FRANS HALS 1580 1666 Kes ta oli? · Hollandi maalikunstnik · Barokiajastu üks suurimaid portretiste · Teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks portreekunstnikuks Frans Hals'i elust Sündis Antverpenis Õppis Karel Van Mander'i käe all Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige Tegi tööd linnanõukogu kunstirestauraatorina Looming Ei kasutanud abijooni ega alusvärvi Maalis kihtide kaupa Kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe, värvilaike Julged maalid Omane jõuline pintslitõmme Mitmed teised kunstnikud said temalt inspiratsiooni ning jäljendasid teda Looming Maalis väga reaalselt Kujutas väga erinevaid inimesi Maalides moonutas inimeste tegelikku iseloomu Maalis inimeste nägudele tihti salakavala naeratuse või peidetud emotsioone Tema stiil muutus ajaga pikapeale muutus domineerivaks värviks must Tuntud portree Hollandi kaupmehe...
Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed. 3) kiriku elus passiovne osalemine -> pidi omandama kristliku usu alused, osalema talitlustes, tasuma kiriku koormisi. 4) valiti madalama astme kiriku teenrid
Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti siseneda Euroopa kultuurimaailma. Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud, mis panid paika kaotajate õigused ja kohustused. Kohtumõistmist viisid endiselt läbi talupojad, kes tundsid vanu õigusnorme ja nemad kuulutasid välja kohtuotsuse. Külakogukondade eestseisjad samuti valiti talupoegade seast. Samuti jäi Saaremaal ja Virumaal osa linnuseid vanemate käte. Kohustusteks tulid kaasa näiteks võõrvõimu tööga üleval pidamine. Eestlaste põhiliseks koormiseks kujunes kümnis. Esialgu tasuti seda viljas, hiljem hakati nõudma karjakümnist ja muid lisamakse. Maks nimega hinnus oli kindlaks määratud suurusega naturaalmakse. Probleem tekkis sellest, et aadlike arv kasvas ja sellega kaasnes koormiste kasv. Aadlikud hakkasid endale maad kokku kraapima
mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana- Liivimaal transiitkaubandus. 2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast lugu peetud . 3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna all-linnas tegutsesid Kanuti ja Oleviste gild. Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul
aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse
1738. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795.aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks. 19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes. Kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Projekti autor oli Rudolf von Engelhardt, arhitekt Howen muutis aga projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi
jagati piiskopkonna ja ordu vahel. · Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Põlisrahvas ja võõrvõimud 13.sajandil Eestlaste olukord võõra võimu all Vallutamisel sõlmitud lepingutega kindlaks määratud ka mõned eestlase õigused: · Kohtus eestlastel esindajad · Külakogukondad eestseisjad valiti talupoegade seast · Saaremaal ja Virumaal jäid mõned linnused kohalike vanemate kätte Eestlaste olukorra halvenemine · Kaubandus ja meresõit linnakodanike kätte · Koormised: - kümnis tulust kümnendiku loovutamine - hinnus kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - kirikukümnis kümnendik kümnisest - linuste, kirikute ja teede ehitamisest osavõtt · Koormiste arv kasvas, sest aadlikke kutsuti juurde
Galileole saadeti selle masina mudel, et ta seda uuriks ja oma arvamuse avaldaks. Galileo ettekääne mis, nagu pärast selgus, vastas tõele oli ebasoosiv. Ta kirjutas, et see masin on äärmiselt nutikas, kui välja arvata üks väike viga: see ei tööta. Solvunud oma väärikuse sellise ,,teotamisest", nõudis don Giovanni Galileo vallandamist ülikoolist, tuues ettekäändeks tema rumaluse. Ülikooli eestseisjad täitsid tema soovi rõõmuga. Tudengid, keda nende aristoteliaanidest professorid tagant utsitasid, kiitsid vallandamisele takka; nii löödi Galileo Pisa ülikoolist välja. Kuid tal oli sõpru: Moletti, Clavio, del Monte ja teised matemaatikud, kes olid jälginud tema geniaalseid eksperimente ja oskasid neid õigesti hinnata. Nende abiga leidis Galileo uue ja isegi parema töökoha Padova ülikoolis. Nüüd küündis tema palk juba ca 3600 kroonini aastas ja see oli Galileo jaoks
