FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfä...
langemine on vaid aja küsimus, oli ta jäänud üksi. Sõbrad olid ta maha jätnud ja Venemaale jalga lasknud. Nii pidigi võõras minema läbi metsade ja tundmatute paikade suure kodumaa poole astuma. Ühel pärastlõunal sattus ta jõäärsesse Vanatammi tallu. Kodus juhtus olema pererahvas, Juuli ja Jüri Brauer. Brauerite nimeon siinkandis kohatud mõisa ajast peale ja nad on alati heas kirjas olnud. Jüri isa oli Jägimäel Glehnidr juures piimamees ja onu Mart aednik. Saladuslik võõras Jürgens tegi peremehele ettepaneku viia ta hobusega Haruteele, et sealt edasi Pihkva poole suunduda, ja andis Brauerile 300 rubla. Jüri kui kogenud mees selgitas, etpäevasel ajal võetakse nad kohe kinni ja minna võib ainult pimedas. Kuna kehtiv võim oli andnud korralduse teatada igast kahtlasest isikust, siis läks Jüri pool kilomeetrit eemal olevasse Jälgimäe koolimajja. Jürgensile ütles ta, et mu naine annab sulle süüa ja lahkumise ettekäändeks lammaste mujale sööma viimine
Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadarik (Urjadnik II), Mait Merivald (kõrtsmik). Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike
Eesti poliitikas tegutsevad erakonnad: Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Reformierakond 33
põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering 1932 1933 Valter Soosõrv 1933 1934 Karl Merits
23. augustil 1919 nimetati Soomusrongide Divisjon ümber Soomusrongide Diviisiks. SOOMUSRONGIDE DIVISJON Juhtkond ja organisatsioon 1. divisjoni ülema kt. kapten, Anton Irv, (langes 27. aprillil 1919 Lätimaal Stakelni lähistel) 2. divisjoni ülem, kapten Karl Parts 3. staabiülem, kapten Johannes Poopuu divisjoni adjutant, alamleitnant Johannes Eisenberg divisjoni varustuseülem, sõjaväeametnik Mihkel Piperal divisjoni insener, Eduard Jürgens Laiarööpmelised soomusrongid 1. Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR "Kapten Irw"), 2. Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, 3. Laiarööpmeline soomusrong nr. 3, 4. Laiarööpmeline soomusrong nr. 4, 5. Laiarööpmeline soomusrong nr. 5, komandant kapten Johan Pitka; alamleitnant Ivar Reinvald; 6. Laiarööpmeline soomusrong nr. 6. Kitsarööpmelised soomusrongid 1. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 (KRSR nr 1) 2. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2 3
Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsid hoopis eelpuberteetide mulje. Puudu jäi loomulikust särast silmades ja naer oli lausa eemaletõukav. Vaikselt kerkis juba kahtlus, et positiivne mulje Kitzbergi
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees
Kristina Uibukant 10.A klass Anastasia Jürgens Saksamaa metroos ilmus uus rong ilma masinistita. Masinisti asemel tuli arvuti,aga liikumist vaatab keskjuhtimise punktist. Nüüd rongid käivad täpselt plaani moodi,ja kõige tähtsam on see,et rong saab peatuma kui rööbase peal on mingisugune loom,inimene või muu asi. Aspirant Feroz Ahmed Siddiki Bangladessist leiutas rooboti,suuteline teha kergeid ülesandeid. Masin tajub hääle käskusi,tal on ruumiline intellekt,saab tõsta asju,pesta põranda ja palju veel Selle saab kasutada ka selleks,et kaitsta ja ka selleks,et täitma ohtlikke töid nagu sahtis. Teadlased Design Incubation Centrist Singapuris teoreetilised leiutasid seadeldist nimetusega Touch Hear,millega tulevikus saab trükitud teksti raamatust,ekraanist tõlkida sõrme puutumisega. See koosneb 3-st väikesest sensorist ,mis peab ...
