Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukinud mett viiendik eestimaalastest, 2005. aastal 13%, 2010 aga vaid 5%. Antibakteriaalne toime • Mee antibakteriaalset toimet on kerge testida ja seda bioloogilist aktiivsust on mee juures arvatavasti kõige enam uuritud. Tavalise mee antibakteriaalset toimet selgitatakse kõrge suhkrusisalduse ja happelisusega (pH on vahemikus 3,5–5,0). • Hiljutised uuringud on aga näidanud, et kõige suurema tähtsusega bakterite vastu võitlemisel on defense-1-nimelisel valgul, mis on
kaitsmine kaubandustõkete eest. ___ Võimaldab liikmesriikide huve paremini kaitsta ning aitab kaubandusläbirääkimistel mitteliikmesriikidega 13.Kas oled nõus, et Eesti peaks abistama arengumaid? Põhjenda oma vastust. See on kindlasti üheks oluliseks välispoliitika suunaks. Kindlasti peaks selline asi toimima. Arenenud riikidele on omaseks tunnuseks kujunenud arengumaade abistamine, nii teadmiste kui ressurssidega. Kuigi 71% eestimaalastest leiab, et arengumaade inimeste aitamine on oluline, on siiski tegemist kõige madalama näitajaga 28 liikmesriigi hulgas
polnud vajadust olla aktiivne, kuna klient ostis niigi. Seni on klientide rahaline seis olnud hea ja nad pole kehvast teenindusest välja teinud. Majanduslanguse tingimustes aga muutuvad kliendid taas valivaks ja säästlikuks ning kliendid on muutunud ka rohkem teadlikumaks ja targemaks. Teeninduse kvaliteedile annavad lõpliku hinnangu siiski kliendid, mitte teenuste pakkujad. Miks on siis Eesti teeninduse kvaliteet halb? Arvatakse, et selles on süüdi eestimaalastest teenindajad ise, kes ei olegi üldse loodud teenindajaks. Eestlased on ära õppinud meeldiva teenindamise ja naeratamise, kuid müügioskustega jäädakse jänni, kasutamata jäetakse tohutu müügipotentsiaal. Teenindustase on nõrgenenud seoses sellega, et tööjõuturul on praegu heade ja püsivate teenindajate leidmine keeruline. Tegelikult on tööjõuturul vajalikud ja andekad inimesed olemas. Neil lihtsalt võimalus valida, kelle heaks töötada ja kas see töökeskkond sobib neile
Tähtis on oma sihtrühma võimalikult täpne tabamine neile meelepärasel moel. Pole ju mõtet raisata reklaamiraha miljoni inimeseni jõudmiseks, kui vajaminev osa sellest on võibolla vaid mõni protsent. Internet on see, mille abil on võimalik oluliselt odavamalt kampaania läbi viia, kusjuures selle efektiivsus pole mitte ainult võrdväärne suurema summa eest traditsioonilises meedias korraldatuga, vaid suurem. TNS Emori internetikasutuse uuringud näitavad, et 15-74-aastastest eestimaalastest kasutab internetti juba 55%, mis teeb interneti vahendusel suhtleva kogukonna suuruseks 575 000 inimest. Aasta varasemaga on internetikasutajate arv suurenenud 79000 inimese võrra. http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1371 ODAVAKS teevad internetireklaami madalad tootmiskulud. Ajalehe veebiversiooni tootmine on mitu korda odavam paberkandja omast ja reklaamide haldamisega saab suurepäraselt hakkama vaid üks inimene. Telereklaami tootmishinnaga pole mõtet võrreldagi. Rääkimata
