TURISM Turismimajanduse arengu eeldused: Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.......
KÕRGKOOL Eriala Nimi EGIPTUS Referaat Tallinn 2009 Nimi ametlikult: Egiptuse Araabia Vabariik, araabia keeles: Misr või Jumhuriyat Misr al- Arabiyah. Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit. 2 Pindala: 1 001 450 km2. Sealhulgas põllumajanduslikku maad vaid 2,8% ehk 28 000 km2. Piirid: maismaapiir-Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km. Rahvaarv: Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Etniline päritolu: Egiptlased on etniliselt homogeenne segu algselt sellel territooriumil elanud afroaasia rahvast (hamid) ja hilisemast araabia substantsist. Egiptus on araabiariik, samas on
Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 Lisad..........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Mis on esimene mõte kui kuuled, et keegi ütleb Egiptus? Esimene mõte on püramiidid. Teine see, et kõik käivad seal, seega peab seal midagi olema. Hakkasin kahtlema, kus ta päriselt asub, kas Aasias või Aafrikas. Olen õppinud koolis väga palju Egiptuse pikka ajalugu, aga tahtsin rohkem teada ka tänapäevast Egiptuse elu. Tahtsin teada, kuidas nad suudavad elada kõrbetes. Mul oli väga palju küsimusi nende igapäeva elu kohta, nende elatustaseme kohta ning ka see, et kas nad on Eestis paremad või halvemad.
Tartu Descartes'i Lütseum Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs Miniuurimus Diana Lotker Juhendaja : Elle Reisenbuk Tartu 2010 1. EGIPTUSE ÜLDISELOOMUSTUS Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 1.1 ÜLDANDMED · Egiptuse pindala : 1 001 450 km2 . · Rahvaarv : 76 000 000 (märts 2009). · Pealinnaks on Kairo , elanikke arv on 7 735 000 (2005.a.). · Rahaühikuk : Egiptuse nael (EGP)
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks:
Egiptuse rahvastik · Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036 · Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² · 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Vanuseline koosseis: vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648)
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.....................................
EGIPTUS Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). 1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse e.m.a. ja veidi varasemassegi aega
Järgnevad arvutustehnika (2,5 miljardit USA dollarit), ravimid (1,8 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,2 miljardit USA dollarit). 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%). 4 Egiptus - arengumaa Egiptus on Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "moseedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks. · Paastumine (lk 45) Paastumine on aja mahavõtmise ja enese taastamise aeg. Vaimne puhastumine on paastumise juures kõige olulisem. · Egiptus (lk 35) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Vein (lk 56) Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju.
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". 8 Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu
sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Ahhemeniidide Iraani arhitektuur pani lõplikult punkti Mesopotaamia aladel esile kerkinud ja siis hääbunud kultuurile. 8 EGIPTUSE ARHITEKTUUR Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna kultuuri juured. Egiptust on nimetatud Niiluse anniks. Mõlemal kaldal piki Niiluse jõge umbes 700 km pikkuses laiub Araabia kõrbe ja Sahara kõrbe vahel kuni Nuubia kõrbeni lõunas 8 - 25 km laiune viljakas oaas. Egiptlased ise nimetasid seda maad Kemet - Must maa, viljaka musta mulla järele, mis selles oaasis oli. Soodne geograafiline asend ( kõrbed, mäed, mered ) oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris Egiptuse teistest vanaaja maadest
maakitsuse kaudu. Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand, rahvastiku suure osa äärmine vaesus ning püüdes Aafrika mahajäämust ületada ja probleeme lahendada. Aafrika põhjaosa Vahemere äärde jäävad riigid on oma looduslikelt tingimustelt ning peamiste turismimagnetite osas sarnased. Kliima on vahemereline, domineerivad kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest. Regioonis on vanade kõrgkultuuride mälestised (nt. egiptuse, foiniikia, kartaago, kreeka, rooma ja araabia mõjutused). Turismiinfrastruktuur on üldiselt hea ja riikide poliitiline stabiilsus rahuldav. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest
korrapäraselt laiali jaotatud. Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed. Vana-Egiptuse aedades oli orgaaniliselt seotud religioosne, praktiline ja esteetiline funktsioon. Rikaste aiad Egiptuses, millest pole midagi alles, olid kõrgelt viljeletud geomeetrilised piiratud alad. Need moodustasid ainult väikese osa niisutatud põllumajandusmaastiku lineaarsest mustrist kitsas Niiluse orus. Seal ei olnud naturaalset rohelist maastikku, kõik oli kunstlikult loodud. Aadlike haudasid on seinamaalingutel kujutatud sagedasti aedadena, mida omanik nautis ja mis pidi talle rõõmu pakkuma ka surmajärgses elus. Ühe haua raidkiri räägib: : "Võin ma rännata ümber oma tiigi iga päev igavesti; võib mu hing istuda kalmuaia okstel, mida ma enesele valmis olen teinud; võin ma end värskendada iga päev oma sükomoori all." Need on nn Teeba hauad (1503-1482 e.Kr).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