GRAFITI Janne Jürgens ja Marleen Virve NT3 Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on sümboli, nime või sõnumi kirjutamine, märkimine, joonistamine või kraapimine ükskõik mis pinnale enamasti omaniku loata. Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Grafiti ajalugu Grafiti on pärit juba antiikkultuuridest. Algselt viitas graffiti hauakambrite pealiskirjadele või joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekk...
stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümideks olid lihtsad vanad taluriided ning erilist grimmi mina ei näinudki. Polnud vast vajagi, sest vanaaegsetest taluriietest piisas sobiva atmosfääri tekitamiseks. Minule jättis kõige sügavama mulje Vanaisa, keda mängis Peeter Jürgens. Kuna Peeter on ka päriselt väga vana, siis sobis ta sellesse rolli nagu valatult. Tema roll oli oluline, ta oli üks peaosalistest, kuna tema meenutaski kõike seda, mis minevikus toimunud oli. Liikumine oli nagu vanainimesel ikka ning näitlemine oli, ma julgen öelda, väga tõetruu. Lavastus ise on üles ehitatud väga omapäraselt. Etendus koosneb vanaisa meenutatud minevikust ning olevikust ning esimesed pool etendust ma ei saanud üldse aru, et mis on
Osoon ja osoonikiht Sissejuhatus Osoon ja osoonikiht on ühiskonnakaup, mille tarbimises on näha ratsionaalse majandusinimese tegutsemise tagajärgi. Algselt kasutusele võetud osooni tekitavad ja osoonikihti lagundavad ained näisid ohutud, nende valmistamine soodne ja kasutamine mugav. Kuid pärast pikaaegset kasutusolekut on teadlased jõudnud järeldusele, et kemikaalid kahjustavad looduslikke protsesse ning tekitavad inimorganismile kahju. Osoon Osoon koosneb kolmest hapniku aatomist. Päikese ultraviolettkiirgus lagundab osoonimolekulid aatomiteks, mis seejärel ühinevad teiste hapnikumolekulidega jälle osooniks. Atmosfääris toimuvate protsesside käigus laguneb ja tekib osoon kergesti. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osoonikiht Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 ...
Me oleme alati sinu jaoks olemas... Võtsin vaatluse alla veebilehe www.meresuu.ee reklaami. Esilehel oli kohe märgata ilusat reklaami. Reklaamiti Meresuu Spa & Hotel’i veebilehte, mis pakub erinevaid puhkajatele teenuseid. Antud reklaam on suunatud enamjaolt just kõikidele puhkajatele. Samas võib öelda, et antud reklaam on suunatud ka inimestele kellel on huvi oma tervise kohta. Reklaami sihtgrupp on toodud välja suures ning kohe väljapaistvas pealkirjas „Me oleme alati sinu jaoks olemas...“, mis meelitab kindlasti inimesi seda kohta külastama. Reklaam räägib puhkajahuviliste nimel. See tuleneb ka sellest, et veebilehel on paigaldatud erinevast küljest vaadeldavad ilusad, erksad fotod Meresuu Spa & Hotel’ist. Lisaks fotodele, on reklaamil ka mitmeid Meresuu andmeid, millest arusaamiseks peaks inimene olema teadlik erinevatest pakkumistest. Antud reklaami andmetes välja toodud sõnad: Partnerid, er...
· Valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. 8)Nimeta Eesti erakonnad, nende liidrid ja asetus (parem vasak). Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei Eesti Vasakpartei Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei 9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised? SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga.
Kivistik jt. Suusavõistlus käib määruste järgi, neid on eesti keelde vahendatud korduvalt: 1931.a. kinnitas kaitseminister A.Kerem "Kehalise kasvatuse eeskirja" III osa "Suusatamine" toimetas komisjon major U.Jansoni juhtimisel, konsulteerisid ka E.Lepp ja J.Lest; "Rahvusvahelised laskesuusatamise võistlusmäärused" Tõlkisid Maret ja Igor Jürman, Uno Jürgens Tallinn 1991. ESL "Võistlusmäärused" II osa üld- ja murdmaasuusatamine. Tallinn 1992. Tõlkis Kaarel Zilmer "Suusatamise rahvusvahelised võistlusmäärused" Tõlkisid Tiit Pekk, Rene Meimer, korrektuur Ilmar Pärtelpoeg Tallinn 1997
1. Sadama asukoht Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lüübeki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. Pilt 1. Lüübek Pilt 2. Lüübeki sadam 2. Sadamast Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et saavutada kliendi optimaalne rahuolu vastavalt nende nõudmistele. LHG Grupp ei paku mitte ainult suurepärast kauba käitlemist sadamas, vaid lisaks ka erinevaid teenuseid transpordiahelas. Alates ekspedeerimisest, kombineeritud transpordist, laadimisest ja lossimisest kuni veoauto ja raudtee teenusteni. LHG ekspertidel on vastavalt vajadustele kohandatud erinevaid lahendusi. LHG opereerib avaliku sektori sadamaid Lüübekis j...