Ehitusteaduskond Õpilane: Henri Täht Õpperühm: KEI 33/43 Juhendaja: L. Peetrimägi Tallinn 2008 Tänapäeva infotehnoloogilisel ajastul on internet igapäeva lahutamatuks osaks muutunud. Internet on oluline kanal ja muutub üha olulisemaks.1 Internet on muutunud inimeste igapäevaelus tavaliseks meediakanaliks. Juba 2005. aasta lõpus kasutas TNS Emori uuringu andmetel regulaarselt internetti 58 protsenti 6- 74 aastastest eestimaalastest, mis on ligikaudu 700 000 inimest.2 Internetiturundus ei ole enam valdkond, millele eraldatakse raha, siis kui mujalt üle jääb. Siiani ei pööra enamus ettevõtteid internetiturundusel olulist tähelepanu. Kui esmapilgul ei olegi pilt väga hull, enamus ettevõtetel on kodulehed olemas, siis natukene põhjalikumalt uurides võib näha, et need ei täida oma ülesannet. Jääb mulje, et suur osa kodulehti on loodud selleks, et see asi lihtsalt kaelast ära saada,
1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus. Nemad tõlgendasid Taarat deistlikult: "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Eelnev fakt näitas muinasusundil alguse saanud usu jumalasse kajastust isegi lähiminevikus. 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest küll Jumala olemasolu, kuid 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. Manala nimetust on arvatud tulevat väljendist "maa(n) ala" ehk maa-alune. Eesti mütoloogias on olemas olendid, kes elavad
haavale, siis haav paraneb kiiremini. Mees on ensüüm, mis veega kokkupuutel tekitab vesinikperoksiidi, mis on antiseptilise toimega. [3] Teaduslikes katsetes on selgunud ka see, et töötlemata mesi aitab võidelda kolesterooliga. Samuti parandas mesi ka paljusi teisi verenäitajaid. Soovitus- tarbida mett julgelt vähemalt lusikatäis päevas, see aitab tervetel tervem olla ja haigetel vähem ravimeid tarbida. [3] 2.2. Mee tarbimine Eestis Aastal 2010 tarbis ligikaudu pool eestimaalastest (47%) mett regulaarsuseta ja juhuslikult. Kuid on ka suur osa neid eestimaalasi, kes on sagedased meetarbijad. Kord nädalas kasutab mett 40% inimestest ning igapäevaselt 13% eestlastest. Eestis on mee tarbimine aastatega suurenenud. Rohkem on mee tarbijate seas vanemaid inimesi. [6] ,,Ligi pooled 45-74- aastastest tarbivad mett vähemalt kord nädalas, samas kui 15-24-aastaste seas tarbib mett vähemalt kord nädalas vaid veerand
ka glatsioloogilisi, arheoloogilisi ja maamagnetismivaatlusi. Sisealade tundmaõppisel kasutati erilisi roomiktraktoreid. Selliseil masinail läbisid Briti ja Uus-meremaa ekspediatsioon 1957 1958 V. Fuchi (s. 1908) ja E. Hillary juhtimisel esimesena Antarktisele Weddelli merest üle lõunapooluse rossi mereni. 11 Kokkuvõte Antartikas on käinud paljud eestlastest - eestimaalastest uurijad, teadlased. Et Antarikas on 29 saart ja Antarktis on kaetud aastaringi mandrijääga mis on üle 2 kilomeetri paks . Sealne temperatuur võib langeda alla -80ºC . Vaatamata pideval jääle , külmaleja tuulele elavad seal taimed ja loomad nt pingviinid, vaalad, hülged ja linnud. Antarktise täielik avastamine on kestnud üle saja aastaid ja kestab siianigi. Aastal 1928 kasutati antarktise uurimisel lennukeid ja aastal 1975 sisealade uurimiseks erilisi roomiktraktoreid .
