Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Juriidiline staatus Eetikakoodeksite juriidiline staatus võib olla erinev. Mõne eetikakoodeksi rikkumine võib kaasa tuua haldusliku vastutuse (sealhulgas tegevuslitsentsi äravõtmine) või tsiviil- või kriminaalvastutuse. Mõne eetikakoodeksi puhul võib selle rikkumine kaasa tuua ainult kutseorganisatsioonist väljaheitmise. On ka selliseid eetikakoodekseid, mille rikkumise puhuks sanktsioone ei ole ette nähtud (võib isegi puududa rikkumise kindlakstegemise protseduur). Organisatsiooni eetikakoodeks Organisatsiooni eetikakoodeks kujutab endast sageli deklaratsiooni, mis kuulutab välja organisatsiooni seisukohad teatud kõlbelistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Organisatsiooni eetikakoodeks võib puudutada näiteks kvaliteedi, töötajate või keskkonna küsimusi.
Minu juhtumis oli samamoodi,et kontrollija üritas leida sellist lahendust,kus oleks kõikidele hea,aga lihtsalt tüdruk ei saanud sellet aru ja hakkas tekkitada konflikti.Mis puutub eetilise valikust,siis mina otsustaks,et võib olla oleks võimalik olukorda parandada,kui tüdruk ei hakkaks vastu midagi öelda,vaid oleks vait ja ütleks aitäh. Milleks on inseridel vaja eetikakoodeksit? Ajalooline ülevaade näitas ning nagu võibjäreldada, on eetikakoodekseid vastu võtnud eelkõige teatudelukutsete esindajad (näiteks arstid ja insenerid). Samas on tänapäeval eetikakoodeks ka näiteks suurtel rahvusvahelistel eraettevõtetel nagu Ramboll(suur inseneride ettevõtte). Seega võib tegelikult öelda, eteetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus(ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma
järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Ettevõtte eetikakoodeksi rikkumine toob üldjuhul kaasa ainult ettevõtte siseseid sanktsioone, mis võivad ulatuda töölepingu kakestamise või ettevõteist väljaheitmiseni. Mõnel juhul võib eetikakoodeksi rikkumine olla ka riigi silmis väärtegu või kuritegu. Eetikakoodeks on ettevõtte siseselt võibolla isegi üks tähtsamaid dokumente, mis reguleerib ettevõtte sisest elu -ja töökeskkonda. Kuigi eetikakoodekseid mõnikord nimetatakse ka moraalikoodeksiteks, mõeldakse moraalikoodeksi all tavaliselt siiski kõigile ühiskonnaliikmetele rakenduvate moraalinormide kirjapandud kogu.
Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikakoodeksi võivad koostada sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus (töökoht, elukutse vms) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada. Eetikakoodeksid erinevad üksteisest nii välimise vormi, eesmärgi, hõlmavuse kui ka sisu poolest: *Väline vorm. Vormi poolest võivad eetikakoodeksid üksteisest väga palju erineda. Osa eetikakoodekseid on äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused või püüdlused. Selline dokument võib olla nii eetikakoodeksi asendaja kui ka dokument, mille alusel hakkab grupp hilisema vajaduse tekkimise korral konkreetsemat eetikakoodeksit välja töötama. Samas võib eetikakoodeks olla ka mitmeleheküljeline mahukas ja detailne dokument (nt arstide eetikakoodeks), mis sõnastab väärtuste ja missiooni asemel
3 Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja väärtuste kogumit, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Mistahes ühiskonnagrupp, kellel on välja kujunenud ühised arusaamad universaalsetest printsiipidest ja põhimõtetest, võib koostada omale eetikakoodeksi. Eetikakoodekseid vajatakse heade tavade kirjapanemiseks, ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil, grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks. Samuti aitab eetikakoodeks väärat käitumist ennetada, oma mainet luua või elukutse usaldusväärsust avalikkuse silmis tõsta. Ka kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmiste täitmiseks luuakse eetikakoodekseid ning avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu.
juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tuginevad (deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta); sotsiaalseid kohustusi võtvad (ehk väljapoole suunatud). Roll: Mõnede elukutsete raames võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja dilemmasid ning siis on hea, kui on olemas eetikakoodeks, mis on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete
poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajaile teadvustada ja peale suruda. Seepärast ei pea eetikakoodeksi koostamisel tingimata püüdma savutada konsensust. Vahel võib juhtuda risti vastupidi. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõtet, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, valetamine, varastamine, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis paljudele ei meeldi. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi? Erinevaid koodekseid on püütud ligikaudselt jagada kolme suurde rühma: · normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad.
poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajaile teadvustada ja peale suruda. Seepärast ei pea eetikakoodeksi koostamisel tingimata püüdma savutada konsensust. Vahel võib juhtuda risti vastupidi. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõtet, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, valetamine, varastamine, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis paljudele ei meeldi. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi? Erinevaid koodekseid on püütud ligikaudselt jagada kolme suurde rühma: normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad.
poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajaile teadvustada ja peale suruda. Seepärast ei pea eetikakoodeksi koostamisel tingimata püüdma savutada konsensust. Vahel võib juhtuda risti vastupidi. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõtet, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, valetamine, varastamine, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis paljudele ei meeldi. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi? Erinevaid koodekseid on püütud ligikaudselt jagada kolme suurde rühma: normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad;
Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov rahuldust heast meeskonnatööst, nad õpivad, arenevad ja annavad suurema panuse ühisesse tegevusse. Selleks, et ligi meelitada ja hoida organisatsioonile väärtuslikke töötajaid, tuleb organisatsioonidel kohelda töötajaid eetiliselt. Ettevõtted koostavad eetikakoodekseid, avalikustavad eetilisi väärtusi, korraldavad eetikakoolitusi, tunnustavad töötajaid märkimisväärse eetilise käitumise eest, loovad positiivseid rollimudeleid. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia.
inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kogu ühiskonnale. Eetika Selleks, et ligi meelitada ja hoida organisatsioonile väärtuslikke töötajaid, tuleb organisatsioonidel kohelda töötajaid eetiliselt. Ettevõtted koostavad eetikakoodekseid, avalikustavad eetilisi väärtusi, korraldavad eetikakoolitusi, tunnustavad töötajaid märkimisväärse eetilise käitumise eest, loovad positiivseid rollimudeleid. Joonis. Vastastikune huvi loob peamise eesmärgi töötajale, organisatsioonile ja ühiskonnal Koostisosad: Maa, töö, kapital, eesmärgid, struktuur, protsessid, tehnoloogia, kultuur, keskkond Eesmärk tagada kõrge kvaliteet, madal omahind ja toodete õigeaegne tarbijateni jõudmine. 2
Muidugi toob selline koodeks kaasa ka teatava surve klientide poolt, kes tänu suuremale teadlikkusele teavad ka rohkem nõuda. Oluline on meeles pidada, et hoolimata koodeksi avalikust esitlemisest mainekujunduse eesmärgil, on vajalik kehtestatud reegleid ka järgida – üksnes näilisest eetilisusest ei piisa. Samuti toob väärtuste deklareerimine kaasa suurema ühiskondliku kontrolli. Hakatakse tähelepanelikumalt vaatama, kuivõrd neid deklaratsioone täidetakse. Lühidalt, eetikakoodekseid inseneridele vajatakse: heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas) väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks); maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis
keeldumine, distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine. Kontraktualismi järgi on moraal inimese poolt loodud! Hüpoteetiline leping on jama: Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi. Pole kohustust lepingust kinni pidada. Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -normatiivsed -väärtustele tuginevad -Sotsiaalseid kohustusi võtvad Liigitada saab eetikakoodekseid vastavalt nende välisele vormile, eesmärgile, hõlmavusele ja sisule. Üldisi põhimõtteid, väärtusi ja missiooni kajastavad. Konkreetseid käitumisjuhiseid ja valmis retsepte pakkuvad juhised. Erinev hõlmavus (suured rahvahulgad või konkreetne inimgrupp).
EETILISELT HARITUD EUROINSENERI ETTEVALMISTAMINE. Insenerieetika koodeksid 1953 aastal deklareeriti inseneri kutseomadusi Lääne-Euroopa ja USA inseneriühingute ühiskonverentsil. Professionaalne eetika vastutuse eetika Koodeksid tugevdavad professiooni staatust. USA-s 93% Käitumiskoodeksid standardid on tavaliselt kindlaks määratud ametlike korraldustega või avaliku teenistuse seadusega. Eetikakoodeksite loomine on Miks on vaja eetikakoodekseid? 11 Eetikakoodeksite funktsioonid: nõuandefunktsioon põhimõtete teadvustamise ja neile tähelepanu juhtimise funktsioon sotsialiseerumisfunktsioon INSENERIKOODEKSID tavaliselt kolm osa: 1. Esimeses osas - vaadeldakse 2. Teises käsitletakse 3. Kolmandas räägitakse Insenerieetika koodeksite puudused:
on organisatsioonile lojaalne (kinnitab ja toetab organisatsiooni tegevusi). Hea organisatsiooniliige käitub eetiliselt ja reageerib väärnähtustele. Reageerimine ebaeetilisele käitumisele Näiteid ebaeetilisest käitumisest võib leida organsatsioonide kõikidelt tasanditelt. Hoolimata optimismist inimloomuse ja inimeste headuse suhtes, on mitmeid tõendeid ebaaususe kohta organisatsioonides. Selle ärahoidmiseks rakendatakse organisatsioonides rangemat kontrolli, sõnastatakse eetikakoodekseid, viiakse läbi eetikakoolitusi. Töötajad reageerivad ebaeetilise käitumisele vastavalt oma vastutustunde tugevusele. Eetilise käitumise juhised Väldi esimest eetiliselt vale sammu, mis viib sind alla „libedast kallakust“ Ära kirjuta alla valedele dokumentidele ega peida oma vigu. Ära järgi massi ja usu, et „igaüks teeb nii.“ Küsi tarka nõu enne tegutsemist.
kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused ja püüdlused. Eetikakoodeksid võivad olla ka mitmeleheküljelised mahukad ja detailsed, mis sõnastavad väärtuste ja missiooni asemel ka väga konkreetseid tegevusjuhiseid erinevate juhtumite ja situatsioonide jaoks Eesmärgi poolest võib eetikakoodekseid liigitada konkreetseteks käitumisjuhisteks kui ka sellisteks, mis kirjeldavad üldisi kriteeriume õigete valikute langetamiseks. Hõlmavuse all mõistetakse kui suurele hulgale ja millistele gruppidele või gruppide ühendustele eetikakoodeksit luuakse. Sisu järgi jagunevad eetikakoodeksid Normatiivsed Väärtustele tuginevad Sotsiaalseid kohustusi võtvad Eetikaprintsiibid Eetikaprintsiibid on seotud maailmavaatega. eetikaprintsiibid väljendavad kõige üldistatumalt eetilist nõuet
jt). Koodekseid on moodustanud paljud filosoofid, kuigi nende koodeksid pole nii tuntud. Kutse-eetika koodeksid tekkisid ühe või teise elukutse esilekerkimise tõttu. Esimeses teadaolevad ametikoodeksid pärineva India preestritelt. Tuntuim on aga Vana-Kreekast Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Lisaks on veel sõdurivanne ja olüpiasportlaste vandeid, mis reguleerisid kõlbeliselt käitumist oma tegevusalal. Eetikakoodeksite jagunemine Eetikakoodekseid saab jagada iseloomu põhjal: · Normatiivsed - sisaldavad käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse. Levinud on kirjelduse negatiivne vorm (,,ei tohi"). Koodeksi koostab tippjuhtkond, kes kontrollib selle täitmist. · Väärtustele tuginevad deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Enamasti on need lühikesed, üldsõnalised ja seetõttu on need normatiivsetega
siiski sisemistes vajadustes juhtkonna poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajatele teadvustada ja peale suruda. Seepärast ei pea eetikakoodeksi koostamisel tingimata püüdma saavutada konsensust. Vahel võib juhtuda vastupidi. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõtet, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis töötajatele ei pruugi meeldida. 12.Kuidas jaotatakse eetikakoodekseid (3 rühma) Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? 1) normatiivsed tavaõigusmaade firmad 2) väärtustel põhinevad tsiviilõigusmaade firmad 3) sotsiaalselt kohustavad ettevõtted, kes tellivad endale välisauditi. 13. rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi millistesse
tingimata taotlema konsensust oma töötajatega? Eetikakoodeksi koostamisel ei pea tingimata püüdma saavutada konsensust. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõte, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, valetamine, varastamine, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis paljudele ei meeldi, ja juhtkond võibki sihilikult taotleda, et need, kellele uued reeglid ei sobi, lahkuksid. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise
kasumist mingisugust osa sihtgrupile) - eraettevõte saab olla reklameeritud 11. Kas ettevõtte juht peaks eetikakoodeksi koostamisel tingimata taotlema konsensust oma töötajatega? Normatiivsed kodeksid koostatakse selleks, et distsiplineerida töötajaid - võib tulla uus juhtkond - ei eeldata seda, et kõik töötajad peavad olema nõus - seda moraalpoliitikat, mida juhtkond tahab suruda, peavad töötajad lihtsalt alluma. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigus-maade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (st. kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? · Normatiivsed (tavaõigus-maade firmad) · Väärtustele tuginevad (tsiviilõigusmaade firmad) · Sotsiaalselt kohustavad (ettevõte, kes tellib endale välisauditi) 13
lihtsalt alluma. Lisaks võib eetikakoodeksi rajamine olla aktuaalne olukorras, kus kehvade tulemustega ettevõte võetakse üle ning eetikakoodeksi põhimõtete juurutamise abil tahetakse see edukaks muuta. Ka siis ei ole võimalik ning tihti ka mõistlik kõigi töötajatega konsensusele jõuda. Mõnele meeldiks vb endine süsteem edasi, mis tingis aga ebamõistliku olukorra. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigus-maade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (st. kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? Täpsemalt vt küs 15 (sama leht) · Normatiivsed (tavaõigus-maade firmad) · Väärtustele tuginevad (tsiviilõigusmaade firmad) · Sotsiaalselt kohustavad (ettevõte, kes tellib endale välisauditi) 13
Eetikakoodeksid Koodeks (ld. codex) õigusliku sisuga dokument · Eetikakoodeksi moodustavad kodifit-seeritud ehk kirja pandud eetikanormid. · Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. http://et.wikipedia.org/wiki/Eetikakoodeks Eetikakoodeksite liigid Liigitada saab eetikakoodekseid vastavalt nende välisele vormile, eesmärgile, hõlmavusele ja sisule. · Üldisi põhimõtteid, väärtusi ja missiooni kajastavad. · Konkreetseid käitumisjuhiseid ja valmis retsepte pakkuvad juhised. · Erinev hõlmavus (suured rahvahulgad või konkreetne inimgrupp). Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: · Normatiivsed · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalseid kohustusi võtvad
annaabi.ee 