VILLEM REIMANI HARIDUSKÄIK Referaat KOLGA- JAANI 2009 Hariduskäik viis Villemi 10- aastaselt patriarhaalsest kodus eemale. Esimesi hariduse- algeid sai ta küll naabertalus Lätil, kus elas metsnik Valdmann, kel oli koduõpetajaks preili Jürgens Viljandist. See õpetus aga oli Reimanile üsna lühiajaline. Peagi läks preili Viljandisse tagasi ema juurde, kes voorimehe või veoäriettevõtja lesena elas oma väikeses majakeses vastu praegust Lasteparki, omaaegset tiiki. Pr. Jürgens pidas seal kostilapsi ja teine tütardest andis tunde. Sinna Jürgensite juurde viidi Villem 1871.a. sügisel, ja ta nähtavasti õppis seal 2 semestri, valmistudes sisse astuma Viljandi elementaarkooli. Toidumoon viidi poisile kodust järele. Nii algas V
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erine...
kastevärskust, seevastu Turner'ile meeldis maastuke maalida väga romantililselt ning soojades toonides. Friedrich'i maastikumaalid olid pigem täis sümboolikat. Paljud maalid olid tal melanhoolsetes toonides. KASUTATUD KIRJANDUS · "Kaks kuulsat meistrit", Õpetajate Leht, Nr.9, 01.03.2002 http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/01.03.02/elu/2.shtml · Robert Cumming (Eesti keelde tõlkinud Rinna Jürgens, Tiina Kanarbik, Mari Kelve- Liivsoo, Anu Lamp, Ave Randviir) 2007, Silmaringi Teadmik- "Kunst" Tallinn: Kirjastus Varrak · Robert Cumming (Eesti keelde tõlkinud Lore Listra) 2000, "Suuri Kunstnikke" , Kirjastus Koolibri · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/05_leksikon/a_z/h.htm
Endla. VÄHEMUSRAHVUSTE RAAMATUKOGUD Tartu Vene Avalik Raamatukogu. Raamatukogu korporatiivne iseloom. Tegevuse elavnemine 90-ndatel aastatel. Tallinna Mereraamatukogu. Tallinna Mereväeohvitseride Kogu raamatukogu. Tallinna Sadamavalitsuse raamatukogu. ERARAAMATUKOGUD Rumjantsevi muuseumi raamatukogu. Aadlike raamatukogud. Johann Heinrich Rosenplänter. Ülikooli õppejõudude isiklikud raamatukogud. Mõisnike raamatukogud. Eestlaste eraraamatukogud 19. sajandil. Mihkel Jürgens. David Martson. Danel Pruhl. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Ajalooline tagapõhi. Kongressi Raamatukogu. Thomas Jefferson. Autorikaitse tagamine. USA koondkataloog. Koostöö tihenemine Kongressiga. Komplekteerimisprintsiipide laienemine. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu. Rahvuslik Põllumajandusraamatukogu. Ülikoolide raamatukogud. Linnade kulul eksisteerivad raamatukogud. Seadusandlus. Massachusetts 1848
Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn. Arhitektuuriliselt oli Helme kirik kodakirik. (Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas ei ole aknaid. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.) Kirik oli 41,3 meetrit pikk ja 19,6 meetrit lai ning torn 45,8 meetrit kõrge. Torn toetus esikülje müürile ja kahele sambale. Kirikusse mahtus üle 2000 inimese ja istekohti oli 800. 1900. aastal valati Tallinnas C. Jürgens ja Ko ettevõttes kiriku kell, mille helin olnud nii võimas, et kajanud ühelt poolt Leebikuni ja teiselt poolt Hummulini. Kiriku viimane altar oli barokkstiilis lihtne puutöö, pärit 19. sajandist. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken.
