18) väikepütt Tachybaptus ruficollis; 19) hallpõsk-pütt Podiceps grisegena; 20) valge-toonekurg Ciconia ciconia; 21) valgepõsk-lagle Branta leucopsis; 22) punakael-lagle Branta ruficollis; 23) ristpart Tadorna tadorna; 24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius;
Liiklusmärkide tähendused Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 1 Märk 156 hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 2 Märk 158 ,,Teetööd" hoiatab lisaks teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst ka sellest ,et teel võib olla
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil CLAUDE MONET
ee. Info: majutuskohti on 36, avatud aastaringselt. Wesenbergh, Tallinna 25, Rakvere, tel: 32 23479, [email protected], www.wesenbergh.ee. Info: majutuskohti on 85, avatud aastaringselt. 3*** Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 VIHULA MÕIS 4 Click to edit Master text styles Second level Third level Hinnad 1 inimesele Fourth level 1 öö pakett Fifth level Mõisaromanss P-N 199 R-L 229 Majutus superior/db saun 1 h Massaazihooldus
kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku
Boris Gabovits ITK VALUTEENISTUS ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI OSAKOND 2011 a. C.E.E.A. kursus nr. 5. Tartu Margo McCaffery, 1968 a. VALU - SEE ON SUBJEKTIIVNE KOGEMUS, MIDA OMAB AINULT SEE, KES VALU KANNATAB EUROOPA KOGEMUS 2005 AASTAL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UURINGU EESMÄRK Ülevaade postoperatiivsest valuravist kirurgilistes osakondades Leida nn. parendamist/ parandamist vajavad kitsaskohad postoperatiivses valuravis KOKKUVÕTE PATHOS on esimesena teinud nii ulatusliku kokkuvõtte POP valuravist Euroopas Arenguruumi on igas uuritud riigis palju SOOVITUSED POP VALURAVI JUHTIMISEKS
karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased
Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealaseleKyto protokollile. Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelevläänemeresoome rahvas, kes on lähedases suguluses soomlastega. Eesti keelel on palju sarnasusisoome keelega. Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib emakeelena vene keelt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nimi Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt, teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel(20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime.
AB vocabulary 1. Absorption power 1. Imavusvõime 2. Abutment 2. Tugi, kaldasammas 3. Acceleration 3. Kiirendus 4. Accelerator pedal 4. Gaasipedaal 5. Access 5. Juurdepääs 6. Acidity 6. Happelisus 7. Additive 7. Lisand 8. Adhesion 8. Adhesioon, kleepumine 9. Adjacent area 9. Külgnev ala 10. Adjust 10. Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18. Suruõhuhaamer 19. Air resistance 19. Õhutakistus 20. Air sand plower 20. Liivaprits 21. Alighting
Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. Tootjad, troofiline tase I aste, herbivoorid II asme tarbijad 3 astme t. Vihmauss, tigu, hiireviu, nugis, NIIT Võilill, rohi rohutirt tihane, mutt, jänes rebane METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves Rabapistrik, SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas
Selts toonekurelised ehk karklinnulised – väga pikad tagajäsemed, pikad varbad, pikk painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised – keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised – röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan
1) Eduactional charities - Hariduslikud heategevusasutused 2) Universal education - Üldkättesaadav haridus 3) Compulsory education - Kohustuslik haridus 4) Full-time education - Päevane õpe 5) Home schooling - Koduõpe 6) Maintained schools - Riigikoolid 7) National Curriculum - Rahvuslik õppekava 8) Independent schools - Erakoolid 9) Foundation subjects - Alusained 10) School hours - Koolitunnid 11) Terms - Semestrid 12) State schools - Riigikool 13) Primary (education) - Algharidus/algkool 14) Infant - Väikelastele 15) Junior - Algaste 16) Secondary - Põhikool 17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv 21) General certificate of secondary education - Põhikooli lõpueksam 22) Independent examination boards - Sõltumatud eksamikomisjonid 23) Vocational college - Kutsekool 24) Technical college - Tehnikumid 25) A-Level - Riigieksamid 26) Further eduaction colleces - Täiendõpe 27) National Voca
A B C D E F G H I J K L 1 Chandler blending model 2 3 Monetary inputs Gasoline Heating oil 4 Selling price/barrel $25,00 $20,00 As we have formulated fuel blending model, a barrel of any 5 6 input results in a barrel of output. However, in a real blending Quality level per barrel of crudes 7 Crude oil 1 10 problem, there can be losses. Suppose a barrel of input 8 Crude oil 2 5 results in only a fraction of a barrel of output. Specifically, 9 10 Required quality level per barrel of product each barrel of either curde oil used
varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoometsades domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke Kahepaiksed -kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn. Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad -kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Linnud -haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam on asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseis. Imetajad -suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...................................................................................
