Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale
Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra, mis aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. 2. EESTI SISEPOLIITILINE ARENG 1920. AASTATEL: 1. Parteid (erakonnad) Eesti Vabariigis: Poliitilised parteid Eestis olid lõplikult välja kujunenud 1917 jooksul. Nii nagu tänapäeval, saab tollaseid parteisid jagada parem - vasakpoolsuse skaalal kolme gruppi: 2. Esimene põhiseadus: Eesti demokraatliku arengu sellel perioodil kindlustas Asutava Kogu poolt 15.juunil 1920 vastu võetud esimene põhiseadus; millega nähti ette: - kõrgeimaks võimukandjaks Eestis oli rahvas. - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. - seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant.
diktatuuri kehtestamisele. 1934 algas Eesti majanduses uus kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra, mis aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. · Eesti sisepoliitiline areng 1920.aastatel: Eesti demokraatliku arengu sellel perioodil kindlustas Asutava Kogu poolt 15.juunil 1920 vastu võetud esimene põhiseadus, millega nähti ette: · kõrgeimaks võimukandjaks Eestis oli rahvas, kes sai oma tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. · seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant. · valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii meestel kui naistel (alates 20 eluaastast.
Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 14 3.2. Eesti sisepoliitiline areng 1920.aastatel: Eesti demokraatliku arengu sellel perioodil kindlustas Asutava Kogu poolt 15.juunil 1920 vastu võetud esimene põhiseadus, millega nähti ette: - kõrgeimaks võimukandjaks Eestis oli rahvas, kes sai oma tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. - seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant. - valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
Kõik vene rahvusest ametnikud asendati eestlastega, ainult kohtunike leidmisel tekkis probleeme. Kõik need vastloodud ametiasutused võtsid järk-järgult üle eestikeelse asjaajamise. Eestlaste kätte läksid ka linnavolikogud, mis varem olid olnud baltisaksalaste kontrolli all, nende esindusse valiti seltsidest. Eesti rahvusväeosade loomine. Kui 1915. aastal Vene sõjaväevõimud nõustusid rahvusväeosade loomisega Lätis, siis ka eestlased soovisid seda, aga see ei läinud läbi. Pärast veebruari revolutsiooni rahvusväeosade tõstatamine toimus uuesti - eesti rahvusest sõdurid ja nooremohvitserid tõstatasid selle küsimuse. Juhtivamateks keskusteks Tallinn, kus loodi Tallinna Eesti Büroo ja Petrograd, kus loodi Eesti sõjaväeosade organiseerimise KK, tekkis praktiliselt üle Venemaa, kus oli piisavalt Eesti väeosi. 12. aprillil saadi luba luua esimene eesti jalaväepolk, mis koostati tagalaväeosadest. 12
kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel. Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1. klassist saati vene keeles. (hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles). Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus Otsese esinduse said kõik kihid, sealhulgas ka alamrahvas. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, mitte kodanikualgatusel, seega päris läänelikku ei olnud valmis vastu võtma, pigem meeldis kõigile sotsialism. Valimisõiguse said Venemaa kodanikud alates 25 eluaastast, valimisõigus ei laienenud naistele, sõjaväeteenistujatele, juhutöölistele (sh mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne)
Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud:
° mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma õigusel ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° šariaadiseadus Peamised õigusharud: ° eraõigus –reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia - Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) → põhiseadus → seadused → seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. Karistusõigus – sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus. Palju kitsendavaid piiranguid
Mitmel aastal tabas maad ikaldusest tulenev näljahäda, kiiresti kasvasid koormised, eriti Harju-Virus. Mõisamaid suurendati talumaade arvelt. Keeruliseks 10 muutus ka poliitiline olukord. Taani kuningas oli otsustanud talle kuuluvad Põhja- Eesti valdused müüa Saksa ordule. See ei meeldinud kuninga vasallidele, kes kartsid ordu alluvuses kaotada oma laialdased vabadused. Vasallid soovisid ostjana näha Rootsi kuningat ja pidasid vastavaid läbirääkimisi. Sellises olukorras küpses harjulastel plaan taastada muistne vabadus. ÜLESTÕUSU ALGUS Tähtsaimaks allikas ülestõusu kohta on Liivi ordu preestri Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika". Jüripäev, 23.aprill, võidi ülestõusu alguseks valida mitmel põhjusel: Sel päeval algas uus põllumajandusaasta ja uut aastat taheti alustada vabadena.
Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult Kord riigis püsigu muutumatuna Traditsioonide, kommete, väärtuste, perekonna väärtustamine Üksikisik ärgu mässaku ühiskonna vastu Kodanik teenib riiki EKRE ja IRL 19. saj Inglismaal tekkis, kus haridustase erinev algne: ei pooldanud naiste, meeste võrdõiguslikkust, üldist valimisõigust, riigivõimu avalikku kriitikat, pooldasid tugevat riiki, soovisid kaitsta oma turgu välismaa konkurentsi eest. Tänapäeval neokonservatism. 20.saj konservatiivid: Konrad Adenauer- neokonservatismi rajaja, Saksa riigi rajaja, EL üks rajaja Silvio Bertusooni- Itaalia poliitik Margaret Thatcher Georg W. Bush Ronald Reagan 21.saj: David Cameron- enne Brexitit, nüüd Theresa May
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Periodiseerimisel saab aluseks võtta poliitiliste süsteemide muutumisi. Kui mõtleme sel viisil Eesti näite läbi, siis võiks ju jaotada tsaari-aegseks, revolutsioonide aegseks ja nende vahepealseks, iseseisva riigi, okupatsioonide aegseks ja järgseks ajakirjanduseks. Tsensuurioludest lähtudes saab vaadelda eesti ajakirjandust eeltsensuuriga ajakirjanduse perioodiks (algusest kuni 1905. aastani), järeltsensuuriga perioodiks (1906-1917), sõjatsensuuri aeg oli I MS ja Vabadussõda, praktiliselt vaba ajakirjandus oli 1920. aastate Eestis, siis tuli 1930. aastate nn vaikiv ajastu, mil ajakirjandus oli alguses lühikest aega eeltsensuuri all, seejärel aga tasalülitatud st ajakirjandust jälgis Propaganda Talituse valvas pilk (järeltsensuur). 1940. aastatel algas uus tsensuuriajastu (nii eel- kui järeltsensuur), seoses nõukogude ja vahepealse saksa ajaga (mõlemad totalitaarsed süsteemid mõjutasid ajakirjandust ligilähedaselt samade
Ryti mõisteti 10 a-ks kinni, pääses 4- ga. Nõudmine ei laienenud kõigile juhtivatele poliitikutele. Mannerheim jäi presidendiks edasi, Paasikivi, kellest oli saanud peaminister, säilitas positsiooni jne. Ždanovi komisjonil olid kontaktid Soome kommunistidega, õhutati tegutsema Moskva vaimus, aidati kommunistide esiletõusule. VALPO, kaitsepolitsei, ajakirjandus läksid suures osas kommunistide kontrolli alla. Kõik oli suhteliselt tühine, Soomel õnnestus säilitada oma riiklik iseseisvus ja vältida rahvademokraatia mudelite pealesurumist. Balti riigid Balti piiride lähedusse jõudis Punaarmee 1944 veebruaris, pärast Leningradi ründamist. Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13
1953. a ja vaibus Stalini surmaga samal aastal. 1959 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 5 436 juuti. 1988 – Tallinnas taastati esimesena Nõukogude Liidus juudi kogukonna tegevus juudi kultuuriseltsina, mis oli Eestimaa Rahvaste Ühenduse liige. 1989 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 4 613 juuti. Tallinnas alustas taas tegevust juudi kool. 1991 – Taastati Eesti iseseisvus. Taastusid kõik enne sõda Eesti juutidele kehtinud õigused. 1992 – Juudi kultuuriselts reorganiseeriti Eesti Juudi Kogukonnaks, mis koondab kõiki Eestis elavaid juute. 2000 – Rahvaloenduse andmeil elas Eesti Vabariigis 2 145 juuti. 2005 – Tallinnas hakati ehitama uut sünagoogi, sellele tõi Jeruusalemmast sümboolse nurgakivi Iisraeli president Moshe Katzav. 16 HOLOKAUST
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
