................................4 2.AVATSEREMOONIA..................................................................................................... 5 3.TOIMUMISPAIK.............................................................................................................5 3 SISSEJUHATUS Suurbritannia pealinnas, Londonis, toimusid 27. juulist 12. augustini juba kolmekümnendad olümpiaadi suveolümpiamängud. Londonist sai ka esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat
Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on ,,Põrgu", ,,Kabaree" ja ,,Jutlustaja". 30'date keskel muutuvad Viiralti teemad dramaatiliselt loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ja maastikule. Viimase näiteks teos nimega ,,Maastik Pariisi lähedal". Lisaks eelnevatele hakkas ta ka loomi kujutama, näiteks ,,Lamav tiiger". Kolmekümnendad oli eriti viljakas periood Viiralti jaoks ja seetõttu pidi ka käima ka eksponeerimas oma teoseid väga tihti. Kümne aastaga käis ta läbi sellised kohad nagu Köln, Kopenhaagenis, Marsseille, Moskvas, Riia, Kaunas, Varssav,Krakov, Brüssel, Cleveland, Chicago, Boston, Baltimore, New York,
vaadetest ja vooludest sõltumata. Kõik sätestati põhikirjas nt tegevus, õigused, ülesanded.. sihiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri, seisis kirjarahva loometingimuste eest. I esimees Friedebert Tuglas. Ajakiri Looming(1923) oli nende väljaanne) akadeemiline kirjandusühing(juhtis Gustav Suits, korraldas ettekandekoosolekuid ning andis välja oma toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927 Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit(1929-1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Keskne programmiline märksõna on elulähedus. Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt nooreestliku uusromantismi vastu, ründas Noor-Eesti, Siuru ja Tarapitaga seotud kirjandust. Vaikiv olek-ajajärk 1934-1940, selle aja kirjanduses on tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega(A.H
lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema. Saatanlikud kolmekümnendad Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. * Sakslasi vihastas Versaille rahuleping, ning see et Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada. * Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi
Emilio Üks kuubalastest, poisike Herbert Spellman, harold Kõhn, noormees, blondi habemetükiga, pani maja põlema peol, hull, · Joodi enamasti: viina, bacardit(rummi) · Eddy oli õnnelik joodik! Kas ikka oli?! · Raamatu kulminatsioon: Harry Morgani surm opilaual · Tegevuspaik: Havanna · Konflikt: raha · Tegevuse aeg: kolmekümnendad Hemingway teos ,,Kellel on ja kellel pole'' on suhteliselt diskreetne ja otsekohese suhtumisega raamat, mis ei jäta käsitlemata kõige tavapärasemaid suhteid ühiskonnas. Raamat algab sellega, kui Harry Morganile pakutakse 3000dollari eest viia oma laevaga üle piiri kolm rikka, peene ja kena välimusega kuubalast.. Harry aga keeldus sellest pakkumisest öeldes, et ,,Mina ei vii üle parda midagi, mis räägib''. Seetõttu jäi tehing katki.. Johnson, Harry, neeger ja
Adolf Hitleri elulugu Sissejuhatus Adolf Hitler oli XX sajandi mõjuvõimsaim tegelane: teda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Esimesed kolmekümnendad eluaastat oli ta eikeegi. Järgneva kahekümne kuue aastaga jättis ta kustumatu jälje ajalukku kui Saksamaa diktaator ja genotsiidisõja õhutaja. Lapsepõlv ning kooliiga Adolf Hitler sündis 1889. aastal 30. aprillil väikeses Austria piirilinnas Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas. Tema vanemad olid tolliametnik Alois Hitler ja tema abikaasa Klara. Adolf sündis kuuest lapsest neljandana. Lastest said täiskasvanuikka vaid tema ja ta õde Paula
1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad keeldusid tunnustama seda. 3. Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad? Saksamaa oli vihane Versailles' rahulepingu peale ja sellepärast et inglased ja prantslased ei tahtnud Saksamaad kui suurriigina tunnustada. Antanti poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud sest nad ei saanud piisavalt asumaid sõjas osalemise eest. Otsustati siis see jõuga võtta. Uued riigipiiris põhjustasid mitmeid tülisid ja riikide vahelisi pingeid mida rahvasteliit ei olnud võimeline lahendama.
2. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. 3. Inglismaa sõlmis Saksamaaga merekokkuleppe (Saksamaa sai tunduvalt suurendada sõjalevade arvu). Samuti koostöö Jaapani ja Itaaliaga. 4. 1935. aastal toimus Saarimaa rahvahääletus, kus enamik sealsetest elanikest olid Saksamaa taasühinemise poolt. 5. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kus Prantsusmaa ei hakanud neile vastu. (Saatanlikud kolmekümnendad) * * Sakslasi ajas vihale Versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutse see leping tühistadaning sõjakaotus tasa teha leidis Saksamaal suurt poolehoidu. * Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, kuna nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Seetõttu otsustasid nad seda jõuga haarata. * Pärast I maaimasõda kehtestatud uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
Draama ideeks paistab olevat suure inimese üksindus. Autor nagu püüaks näidata, kuidas inimkond oma geeniuste ja pühakutega nende eluajal ringi käib, kuidas ta neid hiljem rehabiliteerib ja kui kurvalt naeruväärne see rehabiliteerimine tegelikult on. Bernard Shaw ei armastanud reisida, kuna see viis teda töö juurest eemale. Et talle mõningatki puhkust peale sundida, veenis ta naine teda pikemat reisi ette võtma. Kolmekümnendad aastad olid Shaw`le reisimise ja uute muljete kogumise aastad. Nendel aastatel käis Shaw koos abikaasaga Venemaal, Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas jm. Shaw hilisema perioodi näidenditest väärib esiletõstmist "Õunakäru". Selle esietendus toimus 1929. Varssavis, näidendi tegevus aga toimub aastal 1970 (!). Oma õunakäru ümber ajama see inglise sõnapruuk tähendab ettevõetud asja nurja ajama või ära rikkuma. Bernard Shaw suri aastal 1950 94-aastasena
Ruferiga. Schönbergi tööülesannete hulka Berliini Kunstide Akadeemias kuulub lisaks lepingulisele kuuekuulisele kompositisiooniõpetusele ka osavõtt Akadeemia senati tööst. 1927. aastal kutsutakse oma teoste dirigeerimiseks Berliini Raadiosse. Samal aastal saavad Schönbergi uuteks õpilasteks Berliinis saavad Nikos Skalkottas, Alfred Keller ja Peter Schacht ning toimuvad Schönbergi auks kontserdid Pariisis. 1928. aastal annab kontserte Sveitsis. 1.4 Kolmekümnendad ja elamine ning töötamine Ameerika Ühendriikides 1930. dirigeerib Londonis. 1933. aastal lahkub Berliinist, sest teda heidetakse natsionaalsotsialistide poolt akadeemiast välja. Kolib koos naise ja tütrega Ameerika Ühendriikidesse. Alustab õpetamist Malkini Konservatoriumis Bostonis ja New Yorkis. 1934. aastal dirigeerib Bostonis sümfoonilist poeemi "Pelleas ja Melisande". Annab loenguid Chicago ülikoolis. 1935. aastal annab loenguid ja eratunde Lõuna- Kalifornia ülikoolis