1 JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 2 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni 3 Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus 4 5 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise 2 teed: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! 6 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevi
Dennis R. Lillicrap & John A. Cousins Foof and Beverage, 1994 WORDS (pp. 140-148, 246-247, 287-289) 1. a constant standard- pidev standard 2. a cruet- maitseainetops 3. a disposable filter- ühekordne filter 4. a fine powder- (peen) pulber 5. a glass container with a lip- tilaga klaasanum 6. a goblet- pokaal 7. a heaped teaspoonful- kuhjaga teelusikatäis 8. a jug of cream- koorekann 9. a level dessertspoonful- triiki magustoidulusikatäis 10. a napkin- riidest salvrätik 11. a new brew of coffee- uus kohvilaar 12. a party of six guests- 6 külaliseline seltskond 13. a sugar basin- suhkrutoos 14. a thin layer- õhuke kiht 15. added to taste- maitse järgi lisatud 16. an ashtray- tuhatoos 17. approximately- ligikaudu 18. at right angles- täisnurga all 19. at the correct serving temperature- õigel serveerimistemperatuuril 20.
Unit 7- 8 1. Tarbija ühiskond Consumer society - the world of people who buy goods or make use of services 2. Keskkond Environment - the natural world around us 3. Pakend Packaging many companies use it (boxes, bottles, etc.) 4. Ümbertöötlema Recycle that is made using old materials 5. Saaste Pollution like smoke in the air, can be reduced if companies use trains instead of road transport 6. Osooni kiht - Ozone layer - high above the earth's surface, helps to protect the earth from harmful rays of the sun 7. Kemikaal/ tuuma saaste - Chemical/ nuclear waste- dangerous substance which pollutes nature 8. Globaalne soojenemine - Global warming - increase in the overall temperature of the earth's atmosphere 9. Prügikast - Rubbish bin(GB)/ trash can(US) - a place where you can throw your trash 10. Õli laigud - Oil spills - pollutions, usually in the sea 11. Lojaalne Loyal - always sup
Words & expressions 1) A generous nationhelde rahvas 2) A polar bearjääkaru 3) A social disastersotsiaalne katastroof 4) Connected through charityühendatud läbi heategevuse 5) Continuing economic problemsjätkuvad majanduslikud probleemid 6) Daytoday workigapäevane töö 7) Economists rely on sthmajandusteadlased tuginevad millegi 8) Endangered speciesohustatud liigid 9) Extreme weather eventsekstreemsed ilmastikunäitajad 10) Halfway around the worldpooleldi ümber maailma 11) In conclusionkokkuvõttes 12) In the fight for resourcesvõitluses resursside pärast 13) It's doubled to more than a billionsee on kahekordistunud rohkem kui miljardile 14) Life on our planetelu meie planeedil 15) Limited to onepiiratud ühele 16) Nevertheless,...kuid siiski, sellegipoolest 17) On the EarthMaal 18) People in the Westinimeses Läänes
Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutooda
IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes IT System Support and Arrangement in Enterprises Guido Leibur Sampo Panga IT haldusosakonna juhataja [email protected] 1 Guido Leibur Kursuse eesmärk: Omandada infosüsteemide haldamise parim praktika. Tulem: Kursuse läbinu: - tunneb IT haldusorganisatsiooni põhiprotsesse; - orienteerub erinevates meetodites ja standardites; - oskab hinnata organisatsiooni haldusprotsesside iseärasusi; - oskab mõjutada haldusprotsesse soovitavas suunas. Kursuse aeg: Loeng: E kell 08.15 09.45 Alates 02.02.09 29.05.09 Harjutus: R kell 08.15 09.45 2 Guido Leibur Kursuse struktuur 1 Loengud (32 t): 1. S
Töö Eelnevad tööd Aja- Töö- Lisa Töö Järk kulu lisi i-j t TVA TVL A K2 2 3 1-2 7 0 7 B EM 4 3 3 1-3 6 0 6 C D2 5 5 3 2-4 5 7 12 D -1 7 4 3 2-5 5 7 12 E CK 3 5 6 3 3-7 0 6 6 F C3 3 4 3-12 2 6 8 G HEM 4 4 2 4-6 0 12 12 H DM 3 2 7 4-7 0 12 12 I J4 5 4 3 4-9 3 12 15 J MC 3 3 5 5-6 0 12 12 K -1 6 3 5-10 2 12 14 L JF 4 4 4 3 5-11 0 12 12 M D2 5 5 6-8 3 12 15 7-10 5 12 17
