· Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa) · Unitaarriigid = riigid, mille koosseisus ei ole teisi riiklikke koosseise · Võimude kontrollimine on vajalik: · tagada ühisvara kasutamine rhva huvides · garanteerida riigi ja kodanike julgeolek · vältida riigivõimu kuritarvitamist · Kontrolli teostavad: · õiguskantsler · riigikontroll · kaitsepolitsei Kontrollorganid on sõltumatud. Riigikontrolöri ja õiguskantsleri nimetab ametisse parlament. Kõik riigikontrolli asutused annavad aru parlamendile. · Kontrollorganid töötavad eriseaduse alusel
1) föderaalriigid (USA, Venemaa) omavalitsusel on küllaltki suured õigused 2) unitaarriigid (Prantusmaa, Eesti) omavalitsusel on piiratud õigused Demokraatia põhimõtteid kasutatakse riigiti erinevalt, kuid põhiliselt on välja kujunenud 2 tüüpi: 1) parlamentaarne (Eesti) esiplaanil on parlament ja valitsus, president/monarh on sümboliks, kes ei oma võimu 2) presidentaalne (USA) rahvas valib presidendi ja parlamendi; president on valitsusjuht Riiklikud kontrollorganid on: 1. õiguskantsler (Allar Jõks) tema ül. on põhiseaduse ja seaduste täitmise kontroll. 2. riigikontroll ülesandeks on jälgida majandust (riigivara) 3. kaitsepolitsei (KAPO) ül. on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra täitmise kontroll. Kontroll organite loomisel jälgitakse 2 printsiipi: 1. võimude lahususe põhimõte 2. seaduste ülimuslikus
üle? Idee pärineb Charles Montesquielt. (võimude lahususe printsiip). 1. Ühiskonna järelvalvest ei piisa, vajalikud on ka erilised kontrollülesandeid täitvad institutsioonid. 2. Võim peab olema jagatud mitme institututsiooni vahel, sest see loob vatastikuse kontrolli võimaluse 3. Järelvalveorganite nimetamise protseduur peab olema vaba pol. Mõjutustest, vastasel juhul võivad kontrollorganid saada valitsusparteide käsutäitjaks. Mil viiisil teostatakse järelvalvet seadusandliku võimu e. parlamendi tegevuse üle ? Üks kontrollimoodus on valitsejate käsutuses- saadikute tegevuse monitoring (seire). Muuta kuluaaritegevus võimalikult nähtavaks ja kontrollitavaks. Seadusandliku võimu tegevuse seaduskohasuse kontroll. Õiguslikku järelvalvet teostab riigi kõrgeima astme kohus. Täidesaatev võimu ehk valitsuse järelevalve: 1
Võimukontrollimine on vajalik, et a) tagab ühisvara kasutamise rahva huvides b) garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. c) Väldib riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler- kontrollib põhiseadusi ja seaduste täitmist. Riigikontroll- kontrollib majandust,riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei- kontrollib julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamisel ja nende võimupiiride ehk pädevuse määramisel lähtutakse sellest, et a) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest(parlament,valitsus) sõltumatud b) riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament. c) Riigikontrolör ja õiguskantsleri annavad aru parlamendile d) Kontrollorganite töökorralduse määrab vastav seadus. 2.3 Konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus, kõik teised peavad olema kooskõlas. 1992. eesti praegune põhiseadus. Konstitutsioon sätestab a) riigi(valitsemise) eesmärgid
Unitaarriik :riik ,kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika (Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti). Võimu kontrollimine :1)tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2)garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3)vältida riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler: Kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll: kontrollib riigi majandustegevust ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles ,et :1)kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest sõltumatud 2)riigikontrolöri ja õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament 3)riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru 4)kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus.