1922. ilmus Ameerikas raamat ¨Turunduse põhimõtted¨, mida uustrükkidena korduvalt üllitati. Väljaandes on turunduse funktsioonid klassifitseeritud järgmiselt: kaubavahetus (müük, ost) materiaal-tehniline varustus (transportimine, säilitamine) turustus (info kogumine, edastamine, töötlemine) Turunduse areng kuni 1929.a oli suhteliselt aeglane, vaid vähestes firmades töötasid vastavad spetsialistid. Turunduse edasiminekut mõjutasid aga tõsiselt kolmekümnendad ülemaailmse majanduskriisi aastad. Nendel aastatel kirjutasid J.Robinson ja E.H Chamberlin esimesed kaalukamad turundusalased raamatud ning turundus hakkas levima teistessegi kapitalistlikesse maadesse, ehkki turunduse monopol püsis II maailmasõja lõpuni valdavalt Ameerikas. 1930. aastate ülemaailmse majanduskriisi ajal kandus turundustegevuse raskuspunkt reklaamitööle ja erinevate müügitehnikate väljatöötamisele. Lähtuti loosungist ¨Kui kaupmees paneb kauba riiulile, siis
Seoses sellega pani Duke Ellington juba algusest peale suurt rõhku omapärastele, väljendusrikastele orkestrivärvidele ja püüdis oma kompositioonidele anda esalgu vahest küllaltki naiivsete vahenditega kontsertlikku karakterit. Sellest ajast on pärit paljud Ellingtoni orkestri nn. dzunglistiilis loodud palad, kus suurt osa mängisid Bubber Miley, Cootie Williamsi ja Sam Nanton soolod spetsiaalsete sordiinidega (plunger). Järgnesid kolmekümnendad aastad rahvusvahelise tunnustusega. 1932. aastal sõitis Duke Ellingtoni orkester oma esimesele Euroopa tuurile, mis oli väga edukas. Pidevalt loodi uusi heliplaate, mida vist ükski teine ansambel pole rohkem valmistanud. 1930ndatel lõi Ellington ühed oma kõige suuremad hitid, mille hulka kuulusid ,,Mood Indigo", ,,It Don't Mean a Thing (If It Ain't Got That Swing)", ,,Sophisticated Lady", ,,Solitude", ,,In a Sentimental Mood", ,,Caravan".
majanduskrahhi Peale New York´i börsi krahhi valitseb töötus, rahapuudus ja masendus. Kõigis eluvaldkondades tõmmatakse otsi koomale. Moemaailmas annab luksus teed praktilisele. Samas polnud kärpimised moes põhjustatud üksnes majandussurutisest vaid ka kunsti suundumustest. Kubism ja Art Deco mängisid geomeetriliste joontega, mõjukamad arhitektid propageerisid funktionaalsust. Peale kahekümnendate meeletust pillerkaaritamist pöörduvad kolmekümnendad uude ekstreemsusesse: kokkuhoid ja tervislikkus on kõige väärtuseks ning igapäeva askelduste eesmärgiks. Siluett muutub tasakaalukaks ja saledaks. Riideid iseloomustab ratsionaalsus ja joonte selgus. Materjali kvaliteedil on suur tähendus. Jalatsimood järgib samu tendentse. Valikut tehes on otsustavaks kriteeriumiks mugavus. Teravnev kinganina asendub ümarama ja laiemaga võimaldades varvastele lahedamat äraolemist. Konts muutub madalamaks ja tugevamaks. 1934 kaob sandaalidelt ja
....................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.3.Kolmekümnendad aastad.......................................................................................................5 1.4.Neljakümnendad aastad.........................................................................................................5 1.5.Viiekümnendad aastad...........................................................................................................6 1.6.Kuuekümnendad aastad.......................................................................................