Sellest tekkib vastuolu vaktsiiniviirus on osaliselt vana, kuid viirus täiesti uus, seetõttu ei taga vaktsiin täielikku kaitset grippi nakatumise vastu, gripivaktsiini kaitseefektiivsuseks loetakse keskmiselt 70%. Kasutatud kirjandus: https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/23518/viirushaigused-alustavad-runnakut Silver-Lello Jõks, Tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja Agnes Jürgens, Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Tervisekaitseinspektsioon http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=22 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/viirushaigused dianakuusemaa.htm
Kahtlemata sobib ahv hästi inimese asemele või kõrvale seda eluhoiakut esindama, loomtegelaste käitumine novellides "Popi ja Huhuu" ja "Taevased ratsanikud" kujutab endast inimtegevuse analoogi. Ahv ja Bova on nagu kaksikvennad. Tuglase-taolisele kirjanikule osutub groteskselt inimesega sarnanev ahv pealegi tänuväärseks modelliks. Tähendus ei puudu ka seigal, et ahv on olnud eesti keeles ammmustest aegadest sõimu- ja halvustussõna. "Kuldne rõngas". Jürgens on tulnud kunagisse kodulinna ema matustele. Ta on siit paarkümmend aastat ära olnud. Leiab küll kõik olevat endistviisi, aga ei tunne end mitte millegagi seotuna. Eii kodu, aadete ega rahvusega. Apteeker Jürgens elab pealinnas ja tema hallis elus on avanemas väljavaade abielluda leivaisa tütrega. (edasi majamüük ja surmakuulutus) Tuglase lemmikvõtteid on tõelust ja unenäolikkust. (Unenägu on ju omaviisi tõeline
· Sammul, M., Kull, K. and Tamm, A. 2003. Clonal growth in a species-rich grassland: results of a 20-year fertilization experiment. Folia Geobot. · Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused: puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Internetileheküljed 1. Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=755 2. Jürgens,K.,Sammul, M. Projekt, 2003 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2551/Bioloogilise+mit mekesisuse+seisukohast+v%E4%E4rtuslike+metsaga+seotud+pool- looduslike+koosluste+majandamisjuhiste+v%E4ljat%F6%F6tamine.pdf
lahjemat vett." Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eristatakse naturaalset mineraalvett (gaseerimata või gaseeritud), allikavett, joogivett ja villitud vett. Eestis selline regulatsioon puudub, nii võivad meie rohkem kui 40 pudeldatud vee tootjat oma toodangut nimetada nii allika-, laua- kui ka joogiveeks. " Teame ainult, et Eesti ainsad naturaalse mineraalvee tootjad on AS Värska Vesi ja Verska Mineraalvee OÜ," kinnitab Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Agnes Jürgens. Tänapäeval nimetatakse mineraalveeks nii naturaalset mineraalvett kui ka nõrga soolasusega kunstlikult valmistatud vett, ravitoimet ei pea neil olema. Mida lugeda mineraalveeks, seda määravad rahvusvahelised normid - 1 liitris vees peab olema lahustunud tahket ainet rohkem kui 1 gramm. Kunstlik mineraalvesi koosneb põhjaveest, millele on lisatud kas looduslikku mineraalvett või erinevaid mineraalsooli, samuti süsihappegaasi.
Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna Arvi Mägi reporter Leila Säälik Natasha, draamaõpetaja Meelis Rämmeld Allan, grimmeerija Kata-Riina Luide Mandy, sekretär Indrek Sammul Joe DiMaggio, abikaasa Aarne Soro Arthur Miller, abikaasa Tanel Ingi Milton G. fotograaf ja Tony Curtis Jaanus Kask Jim, abikaasa ja Jack Lemmon Ott Aardam Frank Sinatra Karol Kuntsel John F. Kennedy Janek Vaidi Robert Kennedy Peeter Jürgens psühhiaater Margus Vaher erinevad rezissöörid Andres Tabun erinevad rezissöörid Arvo Raimo filmituus Anne Valge erinevad sanitarid Vilma Luik Rose, Millerite naaber Jaana Kukk The Monroe Sistersi liige Kadri Lepp The Monroe Sistersi liege Maria Soomets The Monroe Sistersi liege MARILYNI ELUKÄIK 1.juuni 1926 Los Angeleses sünnib Norma Jean Mortensen (Baker). Tema ema Gladys on RKO studio filmilõikaja. Vaimuhaiguse alla kannatav naine annab korduva
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM Cheopsi püramiid Referaat Juhendas : Tiiu Muhu Koostas : Monika Jürgens PÄRNU-JAAGUPI 2009 2 Üldine tutvustus Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud
Hukkamise juhina toimis Samzelius,” jutustab vabatahtlik oma päevikus. Rootslaste sõjaretkest on säilinud ka fotosid, mis asuvad Rootsi Sõjaarhiivis Stockholmis Tampere jaama komandandi Erik Reichenbergi fondis. 27 foto hulgast kahel on jäädvustatud hukatud. Ühel neist on sonimüts. Selline, nagu oli võltsitud 8 hukkamisfotol mehel, keda väideti olevat Vilmsi reisikaaslane Arnold Jürgens. Teised reisikaaslased Johannes Peistik ja Aleksei Rünk“ (Wikipedia, 2012) 9 Lisa 2. Pilt Jüri Vilmsist Joonis 1. Jüri Vilms 10
lipuhoidja Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916--37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann. Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa. Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888--97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897--16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897--16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916--37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920--35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja;
Anton Thor Helle 1683 1748 Päritolu ning haridus: Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise saksa kaupmehe pojana. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Isiklik elu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi (Jewe) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega ta...
4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916—37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann. Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa. Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888—97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897—16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897—16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916—37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920—35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja;
huvilist eesotsas Bernhard Abramsi ,Julius Reinansi ,Paul Fiskari jt. Meeskonda treenis Tallinas elanud inglane Urchard ,kes tellis meestele Iinglismaalt konplekti mängu särke Merkuuri meeskonda kuulusid peamiselt pealinna trüki tõõlised ,kellele jõukas ärimees Orlov jalgpalli varustuse ostis. Rohkearvulis publiku ees toimunud esimese avaliku mängu võitis Meteor tulemusega 4:2. 2.juunil 1916 tulid Tallinnas kokku kolme suurema spordiseltsi esindajad: Jürgens ,Anderkopp ,Orlov Kalevist ,Magnus ja Reinans Spordist ning Kukk ,Heide ja Maasikas Olümpiast. Otsustati moodustada Tallinna jalgpalli liiga. Ja valiti 6 liikmeline ajutine komotee ,Mille ette otsa valiti Ado Anderkopp. Üheskoos koostati liiga põhimääruse projekt ,miss saadeti kõigile Eesti kubermangu spordi organisatsioonidele. Kutse ühinemiseks liigaga jäi siiski suurema vastukajata ,sest sõja olukorra tõttu oli situatsion selleks ebasobiv. Siisi on hiljem peetud Tallinna Jalapalli
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aa...
Bova ja Popi unenäopilt on sarnane. Ka edasi antav mõte on sarnane. Novell jutustab, kuidas vana türklane teenib raha ahvi tantsimisega tänaval. Ühel ööl kägistab näljane poiss türklase, võtab tema raha ja lõbutseb. Hommikuks on raha läbi. Bova jääb magama. Ahv matkib poissi ja tapab teda. Pimesi tegutsemine lõpeb katastroofiga. Loomtegelasi kasutab Tuglas tihti. Üheks kujundiks on jooks särava ja kuldse rõnga järele novellis « Kuldne rõngas ». Jürgens on tulnud kodulinna ema matustele. Ta on paarkümmend aastat ära olnud, ilmselt Petrograadis. Seal tal on võimalus abielluda oma peremehe tütrega. Jürgents ei armasta tüdrukut, kuid abielluda oleks kasulik. Kodulinnas on vaja ema maja maha müüa. Jürgents käib ruumid läbi. Keerab lastetoa ukse lahti ja.... siseneb lapsepõlve. Ta mängib õega päikesepaistelisel päeval aias. Siis nad näevad veerevat ratast. Lapsed jooksevad rattale järele
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Merilin Jürgens TERVISEPOLIITIKA Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Jürgens 021K MEREANNID referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 HOMAAR ..............................................................................................................................5 SEEPIA.................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Mereand on üks enim kõneainet tekitav ning populaarne toiduaine , ilma milleta ei eksisteeriks Vahemaade arenenud toidukunsti meisterlikkust. Mereandide saab kas vihata või armastada , vahepealset varianti pole. Mina isiklikult jumaldan me...