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5 19 2 4 20 1 21 3 2 22 3 2 23 2 3 24 1 9 25 5 26
1. Society- people who interact in such a way as to share a common culture. The cultural bond may be ethnic or racial or geographical, based on gender, or due to shared beliefs, values, and activities. 2. Culture- beliefs, behaviors, objects, and other characteristics common to the members of a particular group or society. 3. A unitary state- a state governed as one single power in which the central government is ultimately supreme and any administrative divisions (subnational units) exercise only powers that their central government chooses to delegate. The majority of states in the world have a unitary system of government. 4. A federal state-- a political entity characterized by a union of partially self- governing states or regions under a central (federal) government. 5. A multinational state- A multinational state is a sovereign state which is viewed as comprising two or more nations. Such a state contrasts with a nation-state where a single nation comprises the bulk of the p
03.59 35903274193 27 3 27.03.2008 49 Rein Saarniit 15.04.59 35904153090 15 4 15.04.2008 49 Rein Sillmann 13.05.59 35905134894 13 5 13.05.2008 49 Üllar Kasemaa 20.05.59 35905202947 20 5 20.05.2008 49 Gert Jaanus 21.05.59 35905213270 21 5 21.05.2008 49 Kaspar Vrager 25.05.59 35905252963 25 5 25.05.2008 49 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 27 6 27.06.2008 49 Aivar Teder 30.07.59 35907303231 30 7 30.07.2008 49 Henn Järvis 03.08.59 35908037172 3 8 03.08.2008 49 Marek Laasik 09.08.59 35908094465 9 8 09.08.2008 49 Lembit Elmik 15.08.59 35908154046 15 8 15.08.2008 49 Mihhail Palu 11.10.59 35910118818 11 10 11.10.2008 49 Marek Västrik 07.11.59 35911071530 7 11 07.11.2008 49 Oliver Tedersoo 04.01.60 36001048826 4 1 04.01.2008 48
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDN0100 Andmekaevandamine BÖRSIFIRMADE "SOTSIAALVÕRGUSTIKU" ANALÜÜS Kodutöö nr. 4 Tudeng: Vassili Ljahhovets Matrikli number: 093068 IABM Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2010 1 Autorideklaratsioon Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Vassili Ljahhovets Allkiri: 2 SISUKORD 1. Andmete kogumine..............................................
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17
Nimi Kuu Sabad Sarved Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19:09 (00:04) pts/19 h170.energia.ee 23.j
Liisingu suurus 51 900,00 Sissemakse 10% 5190 Liisingu % 3.47% Aeg 60 kuud Kuumaksesuurus 651,00 Jääkväärtus 25% 12 975,00 Jrk. Nr Laenu jääk Intress Laenu kustutamine 0 51 900,00 0 0 1 46 710,00 135,07 515,93 2 46 194,07 133,58 517,42 3 45 676,65 132,08 518,92 4 45 157,73 130,58 520,42 5 44 637,31 129,08 521,92
uLojsr{Objh884551;8 Nimi: Rasmus Perenimi: Seli Grupp: KSK Mõõtmiste algus: 1/1/1997 2:17 Mõõtmiste lõpp: 1/1/1997 2:28 Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p7 Mõõtesamm: 1 °C Nr Temp. (⁰C) Metall R Ω Pooljuht R Ω 1/T ln R 1 22 27.7 877.2 0.003388108 6.78 2 23 27.4 847.6 0.003376667 6.74 3 24 27.7 834.7 0.003365304 6.73 4 25 27.7 807.7 0.003354016 6.69 5 26 28 779.4 0.003342805 6.66 6 27 28 746 0.003331667 6.61 7 28 28.3 742.1 0.003320604 6.61 8 29 28.3 712.6 0.003309614 6.57 9 30 28.3 697.1 0.003298697 6.55 10 31
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 196 21 1971 -30
Ülesanne 1 Alljärgnevalt on toodud Jüri ja Mari kontrolltööde punktid ühel aastal. Uuri punktide varieerumist mõlema õpilase korral. Leia punktide aritmeetiline keskmine ( vastus ümarda kümnendikeni ), standardhälve( kümnendikeni) ja vari Mari Punktid ( x ) Sagedus ( f ) f*x Standardhälve ülemine osa 33 1 33 114,49 35 1 35 75,69 39 1 39 22,09 40 1 40 13,69 42 3 126 8,67 45 2 90 3,38 46 1 46 5,29 47 2 94 21,78 48 1 48 18,49 49 2 98 56,18 50 1 50
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