raamatukogule märkimisväärset abi. Enne II maailmasõda oli Eesti üks kõrgema keskmise haridustasemega riike maailmas. Avaldati mitu trükikataloogi ja olulise tähtsusega bibliograafia ,,Eesti raamatute üldnimestik", mis hõlmas aastaid 1924 1939. Raamatukogu osales oma eksponaatidega ka mitmetel eesti kultuurilugu ja rahvuskirjandust tutvustavatel näitustel. Kahekümnendad aastad olid raamatukogu ajaloos ümberkorralduste ja suunamuutuste aastad, kolmekümnendad aga pideva laienemise ja konstruktiivse arengu aastad. Raamatukogu saavutas aasta-aastalt suuremat tähtsust nii kodu- kui välismaal. Eestis kujunes ta suurimaks raamatukoguks, omades 1940. aastaks üle 700 000 köite. Selle viljaka ajajärgu olulisim tunnus oli tihe rahvusvaheline suhtlus, millega raamatukogu oli eesti kultuurivahendaja kogu maailmas. 1940- 1991 Nõukogude võimu kehtestamisega tuli hakata süstemaatiliselt komplekteerima nõukogude kirjandust
Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22
kangelannad. 1920ndate eksootilise välimusega filmidiivad sümboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli küünelaki kasutaminse, siis sai värvitud küüntest moehullus. Kümnendi lõpuks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka päevatmisest kujunes teadlik tegevus. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus. 1930-1940 28 Kolmekümnendad aastad olid äärmuslikud nii rikkuse kui vaesuse mõttes. Rikkad nautisid luksuslikku ja moekat elu, vaestel võimaldas põgeneda hallist argipäevast vaid maagiline hõbeekraan. Pärast hedonistlikke ja tormakaid kahekümnendaid tunduvad kolmekümnendad märksa rahulikumad ja vaiksemad. Siiski mõjutasid ühiskonda poliitilised ebakõlad, Ameerika depressioon ja börsikrahh, mis suurendasid lõhesid rikaste ja vaeste vahel. Kübaraid võib 1930
1911. a nimetas peaminister Herbert H. Asquith Churchilli esimeseks lordiks ehk Inglismaa mereministriks. Churchill arvestas juba siis sellega, et sõda Saksamaaga ei ole enam kuigi kaugel ning alustas sõjaks ettevalmistusi. Kõige esimesena kujundas ta admiraliteedistaapi, teisena otsustas ta arendada välja merelennuväe ning kolmandaks otsustas ta, et söe aseme tuleks hakata kasutama hoopis naftat. Sõda on vältimatu Kolmekümnendad sajandid olid Winstonile väga rasked, kuna näis,et võimatu on pöörduda normaalse riigijuhtimise juurde. Teda nahutati selle eest, et ta käisainult siis alamkojas, kui ta tahtis sõna võtta ja seejärel jälle lahkus. Opositsioon arvas, et Churchill ei kuula peale iseenda mitte kedagi. Teda häiris see,et konservatiivid on naasnud ja tema on kaotanud oma tähtsuse. 1934 võttis Inglismaa vastu palju uusi meetmeid õhujõudude olukorra parandamiseks, nüüd
Viimase aastakümne keelehoolderaamatud on keelekorraldajate kirjutatud. Tiiru Erelti kõrval on keskseteks Maire Raadik, Tiina Leements ja Sirje Mäearu. Nemad on kahe viimase õigekeelsussõnaraamatu koostajad. Olulisemad keelehooldekirjutised on kogutud kogumikku ,,Keelenõuanne soovitab". Oskuskeelekorraldus-esimene eesti keele oskuskeelekomisjon alustas tööd 1908, see oli matemaatikaterminite töörühm. Ka oskuskeelekorralduses on kaks poolt-nii teoreetiline kui praktiline. Kolmekümnendad ja seitsmekümnendad olid oskuskeele tippaeg. Algselt vajati uut terminoloogiat, et võidelda venestumise vastu, 90ndatel vajati terminoloogiat, et kaasas käia teadusega. 1982 Tiiu Erelti ,,Eesti oskuskeel". Sama raamatu täiendus on ,,Terminiõpetus" 2007. Termineid saadakse tuletades, liitmisel, sõnale uue tähenduse andmisel, tehiskeelendi loomisel, laenamise jne. Oskuskeeltel on tänapäeva maailmas suur roll ja nad on väga kogu
annaabi.ee 