Erakond (LE). Äriregistris viiakse muudatus sisse 02.03.2009 ja sellega saab ametlikult nimeks Libertas Eesti Erakond. osalemine Riigikogu valimistel: 199 0,35 % 1 913 - Eesti Sinine Erakond (ESE) 5 199 1,60 % 7 745 - Eesti Sinine Erakond (ESE) 9 200 ei osalenud Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei (EDP) 3 Konstitutsioonierakond (KP) 08.10.1994 - 11.02.2006 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) Sergei Jürgens (kt) Andrei Zarenkov Jevgeni Tomberg Anatoli Jegorov Jevgeni Tomberg Viktor Andrejev 30.06.2007 - 28.06.2008 11.02.2006 - 30.06.2007 00.00.0000 - 11.02.2006 00.00.0000 - 00.00.0000 02.03.2002 - 00.00.0000 08.10.1994 - 02.03.2002 logo: [ www.kpartei.ee ] vene vähemus Asutatud 08.10.1994 Tallinnas, registreeriti 19.12.1994. Kuni 11.02.2006 kannab nime Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP). Asutajate seas olid Venekeelse Elanikkonna
Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid............
tavapärases. 4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette ja organiseerivad oma elu. Selline klassifikatsioon on kasulik isiksuse kirjeldamiseks, kuid ei seleta, miks mõned inimesed on ekstravertsemad või meelekindlamad kui teised. 12.3. Ekstravertsuse bioloogilised teooriad Hans Jürgens Eysenck seletab introvertide ja ekstravertide erinevust ühe ajuosa (ARAS) töö erinevusega. Tema sõnul on introvertidel ARASi aktiivsus suurem, seetõttu mõjutavad igasugused keskkonnaärritused introverte tugevamini. Edukaks tegevuseks on vajalik paras aktivatsioon liiga madal ja liiga kõrge aktivatsioon takistavad tegevuse edukust. Eysencki teooria järgi on introvertidel edukaks tegevuseks vajalik optimaalne (parim, soodsaim) aktivatsioonitase madalam kui ekstravertidel. 12.4
tendentsid, ärritus afektiivsed pursked; neuropaatia tunnused juba Lapsepõlv võib ka normaalselt mööduda, alles noorukieas avalduvad tüüilised jooned. Vajavad toetust ja juhtimist. Taluvad halvasti rangelt reglementeeritud korda ja kinniste asutuste atmosfääri. Kasvatusasutustes satuvad sageli teiste rünnakute ja mõnitamise alla. 20. H. Eysenck isiksuse teooria üldmõisted. Hans Jürgens Eysenck on 20. sajandi üks kõige tuntumaid psühholooge, kelle tööd on mõjutanud olulisel määral paljusid psühholoogia valdkondi ning kes avaldas 1964. aastal raamatu "Kuritegevus ja isiksus", milles esitas originaalse kriminaalse käitumise käsitluse. H.J.Eysencki poolt pakutud lähenemine oli eriline järgmistel põhjustel: · See baseerus originaalsel isiksuseteoorial; · Tema kontseptuaalseid seisukohti sai eksperimentaalselt kontrollida;
Eesti rahvusliku ärkamise aadete lippu uuesti kergitava ,,Postimehe" kõrval püüdis siin omamaalaste keskel loodusteaduslikku ilmavaadet levitada, ühiskonna majanduslikke aluseid selgitada ja ideloogilisi pealeehitusi ümber hinnata liiatigi see pahempoolsete eesti intelligentide ja üliõpilaste ring, mis 1900-1901 välja andis Hermannilt ülevõetud ,,Rahva Lõbulehte". Mitmed selle ringi tegelastest olid endised treffneristid ja andsid samas koolis õpetust (J. L. Jürgens, J. W. Weski j. t.). Uue proosavaimu omandamiseks oli Treffneri eragümnaasiumi õppiv noorus üldse vastuvõtlikum kui kroonugümnaasiumis teisel pool jõge, vanade keelte ja klassikute kultuse õhkkonnas Koolilõpetamises hiljaksjäänud treffneristi A. Hanseni kaastöö ,,Rahva Lõbulehes" piirdus küll H. Sudermanni tõlkimisega. Aga tema kooliealise sugupõlve ,,Kiirtes" avaldatud ,,Kaks paari ja üksainus" pimedast mõisakantnikkude urkast - see võistles juba meie külanaturalismi