kõrgmeistrile Kümnis – ristimisega kaasnenud koormis, kümnendik osa talu saagist Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks/andam Teotöö – talupojad pidid töötama mõisa aladel Võõrvõimude omavahelised suhted – ei olnud head, igaüks tahtis endale rohkem maad, nende tülid läksid kodusõdadeni välja Talupoegade olukord: Suures osas jäi püsima Muinas-Eesti kombe- ja tavaõigus, kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, külakogukondade eestseisjad olid talupoegade endi hulgast, talupojad jäid isiklikult vabdeks, neil oli oma maa ja osa ühisvaldusest 1236 . aasta – Saule lahing->leedulased purustavad Mõõgavendade ordu, mille riismed järgmisel aastal Saksa orduga ühinevad, moodustades selle Liivimaa haru. •Usu levitamiseks loodud rüütliordu väljus peagi piiskoppide võimu alt, esiplaanile nihkusid võim ja materiaalsed huvid. 1237. aasta – Liivi orduriik Stensby leping – 1238. aastal sõlmiti Taani ja Liivi ordu vahel
peajumalaks. Riikidevahelist võitlust nähti jumalate võitlusena. XXIV sajandist on pärit vanim jumalate nimekiri, kus on nimetatud mitusada jumalat. Hiljem jumalate arv kasvab, on säilinud nimistu aastast 2000. eKr, kus on nimetatud 2000 erinevat jumalat. Konkreetset infot leidub siiski väikese hulga kohta. Ühtse riigi kujunedes moodustus ka kultuskeskus Nippur, mille jumalad saavad sumeri peajumalateks: An (taevas) ja õhujumal Enlil (tuule isand), kellest said teiste jumalate eestseisjad. Jumalad valitsesid erinevaid loodusobjekte, tagades maailmakorra: Nanna kuud, Utu päikest. Oli ka naisjumalaid: merejumalanna Nanse (mere ja kalade emand). Jumalate austamine oli vajalik, et maailm ei langeks tagasi maailma tekkimise eelse seisundiga, mida kehastas ürgookean, mida ümbritses pimedus. Jumalad mõjutasid ka üksiku inimese saatust. Neid tuli austada, et tagada nende heatahtlikkust. Sumeritel polnud ühtset kujutlust maailma loomisest, ühtis vaid
1840ndatel tuli muutus ja alles siis ai talurahvas rohkem liikuda. 7. Säilis kodukaristus õigus, ehk kergete ülesastumiste eest talupoegi kohtuväliselt karistada. 8. Vallakogukonna kui omavalitsusalge või organi sisseseadmine. Vald oli seisuslik omavalitsusorgan. Üks mõis hakkas võrduma ühe vallaga. Vallakogukonnaliikmed teostasid omavalitsust üldkoosolekute ja eestseisjate kaudu. Üldkoosolek, sealt valiti endaseast eestseisjad, kes täitsid põhiliselt politseilist laadi ülesandeid. Eestseisjate kaudu võisid talupojad esitama palve ja kaebekirju. Neli asja mille kaudu oli enne ühiselt vastutatud: 1. Magasinivili.18saj oli see mõisnike kohustus. 1799 Paul I andis välja ukaasi, millega magasi vilja pidid hoopiski varuma mõisakogukonnad. (See oli esimene talupoegade ühte liitev asi) talupoeg iseseisvus tänu sellele. 2. Moment mis liitis ühes mõisas elanud inimesi tervikuks. Oli vallakohus. 1802
prostituute, keelata dominiiklastele jutlustamine ja ning keelata inimestel Toompeal peetavatel katoliiklikel jutlustel käimine. 19. septembril 1524 kogunesidki raad ja gildide esindajad raekotta, et valida evangeelne ülempastor, kelleks sai Lange. Otsustati, et kogudusekirikute juurde tuleb ka valida evangeelsed vaimulikud, kes lisaks muudele ülesannetele korraldaks vaeste ja haigete eest hoolitsemist ning valiti ühislaeka eestseisjad. (Kala 2007: 13-17.) 1525. aastal teeb Lange Tallinna raele veel rida ettepanekuid kirikuelu ümberkorraldamiseks. Lühidalt seisnesid need järgmises: teenistuse pidamine saksa keeles, iga kiriku juurde täiendavalt nelja vaimuliku palkamine ja neile elamiseks korterite muretsemine, Niguliste kiriku juurde kooli rajamine, kogudusekirikutes ja dominiiklaste juures iga nädal jutluste pidamine, mittesakslastele eraldi kiriku määramine, kus neid kolm korda nädalas "kristlikult juhatataks"
Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (Amtsbezirk), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (Amtsvorsteher), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus. Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (Ortsbezirk). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (Ortsvorsteher), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale. 19 Saksa okupatsiooni lõpp Eestis Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. 11.14
Külades ja valdades kõrgemaks juhtimisorganiks täiskogu (taluperemehed + kogukonna ühistöö tegijad). Muinasdemok ajastusse kuul leping ja juhtimise kollegiaalsuse prints. Vana-Liivimaa riikide ajastu (13.-16. saj) Ka kesk- või orduaeg. Maa vallutamisel kaotajatega lepingud, kus määratleti eestlaste kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga. Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil. Piiskoppidel lisaks vaimulikele ül-tele ka väikeriikide ilmalikud valitsejad. Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad
sisekolonisatsiooni tagajärjel tekkisid keskaegsel Liivimaal üksjalad (väiketalunikud). Enamasti maatud käsitöölised, sulased/tüdrukud, kellel oli kasutada veerandi kuni poole adramaa talu ja kes tegid mõisatööd ühe jalapäeva nädalas. Mainitakse Harjumaal 1435 aastal, Saaremaal 1453 aastal. Nende arv kahanes aja jooksul, eriti 16 sajandist alates. Saaremaal leidus neid veel ka 18 sajandil. Vöörmünder Kogudusel ja kirikul olid peale preestri veel eestseisjad ja vöörmündrid, keda on mainitud juba 13 sajandi lõpul. Need olid rahvuselt sakslased, kas kohaliku vasalli esindajad või mõisnikud, kuid nende hulgas mainitakse ka eestlasi (Keilas 1496 aastal). Vöörmündri ülesandeks oli igal pühapäeval kirikus käia ja täita pastorihärra korraldusi (nõuda sisse õpetaja maksuvili, tuua kohale kirikumõisa saadetud teopäevilised), omas eraldi pinki kirikus, vabastatud kirikuandamitest, sai pärast surma
Kas nad võiksid olla autoriteedid? Probleem seisneb selles, et autoriteet ei pärine mitte apostlitelt vaid nad on vaimuga rikastatud. Ehk nad on kogukonnas karismaatilised või kuidagimoodi eristuvad liidrid (võimekam, parem lugeja vms). Ta ei eristu selle poolest, et oleks kuidagimoodi õigem (seotus jüngrite/apostlitega). a. Presbüteriaalne mudel: presbyterios – vanem. Jumalateenistuse eestseisjad. Elukogemuse poolest esile kerkinud või paremad juhid, karismaatilisemad. See on see mudel, mis on sillaks karismaatilise juhtimise ja piiskopliku tüübi vahel. 2) Piiskoplik/monarhistlik vaimulikuametitüüp: 2.-3. sajandil hakkab kujunema karismaatilise kõrval. Piiskop ehk episcopos – ülevaataja, juht, juhendaja. Tema kõrval võtab koguduses istet diaconos – diakon, teener, teenija. Erineb nii
vajas ja vahel hääletasid nii nagu patroon soovis. Kliendid moodustasid ka kaitsesalku, väeosi. Paljud patroonid olid patriitsid, aga kliendid ei pruukinud olla vaesed plebeid. Ka jõukatel plebeidel võisid kliendid. Siit edasi plebeid hakkasid oma õigusi nõudma. Üks alus oli seepärast, et nad olid enamus sõjaväes. Hakkasid streikima ja said nii poliitilisi õigusi. Võisid moodustada omasid koosolekuid consilium plebeis ja nad said valida omale eestseisjad tribuni, kellel oli õigus vetostada Rooma riigiametnike otsused, kui need käivad vastu pleiebde huvidele. Järgmine nõue oli panna kirja Rooma tavaõigus. 451 koostati Rooma esimesed seadused 12 tahvli seadused, mis ei ole säilinud. Need oli väga karmid, rõhutasid seisusevahet, panid paika võlaõiguse ja perekonnaõiguse. Plebeidele suurt kergendust neile see ei toonud, aga vähemalt oli asi kirja pandud selgelt ja nii palju seadusi väänata enam ei saanud
annaabi.ee 
