaubandusvõrk Hiinast läbi India, Pärsia ja Mesopotaamia kuni Egiptuseni Aastasadu veeti vürtse mööda vanu karavaniteid Kõige kuuksam on siiditee. 100 aastat peale Kristuse sündi avastasid roomlased meretee Euroopasse Vürtside liigitus Kokku tuntakse üle poolesaja vürtsi, millest kodusel toiduvalmistamisel kasutatakse tavaliselt vaid kümmekonda Maitseaineid tarvitatakse kuivatatult, värskelt või siis nii üht kui teist moodi.
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi
3.Pärasia suurriik (sajandid ,lühiiseloomustus ,saavutused) Pärslased asusid Lõuna-Iraanis.Ajaloos nimetatakse Pärsiaks ka Pärsia impeeriumi ,mis tekkis 8. sajandil eKr. Pärsia oli hea sisekorraldusega riik ,kus oldi tolerantsed vähemrahvuste ja -usundite suhtes.Kuningas oli absoluutne valitseja ja tema abilised koondusid õukonda.Riik oli jagatud satraapiateks,mida juhtisid satraabid.Pärasia valitsejad ,kes kuuendal saj.allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Eugeuse mere ja Egiptuseni,püüdsid alistatud rahavaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. 4.Zoroastrism(Zarathustra õpetus) Puudus riigiusk,kuid pärslaste enda riigiusundiks oli mazdaism,mis sai alguse Zarathustra õpetusest. See oli selgelt dualistlik õpetus,mis kuulutas hea ja halva lakkamatut võitlust maailmas.Tähtsal kohal oli tulekummardamine.Rituaale viisid läbi maagid. Usundi püha raamat oli ,,Avesta",mille arhailisemaks osaks on gathad.Avesta koondab endas hümne
Hephaistion, kellega ta kohtus poisina Aristotelese juured õppides. Sõjakäigud ja valitsemine Kui Aleksander maabus 334. A eKr Aasias, oli ta vaid 21-aastane ja olnud Makedoonias kuningas vähem kui 2 aastat. Tal seisis ees Pärsia riigi ihaldatud vallutamine paljude lahingute ja kuulsate võitudega. Kuid tema maabumine tähistas ka teist pöördepunkti tema elus ta ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Aleksandri suurriik ulatus Makedooniast Induse jõeni ja Araali merest Egiptuseni. Võrdluseks tänapäevaga oleks see kui valitseda Kreekast ja Albaaniast Euroopas kuni Pakistanini ja Egiptusest läbi Israeli, Liibanoni ja Süüria kuni Armeenia ja Afganistanini kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Tagasipöördumine ja surm Kaheksa aastat hiljem on Aleksandi sõjavägi jõudnud India aladeni, tema sõjamehed on väsinud pidevatest rännakutest ja lahingutest. Nad on väsinud ja ei soovi enam võõral maal sõdida. Nad
Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: valitsejad kes 6 saj allutasid kõik maad Iraanist Egiptuseni, püüdisd alistatud rahvaste trad. Ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada.Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühildades rajasid pärslased hästi toimiva riigi, mille eesotsas seisis suurkuningas. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Avaldati austust kohalikele jumalatele.Kindlat pealinna polnud. riik oli jagatud suurtes asehalduskondadeks ehk satraapideks(seda tegi Dareios, pärsia kuningas kes sõdis kreeklastega)
näiteks Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul, elasid pärslased. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros II (559-529 eKr). Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 3 ÜHISKOND Riik ja ühiskond Pärsia valitsejad, kes VI sajandil allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Egeuse mere ja Egiptuseni, püüdsid alistatud rahvaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. Nad suhtusid alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse üldjuhul suure lugupidamisega, võtsid neilt üht-teist üle ega surunud omaenda omaenda tavasid kellelegi otse peale. Alistatud maades jäi enamasti kehtima traditsiooniline õiguskord. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele
LEOCHARES Lysippose kaasaegne, töötas samuti Aleksander Suure juures Kujutab kiireid liikumismotiive. · ,,Belvedere Apollon" Sellest kujust saab pikaks ajaks meheliku ilu klassikaline standard. 4.saj ja hilisemast ajast on säilinud savikujusid, mida kunagi ei valatud pronksi ega tahutud välja marmorist. Need heidavad pilgu stseenidele argielust Hellenistlik skulptuur 323 eKr 30 pKr Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Kreeka ise kaotab kunstis tähtsuse. Olulisemad kunstikeskused on: Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Skulptuur 5 Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik
(esinevad punastena mustal foonil). Uus tehnika võimaldas detailsed jooned peene pintsliga peale maalida. Pildil niobiidide (Niobe laste) tapmist kujutav krateer. Zeus ja Ganymedes, Europe röövimine, maalid 5.saj. eKr. punasefiguurilistelt vaasidelt. Hellenistlik kunst. 4. saj. II p. eKr. Makedoonia Aleksander alistas Kreeka linnriigid ning jõudis oma sõjakäikudega idas – Indiani, põhjas – Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Makedoonia Aleksandri vallutuste tulemusena levis kreeka kunst enneolematult kaugele, rajati uusi linnu (Aleksandria, Pergamon). Kreeka kunst ja kultuur segunevad kohalike, idamaiste traditsioonidega - ehitised muutuvad toretsevaiks, kaob kreeka mõõdukus ja harmooniatunne, ühe ehitise juures kasutati mitut, vahel kõiki kunstistiile (joonia, korintose) läbisegi. Kaaria kuningas Mausolos laskis 4.saj. rajada uude pealinna Halikarnassosesse endale
Aleksander Suur tegi sõjakäike Aasiasse, millest paljud kreeklased osa võtsid ja nii levis kreeka kultuur enneolematult kaugele.Aleksandri hiigelimpeerium lagunes aga pärast valitseja surma ja selle baasil kujunes rida hellenistlikke riike, mis kujutasid endast segu aasialikust ja kreekalikust nii majanduse, poliitika kui ka kultuuri alal. 18. Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Enneolematult kaugele-idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. 19. Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Paleesid, turuhooneid, teatreid, saunad, raamatukogusid jne. 20. Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Rhodose koloss, "Samothrake Nike", "Milose Venus" 21. Meenutame siinkohal antiikaja seitset maailmaimet, kuigi need kõik ei kuulu hellenistlikku kreeka kunsti. Täida lüngad. Kasuta lisamaterjali.
m.a. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulusrahvas, kuid madalamal arengutasemel ja kreeklased pidasid neid barbariteks. V sajandi jooksul e.m.a. võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi, kuid erinevalt nendest suutsid luua ühtse ja sõjaliselt tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäikude tagajärjel levis levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Aleksander suri noorena ja tema hiigelriigi jagasid omavahel väepealikud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine (Kangilaski 2003: 68). Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr jagasid kolm väejuhti Antigonos, Seleukos ja Ptolemaios Makedoonia Aleksandri loodud Vana-Kreeka suurriigi omavahel. Antigonos valitses
Pärast Makedoonia Aleksandri surma lagunes ka tema riik. Impeeriumi varemeil tekkis hulk hellenistlikke riike. Neis riikides levis kreeka kultuur, mis segunes kohaliku kultuuri elementidega. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kreeka kultuur levis enneolematult kaugele- idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Hellenistlik arhidektuur elas üle suure tõusu IV sajandi lõpul ja III sajandi algul. Sel ajal rajati hellenistlike riikide pealinnu, kaubanduslikke, administratiivseid ja sõjalis-strateegilisi keskusi. Rangelt geomeetrilise, täisnurga all lõikuva tänavavõrgustikuga planeeriti terve rida linnu. Kujundati ühiskondlike hoonete ja templite suurepäraseid ansambleid akropolidel. Ühe ehituse juures rakendati sageli kõiki kreeka stiile läbisegi
Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Kõrbetes jõest kaugemal (välja arvatud Al- Fayymi oaas) oli elu peaaegu võimatu. Maaharimine oli seotud iga-aastaste Niiluse üleujutustega, millest Egiptuse tsivilisatsioon sõltus. (1830. aastal ehitati lüüsid ja tammid, mis mõjutasid vee loomuliku käiku, ja 1971. aastal rajatud Aswni tammiga tehti Niiluse üleujutustele lõpp.) Ida-Aafrika mägedest pärinev üleujutusvesi jõudis Aswni ja Ülem-Egiptuseni juuni alguses. Juulist oktoobrini vesi tõusis ning kohale jõudis viljakat muda. Riik Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele
· Kergerelvastusvägi (kaitserelvastus puudus) · Piiramisväed · Luurajad (allusid ainult kuningale) Põletatud maa taktika küla hävitati täielikult Küüditamine Salmanassar V (727-722) Üritas territooriumi laiendada, tekkis sisemine võitlus. Hukkus võitluses sõjaväepealikega. Sargon II (722-705) Vallutati tagasi Iisrael, hävitati pealinn, küüditati 30,000 inimest. Sanherip (705-681) Laiendas võimu Foiniikias piki rannikut Egiptuseni. Surus maha Babüloni linna ülestõusu kõik hävitati. Linn ujutati üle. Assar Hadon (680-668) Taastas Babüloni linna, tegi sõjakäike Egiptusesse, vallutas Egiptuse. Viimane hiilgeaeg. Egiptlased pidid maksma kõrget maksu. Nt. 9 tonni hõbedat + muud maksud. Assur Banipal (668-626) Algas ühtse riigi lagunemine. 659 lõi lahku Egiptus. Põrast seda tekkis sõjaline liit Assüüria vastu babüloonlased, meedialased. Liit hävitas Assüüria riigi. Lõplik häving tuli 626