*) See on grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn. "Sotsiaalsete uuringute Instituudi" (Institut für Sozialforschund) nime all. Natsionaalsotsialism lõi nad üsna pea laiali. Enamus neis saabub Ameerika Ühendriikidesse, mitmed neist pöörduvad pärast II Maailmasõda Frankfurti tagasi. *) Vanemasse põlvkonda kuuluvad siin Max Horkheimer (selle koolkonna tegelik rajaja), Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Nooremate esindajate hulka kuulub Jürgens Habermas. -) Ta oli õppinud Berliinis ja Freiburgis. 1927 aastal oli ta õppinud noore Heideggeri juures. Oma doktoritöö kirjutas ta Hegeli ontoloogiast ja ajalooteooriast. Kuid see jäi kaitsmata, kuna ta oli juut (1932). -) Teda ei huvitanud mitte ainult Hegeli dialektiline idealism vaid ka Marxi dialektiline materialism. Hiljem sattus ta Sigmund Freudi mõju alla. Tema ühiskonnateoorias võis leida kõigi eelpoolnimetatud mõtlejate jälgi ( Heidegger, Hegel, Marx ja Freud).
järgi on agressiivsus nagu energia,mis tuleb ära juhtida,maandada,enne kui saavutab ohtliku,purustava taseme.Igasugune vägivald ongi sellise energia purse.Vägivallakuritegusid panevad toime indiviidid,kelle agressiivne energia on kõrgel tasemel ning kellel puuduvad oskused ja võimalused selle vabastamiseks.Selline ongi psühhoanalüütilise ravi eesmärk,kuna seeläbi väheneb potentsiaal tegelikuks agressiivseks käitumiseks. 21.küsimus H.Eysencki isiksuse teooria üldmõisted Hans Jürgens Eysenck on 20.sajandi üks kõige tuntumaid psühholooge,kelle tööd on mõjutanud olulisel määral paljusid psühholoogia valdkondi ning kes avaldas 1964.aastal raamatu "Kuritegevus ja isiksus",milles esitas originaalse kriminaalse käitumise käsitluse.H.J.Eysencki poolt pakutud lähenemine oli eriline järgmistel põhjustel: · See baseerus originaalsel isiksuseteoorial · Tema kontseptuaalseid seisukohti sai eksperimentaalselt kontrollida
Alustati ka ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele asjaajamisele ning eestikeelselt kooliharidusele. Selleni jõuti põhiliselt 1917. a sügiseks. Eesti rahvusväeosade loomine, mis sai alguse vahetult pärast rev-i. Märtsis 1917. tõstatud rahvusväosade loomine uuesti, initsiatiiv lähtus eesti rahvusest sõjaväelaste hulgast mitmetes Eesti linnades. Hakati taotlema luba eestlaste koju saatmiseks ja väeosade loomiseks. Eesti Sõjaväelaste Büroo, mille eesotsas seisis Arnold Jürgens, Petrogradis moodustatud Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee, eesotsas Peeter Schneider. Esines ka rivaalitsemist. 1917 juunis kutsuti kokku Ülevenemaailne Eesti Sõjaväelaste Kongresse, kus moodustati Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks sai Konstantin Päts. Luba hakati taotlema juba märtsis. 12.04.1917 saadi ametlik luba Ajutise Valitsuste sõjaminsitrilt Aleksander Gutskovilt Tallinna merekindluse eestimaa polkude loomise kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