Võimu kontrollimise vajalikkus: 1) Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2) Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3) Vältida riigivõimu kuritarvitamist Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamise põhimõtted: 1) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest sõltumatud 2) Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament 3) riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru 4) kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. Konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid; erinevad üksteisest
1. eetiline konventsionalism tegu on eetiline, kui mõlemad osapooled seda sellisena aktsepteerivad eetika peaks olema avatud kriitikale 2. piltlik suhtelisus eetikanormid muutuvad kultuurilisel üleminekul 3. moraalne suhtelisus eetikanormid sõltuvad multilateraalsetest faktoritest Tuleks lähtuda kolmandast põhimõttest .. kaaluda iga otsust pro & contra, kuna absoluutseid reegleid pole olemas. 8 Järelvalve ja kontroll inseneritegevuse üle Arenenud riikides kontrollorganid inseneritegevuse üle. Began in Wyoming with licensing laws 1907. 2 võimalust kas isereguleeruv inseneride assotsiatsioon või KOV poolt sätestatav standardisatsioon. Insenerilitsentseerimise puudusel annab insenerikutse kraadi omamine või kuulumine vastavasse ühingusse. Inseneriorganistsiooni põhikiri: 1. eesmärk & otstarve 2. inseneriameti definitsioon 3. assotsiatsiooni loomise kord,tunnustamise kord 4. assotsiatsiooni liikmeks saamise kord 5
Nende õigsust saab kontrollida instituutide kodulehtedel internetis. Nii ei ole ühtki ökosertifikaati saanud ükski PVC-kate, kuna need sisaldavad biotsiide, mis on ju suurimaid mürke putukate hävitamiseks: ehkki neid kasutatakse palju ka lasteaedades-koolides, on need inimestele ebatervislikud. Samuti ei vasta Lossmanni kinnitusel tõele mõnel silikoonipudelil seisev väide, nagu oleks see hallitusevastane. "Aga kuna Eestis puuduvad kontrollorganid, kes võrdleksid tootekirjelduse vastavust tegelikkusele, võib igaüks pakile kirjutada sellise reklaamijutu, nagu tahab." Tervemaja müüb puitkiust, kanepist, tselluloosist soojustusmaterjale, kipskiudplaate, hingavaid auru- ja õhutõkkeid ning muid ökoloogilisi üldehitusmaterjale. "Tootevalik on lai, mõnda on eriti lihtne kasutada. Näiteks Steico toodetega saab põhimõtteliselt maja valmis seest vaja katta sisevooderdisega ja väljast katta näiteks profiillauaga
8.Millisesse kolme rühma jagunevad huvigrupid ? 1. Esiteks, need, kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega (ettevõttesisesed hg: personal, juhatus, omanikud) 2. Teiseks, huvigrupid, kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole (tarnijad, meedia, pangad). 3. Kolmanda kategooria moodustavad huvigrupid, kes on ette¬võtte tegevustest huvitatud, ettevõte aga nende tegevusest eriti huvitatud ei ole (kontrollorganid, KOV, avalikkus, ühiskondlikud organisatsioonid). 4 3. KAS JÄRGMISED VÄITED ON TÕESED VÕI VALED? 1. Firma kultuur on kontrollimatu faktor, millega juhtkond peab arvestama. TÕENE 2. Turundusplaani on vaja pidevalt korrigeerida vastavalt keskkonnatingimuste muutumisele. TÕENE 3. Oligopoolsel turul toimub firmade vahel äge hinnasõda. TÕENE 4. Tagasiside aitab firmadel tõsta oma konkurentsivõimet. TÕENE 5
kokkulepitud või monopoolselt kehtestatud) agenteerimistasu/agendikomisjoni eest. · Praktikas kasutatavad agenteerimislepinguid ja isegi rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide (INSA, BIMCO, FONASBA) poolt soovitatavad tüüplepingud kujutavad endast erinevate lepinguliikide segavariante. · Agenteerimislepingust ja muudest dokumentidest tulenevad kommerts- ja õigussuhted on sisuliselt kolmandate poolte (sadamad, kontrollorganid jne) osalusega. · Agent ei kanna vastutust kolmandate isikute ees neile tekitatud kahju eest juhul, kui ta tegutseb ametlikult laevaomaniku nimel. Kuid see ei välista agendi vastutust laevaomaniku ees regressi korras sellise kahju tekitamise eest. · Agent kannab vastutust kolmandate isikute ees viimastele tekitatud kahju eest juhul, kui ta tegutseb enda nimel. · Oma tegevust võib agent teostada nii printsipaali korralduste alusel kui ka vajalikke otsuseid iseseisvalt vastu võttes.
- variant 1 - sunniraha - variant 2 - asendustäitmine RvastS Halduse kontroll - kogu halduse tegevus on jätkuvalt ja püsivalt kontrollitav tegevus - sisekontroll igas haldusorganis - peamiseks ülesandeks kaasa aidata haldusorganile insterne ja eksterne kontroll - sisekontrolöri olemasolu - teenistuslik- (kontroll, mida viib läbi kõrgemal seisev organ) ja riiklik järelevalve (riigikontroll) - kontrollorganid keda kontrollitakse on ka maksu ja tolliamet - õiguskantsleri büroo Kordamisküsimused: Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (küsimused 1-5) 1) Õigusriigi printsiip (kohtute poolt tagatav õiguste kaitse, võimude lahusus) ● Õigusriigi printsiip - riik, kus avaliku võimu tegevus on allutatud õigusele. (eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste, ja kohustuste süsteemi olemasolu, Kodaniku
kokkulepitud või monopoolselt kehtestatud) agenteerimistasu/agendikomisjoni eest. · Praktikas kasutatavad agenteerimislepinguid ja isegi rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide (INSA, BIMCO, FONASBA) poolt soovitatavad tüüplepingud kujutavad endast erinevate lepinguliikide segavariante. · Agenteerimislepingust ja muudest dokumentidest tulenevad kommerts- ja õigussuhted on sisuliselt kolmandate poolte (sadamad, kontrollorganid jne) osalusega. · Agent ei kanna vastutust kolmandate isikute ees neile tekitatud kahju eest juhul, kui ta tegutseb ametlikult laevaomaniku nimel. Kuid see ei välista agendi vastutust laevaomaniku ees regressi korras sellise kahju tekitamise eest. · Agent kannab vastutust kolmandate isikute ees viimastele tekitatud kahju eest juhul, kui ta tegutseb enda nimel. · Oma tegevust võib agent teostada nii printsipaali korralduste alusel kui ka vajalikke otsuseid iseseisvalt vastu võttes
Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Kontrollorganite moodustamisel ja nende pädevuse määratlemisel peetakse demokraatlikul maal kinni kahest printsiibist võimude lahususest ja seaduse ülimuslikkusest, mis tähendab, et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1. kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest (parlamendist, valitsusest) sõltumatud; 2. riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament; 3. riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru; 4. kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. 2.3 Sõnal konstitutsioon on mitu tähendust. Esiteks tähendab konstitutsioon kirjalikku õigusakti, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid
4) summa, mille liige võib ühistule tasuda lisaks osamaksule, või selle suuruse määramise kord; 5) liikmetele lisakohustuste määramise kord; 6) kui osamaksu või muu sissemakse võib tasuda mitterahalise sissemaksena mitterahalise sissemakse hindamise kord; 7) üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg; 8) juhatuse liikmete arv, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või alam- ja ülemmäärana; 9) ühistu kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg; 9 10) ühistu majandusaasta algus ja lõpp; 11) kahjumi katmise kord; 12) vara jaotamise kord ühistu lõpetamisel; 13) muud seadusega sätestatud kohustuslikud tingimused. Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadusega sätestatut
erakorralised volitused, üheparteisüsteem, Hitlerist füürer Hitleri Saksamaa: · demokraatia asemele riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu · riigi ülesanded: 1. rassilise puhtuse tagamine 2. inimeste eraelu kontrollivad seadused 3. juutide tagakiusamine, piirati nende poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi · kontrollorganid: 1. julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused 2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo · eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus Autoritaarsed riigid: · esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a
erakorralised volitused, üheparteisüsteem, Hitlerist füürer Hitleri Saksamaa: demokraatia asemele riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu riigi ülesanded: 1. rassilise puhtuse tagamine 2. inimeste eraelu kontrollivad seadused 3. juutide tagakiusamine, piirati nende poliitilisi majanduslikke ja kodanikuõigusi kontrollorganid: 1. julgeoluamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused 2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus Autoritaarsed riigid: esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a
kui unitaarriike. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed : · Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud · Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament · Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus · Riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru Põhiseadus ja teised õigusaktid. konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse , tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest
2) teiseks, huvigrupid, kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole (tarnijad, meedia, pangad); 3) kolmanda kategooria moodustavad huvigrupid, kes on ette võtte tegevustest huvitatud, ettevõte aga nende tegevusest eriti huvitatud ei ole (kontrollorganid, KOV, avalikkus, ühiskondlikud organisatsioonid). Firma finantsüksus, varustamine, tippjuhtkond, arendus, tootmine, raamatupidamine, turundus. ● Turunduse makrokeskkonna elemendid (marketing macroenvironment forces) Majanduslik keskkond Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid. Eriti suur on sõltuvus majandusliku arengu faasist
peatamine, töö- ja puhkeaja küsimused, puhkuste kestus ja andmise kord, palgatingimused, tööandja töösisekord, lepingu poolte õigused ja kohustused, töödistsipliini tagamine, poolte varaline vastutus, tööohutus ja paljud muud küsimused. Töötaja ja tööandja vaheliste töösuhete tekkimisele, nende stabiilsusele ja töötingimuste kindlaksmääramisele aitavad kaasa mitmed riigiorganid ja asutused, näiteks tööturuorganid, töökaitse järelevalve- ja kontrollorganid, samuti töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud. Nende suhted töötajate ja tööandjatega on samuti tinglikult tööõiguse esemeks. Tööõiguse sfääri kuulub ka töövaidluste kohtuväline lahendamine. Olulisemad seadused, mida tööandja peaks teadma ja vastavalt lähtuma: on töölepinguseadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, töö tervishoiu ja tööohutuse seadus. Arvestama peab seaduste pideva muutumisega. Ajakohane info leitav www.riigiteataja.ee .
oskustest, kui soolisest kuulumisest. Seadus ei saa reguleerida võrdset esindatust töökohtadel ning luua võrdset esindatust meeste ja naiste vahel, vaid saab mõjutada/harjutada ühiskonna suhtumist. Huvitav küsimus tekib, kuidas suudetakse kontrollida diskrimineerimist töösuhtes. Edutamine ja töölevõtmine olulisel määral sõltub paljudes valdkondades inimest soost ning on suhteliselt raskesti kontrollitav kvootide kehtestamisega. Teatud kontrollorganid saavad mingil määral pidurdada ebaõiglaste meetmete kehtestamist, kuid ei suuda täielikult kontrollida kujunenud olukorda. Riigi- ja erasektorid võivad tunnistada ja kehtestada ühiseid eesmärke võrdväärse kohtlemise osas, kuid kas seaduslik regulatsioon leiab rakendust. Seaduseelnõu paragrahvid 5 ja 6 on väga tõhusad paberkandjal, kuid nende reaalne rakendamine nõuab pikemat aega ja kogemust.
annaabi.ee 