Aphrodite, töötas välja rõivastusstiili laiades voltides) Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas. Polykleitos kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas KeskAasiani ja lõunas Egiptuseni. 4.saj keskel eKr laskis Pärsia VäikeAasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleum. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3.saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli VäikeAasias asunud
Aktina hakati kujutama naisi Praxiteles lõi meelelisi noori jumalaid, nt hermes dianysos-lapsega, originaal, Aphrodite kujul palju koopiaid Hakkas levima portreekunst, jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni, Lysippos, Aleksander suure portree Hellenistlik kunst Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi Aleksandri tõttu levis see: Idas indiasse, põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni Aleksandri surm: Riik jagunes hellenistlikeks riikideks, hellenistlik kunst mitmekesine Mõned muutused: Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes nende jumalaks pidamisele Pärsia asevalitseja Mausolos lasi endal ehitada haudehitise : Halikarnassose mausoleum- · Kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline · Kattis kõrge püramiiditaoline katus · 50 m kõrgune, maeti alusesse, ülal skulptuur hobuse rakend · ristkülikukujuline
kivide sisse tehti reljeef (intaljo)) 11. Hellenistlik kunst * 4. sajandil e.Kr. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makdoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulasrahvas. 5. sajandil e.Kr võtsid nad üle palju kreeka kultuuri kogemusi, aga suutsid luua ka ühtse sõjaliselt tugeva riigi. Tänu Aleksandri vallutustele levis kreeka kultuur enneolematule kaugele Indiani, Kesk-Aasiani, Egiptuseni. Pärast aleksander suure surma (jagasid väepealikud omavahel tema hiigelriigid) tekkisid mitmed hellenistlikud riigid, ning see pärast on hellenistlik kunst väga mitmekesine. * Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks: 1) Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. 2) Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios
1.Hellenismi (sõnast "hellen" kreeka keeles `kreeklane') tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb varasemast kreeka kultuurist? Kreeka kultuur segunes Idamaade omaga. 2.Kelle tegevust tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? 4.sajandil eKr vallutas Makedoonia Kreeka linnriigid. Nad võtsid kreeklastelt palju üle. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis Kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. 3.Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Aleksander suri noorena ja uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad olid väepealikud. 4.Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Hellenismi tähtsaimad keskused olid Ateena, Aleksandria ja Pergamaon (Väike- Aasias) 5.Millised ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud
ja neil ei tohtinud olla sõjaväge. Aastal 27 sai nende aladepealinnaks sai Korintose linn, ala nimetati Ahhaiaks (?). Rooma-Süüria sõda 192-188 Kui Aleksander Suure riik lagunes tekkisid Diadohhide riigid (Diadohh = järglane). Olulisimad Diadohhi riigid olid Ptolemaioste riik, mille keskus oli Egiptuses ja Seleukiidide riik, mille keskus oli Süürias. Diadohhide vahel toimus mitmeid sõdu võimu nimel Lähis-Idas. Seleukiidid saavutasid võimu terves piirkonnas kuni Egiptuseni. Rooma sõja ajendiks sai see, et seleukiidid hakkasid oma võimu laiendama Rooma suunas. Seleukiidide kuningas Antiochos III hakkas ajama Rooma vastast poliitikat. Kartaago soovitas tal Roomat rünnata aga Itaalia alasid ta ei julgenud rünnata, ta tungis Kreekasse. Kreekas toimus oluline lahing Termopüülide lahing 191. Selles lahingus Antiochos II sai lüüa. Sõja otsustab 190a toimunud Magneesia lähedal toimunud lahing, kus Antiochos saab lüüa ja sõlmib Roomaga rahu
Ehk valitseja pidi tagama aristokraatia lojaalsuse. Ta pidi ka tagama sõjalise edu. Ratsavägi tõrjus välja kaarikuväe. Asüüria talupojad oli küll alluvuses, aga olid vabad. Nad olid ka sõjaväekohustuslikud, 8saj mitteproffesionaalsena. Kord aastas kuningas mobiliseeris osa talupoegadest. Alates 9.saj peale olid Assüüria kuningas väga agressiivsed, saadi palju alasid juurde. Assüüria tõusis taas suurriigiks Tiglatpilerari ajal. Lõi suurimpeeriumi, kuni Egiptuseni välja. Ta vähendas ka aristokraatide võimu ja suurendas bürokraatiat. Jagas riigi valitsevateks osadeks. Rajati ka kuningalosse. Esines ka massiküüditamisi, nö ümberasustamisi. Assüüriat hakkasid ohustama Media (seotud pärslastega) ja Babüloonia. Tehti liit, et rünnata. 612 vallutati mingi linn. 609 sai Assüüria lõplikult lüüa ja alad jagati vallutajate vahel ära. Egiptus oli selleks ajaks juba ammu omaette tagasi. Uus-Babülooni riik. Tähtsaim kuningas oli Nebukadnetsar II
annaabi.ee 
