keemilise elemendi aatomiteks (84210Po > a + 82206Pb) RA kiirguse liigid ja omadused (liik, olemus, laeng, läbitung.v., õhu ioniseerimis v) a, He aatomi tuumad, +, väike, tugev b, elektronid, , suurem, väiksem g, elektonmagnetkiirgus (l=108..1011), neutraalne, v.suur, v.väike N: alagunemine 92238U >> 24He + 90234Th blagunemine 55137Cs >> 10e + 56137Ba + (antielektronneutriino) http://www.abiks.pri.ee b+lagunem 1427Si >> +10e (positron) + 1327Al + (elektronneutiino) glagunem 55137Cs >>g + 55137Cs RA lagunemise seadus Iga RA aine jaoks on ajavahemik, mille jooksul aine aktiivsus väheneb 2x, seda aega nim poolestusajaks kehtib seos N=NO2t/T, kus NO ra aatomite arv algul; Nra aatomite arv praegu; Tpoolestusaeg; taeg, mis on möödunud vaatluse algusest URAANI TUUMADE AHELREAKTSIOON 1938 avastasid Saksa teadlased Otto Hahn ja Fritz Starssmann, et uraani pommitamisel neutronitega,
. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 14. Makroelemendid: C,O,H,Ca,Mg,K,Fe,P,S,N 15. Gleistumine - õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. Fe2O3 à FeO. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Roostelaigud. 16. 17. tünnireegel: üks element ei asenda teist. Taimed suutelised kasutama vees ja nõrkades hapetes lahustunud toitaineid, liikuvad ehk laktaatlahustavad ühendid 18. Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Seda määratake visuaalse vaatluse teel. Hinnatakse kivisust , reljeefi, märgade muldade kuivendus seisundit, looduslike maade võsastumine
kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt . 6. Eesti iseseisvumise eelduses kohalikul (3) ja rahvusvahelisel tasandil (3) rahvusvahelisel tasandil: impeeriumide lagunem I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu 7. Millal ja millise dokumendiga kuulutati välja Eesti Vabariik ? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril,1918. Aastal Iseseivusmanifestiga, 8. Millist rolli mängis selles Päästekomitee, kes sinna kuulusid ? Konik, päts, ja vilms.kooostati iseseisvusmanifest , milles nimetati eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 9. Miks võib öelda, et iseseisvuse välja kuulutajad ei tegutsenud
Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. 14. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks ? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, millised makroelemente teate nimetada ? 1.
Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. 14. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks ? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, millised makroelemente teate nimetada ? 1.
kudedesse ja täitavad tähtsaid funktsioone.Ca on luude ja hammaste koostisosa, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüst talitlust, vere hüübimist, lihastekontraktsiooni, südame tööd. Ca taset hoitakse vereplasmas 10 mg/dl ja Ca vajadus 800 - 1000 mg päevas piimatooted, munad, kapsas, 13 kartul roheline sibul, kala. Vaeguse korral tekib luukoe hõrenemine, hammaste lagunem, luumurrud. Ca ja D-vitam vaegusel tekib rahhiit, spordis sageli lihaskrambid. Ülemäärane valgu tarbimine võib viia Ca kaotusele. Imendumist soodustavad laktoos, fosfor, D-, A- ja C-vitamiinid ning Fe ja Mg. Imendumist taksitavad kiudainete rikas toit, keedusool, tsitruselised, kaerahelbed. Ca ja P vahekord täiskavanu toidus peaks olema 1:1. Mg 300 mg on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks, aktiveerib ka valgusünteesil osalevaid ensüüme
Minaine vajadus sõltub east ja soost. Makroelemendid. Ca, Mg, P, Na, K, Cl on koondunud kindlatesse kudedesse ja täitavad tähtsaid funktsioone. Ca on luude ja hammaste koostisosa, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüst talitlust, vere hüübimist, lihaste kokkutõmmet, südame tööd. Ca vajadus 800 - 1000 mg päevas piimatooted, munad, kapsas, kartul roheline sibul, kala. Vaeguse korral tekib luukoe hõrenemine, hammaste lagunem, luumurrud. Ca ja D-vitam 10 10 vaegusel tekib rahhiit, spordis sageli lihaskrambid. Ülemäärane valgu tarbimine võib viia Ca kaotusele. Imendumist soodustavad piimasuhkur, fosfor, D-, A- ja C-vitamiinid. Imendumist taksitavad kiudainete rikas toit, keedusool, tsitruselised, kaerahelbed
Kasutatakse: tuumaenergeetikas (neutronite aeglustaja ja soojuskandja), teaduses jm. Avastatud 1932, puhtal kujul eraldatud 1933, toodang praegu mõnituhat tonni aastas 4) Vesinikperoksiid H2O2 rahvapäraselt vesinikülihapend (vananenud nimetus) tähtsuselt teine vesiniku hapnikuühend hapnikuaatomid seotud teineteisega mittepolaarse kovalentse sidemega H : O : : O: H Puhas H2O2 on suhteliselt stabiilne (20C juures laguneb vaid ca 0,5% aastas); lagunem. kiireneb järsult raskmetalli-ioonide, leelise (ka klaasist eralduva) jmt. ainete toimel, t tõusul, valguse toimel. Lagunemine võib toimuda plahvatusega; väga tugev oksüdeerija: 2KI + H2O2 → I2 + 2KOH Nõrga happe omadustega (soolad: peroksiidid) Tööstuslikult toodetakse peamiselt (80%) teatud orgaanilise auto-oksüdatsioonireaktsiooni tulemusena (mitte nii, nagu õpikus selgitatud) Laboris saadakse mõnikord : BaO2 + H2SO4 = BaSO4 + H2O2