suunda. Keskmiselt ostab iga eestimaalane 1,5 suurt kilekotti nädalas, mis teeb nende kasutamise koguarvu kokkuvõttes väga suureks. Väiksete läbipaistvate kilekottide kasutamine on hirmuäratavalt suur – iga nädal leiavad väiksed kilekotid tee 94 protsendi Eesti elanike koju. Enimlevinud põhjuseks, miks kilekotte kahjulikuks peeti, oli nende võimatu lagunemine looduses. (Mägi 2015) Kilekoti alternatiividena eelistaks 42 protsenti eestimaalastest riidekotti, 36 protsenti selja- või käekotti, 13 protsenti paberkotti, 11 protsenti pappkasti ning 2 protsenti võrkkotti. (Mägi 2015) 5 2. KILEKOTTIDE TAASKASUTUS 2.1. Ümbertöötlemise probleemid Polüetüleenkilet saab uuesti ümber töödelda, kahjuks jõuab ümbertöötlusesse hinnanguliselt 1-3% kogu kilest. Kui kõiki toodetavaid plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks
vaid 11%. Positiivsem on aga see, et võrreldes teiste Balti riikidega söövad Eesti õpilased vähem maiustusi ja vähem juuakse magusaid jooke (Järviste ja Maseri ja Pitsi, 2007). Vastavalt uuringutulemustele sööb 56% Eesti elanikest puu- ja köögivilju vähemalt korra päevas, samas kui vastav näitaja Leedus on 75% ja Lätis 33%. Kõigis kolmes riigis nimetati peamise puu- ja köögiviljade vähese tarbimise põhjusena ajapuudust. ,,Uuringust selgub ka, et pooled eestimaalastest ei tea, et ühe päevase puuviljaportsjoni võib asendada ühe klaasi 100% täismahlaga. Kui meie igapäevane elu on täis kiirustamist ja tunneme, et vajame midagi 7 värskendavat, kuid puuvilju pole käepärast, on sobivaks alternatiivseks just klaasitäis mahla," lisas Maser (Uuring,2009) Laste ja noorukite toitumisharjumuste parandamine on oluline samm rahvatervise
Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. * Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. * 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest Jumala olemasolu, 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu. Tänapäeva rahvausund on suures osas meedia kontrolli all. 10.Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine. kirjelda mängu kohta rahvaluuleliikide süsteemis, vt mängu ülesehitust ja teemasid; paiguta mängud ajaloolisse konteksti. Näita, kuidas rahvaluuleliikide põimumine mängude näitel aja jooksul muutub Mäng on nii laul, kõne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lõpp, reeglid.
lapsed. 4. Kui lapsed saavad 1820 aasta vanusteks, peaksid nad hakkama elama iseseisvalt. 5. Homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema samad õigused kui heteroseksuaalsetel paaridel. 6. Naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. 7. Mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Vanemate lahutus Kui vanemad lahutavad, siis lapse jäämine emaga on lapsele parem kui jäämine isaga antud väitega nõustus 36% eestimaalastest. Lapse emaga jäämist pooldasid rohkem venekeelt kõnelevad ja vanemad inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Abielu Abielu tuleks sõlmida kogu eluks antud väitega nõustus 66% küsitletutest, ning abielule pühendumist ja abielu pikaajalisust pooldab rohkem venekeelne elanikkond ja vanemaealised inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn:
on lapsed. 4. Kui lapsed saavad 18-20 aasta vanusteks, peaksid nad hakkama elama iseseisvalt. 5. Homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema samad õigused kui heteroseksuaalsetel paaridel. 6. Naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. 7. Mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Vanemate lahutus Kui vanemad lahutavad, siis lapse jäämine emaga on lapsele parem kui jäämine isaga – antud väitega nõustus 36% eestimaalastest. Lapse emaga jäämist pooldasid rohkem venekeelt kõnelevad ja vanemad inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Abielu Abielu tuleks sõlmida kogu eluks – antud väitega nõustus 66% küsitletutest, ning abielule pühendumist ja abielu pikaajalisust pooldab rohkem venekeelne elanikkond ja vanemaealised inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis.
muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas. Muutunud on ka perekonna tähendus ja perekonnaelu reguleerivad normid. Uuring kinnitab, et eestimaalaste hoiakud pereelu puudutavates küsimustes erinevad rahvuse lõikes. Samuti on põlvkondade nägemused perekonnaelust erinevad. 2009. aasta alguses usuvad eestimaalased, et abielu tähendab eluaegset pühendumist, kuid on pragmaatilised lahutamise osas. 66% eestimaalastest on nõus, et abielu tuleks sõlmida kogu eluks. Samas leiab 71% vastanutest, et on õige, kui õnnetus abielus olevad inimesed abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed. Lahutamise pooldamises ei ole erinevusi vanusrühmades, küll aga soo, rahvuse ja elukoha lõikes. Naiste, linlaste ja eesti keelt rääkivate inimeste hulgas on rohkem neid, kes pooldavad õnnetu abielu korral lahutust. Aja jooksul on muutunud eestimaalaste silmis ka laste tähendus. Kui 1990ndate aastate algul oli 91
Seni on klientide rahaline seis olnud hea ja nad pole kehvast teenindusest välja teinud. Majanduslanguse tingimustes aga muutuvad kliendid taas valivaks ja säästlikuks ning kliendid on muutunud ka 3 rohkem teadlikumaks ja targemaks. Teeninduse kvaliteedile annavad lõpliku hinnangu siiski kliendid, mitte teenuste pakkujad. 1.2 Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb? Arvatakse, et selles on süüdi eestimaalastest teenindajad ise, kes ei olegi üldse loodud teenindajaks. Eestlased on ära õppinud meeldiva teenindamise ja naeratamise, kuid müügioskustega jäädakse jänni, kasutamata jäetakse tohutu müügipotentsiaal. Teenindustase on nõrgenenud seoses sellega, et tööjõuturul on praegu heade ja püsivate teenindajate leidmine keeruline. Tegelikult on tööjõuturul vajalikud ja andekad inimesed olemas. Neil lihtsalt võimalus valida, kelle heaks
Mida siis veel arvata kindla peale minekust kaubagruppide puhul, mis teisel pool piiri on kaks korda odavamad, ning üleveo niigi liberaalsete reeglite jõustamiseks pole riigil ressurssi. Inimeste terviseteadlikkuse paranedes on alkoholitarbimine elaniku kohta hakanud küll vähenema, kuid arvestagem, et statistiline näitaja ei jagune solidaarselt kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Möödunud aastal ostis Läti piiripoodidest alkoholi rohkem kui veerand tööealistest eestimaalastest. Juba see hulk kataks potentsiaalselt kogu tarbimise, kui meenutada seaduspärasust, et 1015 protsenti ühiskonnast tarvitab ära 90 protsenti alkoholist. Need, kelle organism põletab etanooli veeks ja süsihappegaasiks tööstuslikeks mastaapides, on kogukondlikus korras organiseerinud varustusahela sedavõrd ratsionaalselt, et kohalik maksumärk viinapudelil pikaks ajaks unustada, ükskõik kui kaugel lõpptarbija Läti piirist asub.
(3) 1.3. Igal neljandal inimesel on allergia Allergialiidu tellimusel valminud uuringu põhjal on 27 protsenti Eesti inimestest kimpus allergiaga.Allergialiidu teatel toob värske uuring välja tõsise olukorra allergiahaiguste ennetuse osas ja osundab ka probleemidele ravivõimaluste kättesaadavuses ning inimeste 14 teadlikkuses. Vastavalt TNS Emori uuringu tulemustele peab 15-74 aasta vanustest eestimaalastest 64% allergiat tõsiseks probleemiks ja 27% on millegi suhtes allergia. Ühtlasi nimetas 32% vastanutest, et mõni tema pereliikmetest on allergik. Samas ei oska üle poole inimestest (53%) öelda, mida saaks allergia ärahoidmiseks teha, vahendas Roheline Värav. Allergia all kannatavatest inimestest omakorda 39 protsendil on diagnoositud mõni allergiahaigus, kõige sagedasemate haigustena nimetati allergilist nohu, astmat, ekseemi ja nõgesetõbe. 38% neist
http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-eluviis-ja-haiguste-ennetamine/alkohol.html Alkoholi turg ja tarbimine Eestis 2011 - Alkoholi tarbimine ühe elaniku kohta oli Eestis 10,2 liitrit absoluutalkoholi (Soomes 10,1 liitrit; Rootsis 7,7 liitrit). - Võrreldes 2010. aastaga tõusis Eesti näitaja 5,7% ehk 0,55 liitri võrra. - 75% Eesti elanike hinnangul tarbivad eestimaalased palju või liiga palju alkoholi. - Uuringu kohaselt leiab 81% eestimaalastest, et Eestis tuleks alkoholitarbimist vähendada. - Vaid 2% tunnistab, et joob ise palju. V. 5. loeng hälbiva käitumise kontroll Sotsiaalne kontroll: - Mehhanismid ja tegurid grupis, mille ülesanne on grupi liikmete mõjutamine konformselt käituma. - Ühiskonna eneseregulatsiooni mehhanism, millega saavutatakse ja hoitakse korda ning kõrvaldatakse hälbiv käitumine.
mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega. 14 * Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. * 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest Jumala olemasolu, 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu. Tänapäeva rahvausund on suures osas meedia kontrolli all. 10. Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine. kirjelda mängu kohta rahvaluuleliikide süsteemis, vt mängu ülesehitust ja teemasid; paiguta mängud ajaloolisse konteksti. Näita, kuidas rahvaluuleliikide põimumine mängude näitel aja jooksul muutub Mäng on nii laul, kõne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lõpp, reeglid.
tekitada. Kui asetaksime kõnealuse sümboli sotsiaalsel väljal ükskõik millisesse punkti, näeksime hästi, et selsamal väljal asuvate isikute või rühmade vaade ja sellest tulenev käsitlus sõltub nende asendist sümboli suhtes ning sellega kaasnevatest paljudest mõjutajatest. Äärmuslikke vaateid võimendades õnnestus sündmuste dirigeerijatel suurendada küll täiesti vastandlikel positsioonidel asuvate isikute hulka, kuid mina usun, et enamik eestimaalastest jäi sündmuste käigus "tsentrisse", säilitades seejuures oma erinevad hoiakud sümboli suhtes. Just seal, sotsiaalsel väljal erinevates tsentripositsioonides paiknevate seisukohtade pinnal, oleks saanud sündida ühiskondlik dialoog ja selle alusel tulnuks kujundada monumendi lõplik saatus. See aga polnud kuidagi võimalik olukorras, kus isegi ohtliku manöövri tagajärgede eest hoiatanud sotsiaalteadlased ristiti rahvusäärmuslaste eesti tiiva poolt punaprofessorite kambaks.
Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest Jumala olemasolu, 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu. Tänapäeva rahvausund on suures osas meedia kontrolli all. 9. Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine mängud kui rahvaluule kirjandusliku liigituse dramaatilise ajalaotuse osa. · suurema esteetilismeeleolulise funktsiooniga · suurem seos igapäevaelu kujutamisega · seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms. inimestevaheline suhtlemine
19. sajandi alguses oli linnastumine kõige kiirem Lõuna-Eestis, raudteevõrgu loomisega suurenes aga eelkõige Tallinna, Narva ja Rakvere osatähtsus. 1871-1881 aastatel sai alguse Eesti tallinnastumine. Tallinn kujunes sajandi lõpuks Narva kõrval teiseks tähtsamaks tööstuskeskuseks. Eriti intensiivne oli linnastumine sajandivahetusel ja Esimese maailmasõja algusaastatel nii immigratsiooni kui maalt linna rände tõttu. Kui 19. saj. lõpul elas linnades 19 % eestimaalastest, siis 1922.aastaks oli linlasi juba 27 % ning 1934.a. 28,5 % rahvastikust. Asustus iseseisvas Eesti vabariigis Eesti asulate arengut iseseisvusperioodil mõjutasid kõige enam majanduses toimunud muutused. Need sõltusid aga omakorda asjaolust, et Eesti iseseisvumisega ei saanud suured tööstusettevõtted oma toodangut enam Venemaale müüa. Lääneriikides ei olnud aga vajadust Eesti ettevõtete toodangu järele. Nii seiskus tööstuslinnade areng. Narva ja Valga rahvaarv koguni kahanes.
2012. aastal läbi viidud laste õiguste ja vanemluse monitooringust selgus, et täiskasvanud elanike arvates on lapse arvamuse küsimine ning tema ärakuulamine oluline teemadel, mis puudutavad last, kuid sellega arvestamist väga oluliseks ei peeta. Mida kaugemal on lapsest ja tema igapäevaelust arutatav küsimus, seda vähem peetakse laste osalemist vajalikuks (Karu jt 2012a, Karu jt 2012b). Väärtushinnangute uuringu RISC tulemuste kohaselt leiab 40% eestimaalastest, et lapsega tuleb nii pereelu kui ka last ennast puudutavatel teemadel rääkida ning lapse arvamusega arvestada, samas veerand elanikkonnast on arvamusel, et lapse arvamusega ei pea arvestama (Sotsiaalministeerium, TNS Emor 2008). Laste kaasamisel neid puudutavatesse otsustustesse on praktiline vajadus nii laste endi kui ka otsustajate jaoks, kuna nii on võimalik saada teavet laste kui sihtrühma vajaduse kohta. Eesti laste endi hinnangul on
annaabi.ee 
