Minu lugejatüüp Jaapani vanasõna ütleb, et inimene, kes usub iga raamatut, on hullem sellest, kes üldse ei loe. Ei saa küll väita, et ma üldse ei loeks, kuid kahjuks piirdub see tihti vaid kohustusliku kirjandusega. Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid probleeme ei ole, kuid mitte ühtegi teist raamatut lugedes ei ole ma end nii sügavalt peategelase rolli sisse elanud.
B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W · Eduard Wiiralt
Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Mõne aja pärast asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Arkadio Laigo, Hando Mugasto ja Kaarel Liimand. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitusel vähemalt kord kahe aasta jooksul. Iseloomulikuks Pallase koolile oli tihe kontakt välismaade kunstiga. 1920ndate esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele Saksamaa kunstikeskustesse, edaspidi peamiselt Pariisi. Pallase kunstikooli hoone hävis Teises maailmasõjas.
Raimond Valgre skulptuur Maalikunst Edward Hopper "Tüdruk õmblusmasina taga" (1921) Tehtud ainult pruunikates toonides Asub Museo Thyssen-Bornemisza, Madrid Girl at Sewing Machine Maalikunst Camille Corot Püha Markuse väljak Veneetsias (1864) Töös on näha pehmust ja hajusust, õhuke värvikiht ja napid toonid Asukoht Norton Simon Museum, Pasadena Venise, La Piazetta Graafika Hando Mugasto "Päevauudised„ (1936) Tehtud ühes toonis, väga korrektsete liigutustega valmistatud. Puugravüür paberil Müüdud Eestis 1101.00 krooniga Päevauudised Graafika Louis Höflinger "Inglisild Tartus„ Tehtud litograafiaga ehk kivitrükiga Asukoht Eesti kunstimuuseumis Inglisild Tartus Tarbekunst Keraamika Klaasikunst Metallehistöö Nahkehistöö Puitehistöö Sepis Tarbegraafika
.................................................10 1981 - MU SÜDA LAULAB.............................................................................................10 VALIK- JA KOONDKOGUD ............................................................................................................................................10 ,,Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk.............................................................. 10 Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940.......................................................................................10 Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940................................. 10
1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. (5) 7 VALIK- JA KOONDKOGUD ,,Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk. Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940 ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk.
· 1930ndatel ''Pallase'' õppejõud · enamus loomingust hävis II MS ajal · ''Õunad vaibal'' · realistlikud uuendajad · Eduard Ole · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · Johannes Greenberg · võib näha realistlikku motiivi · Tallinna kunstnik, põnevaim periood art deco · maalinud ka Estonia teatri näitlejannasid · 1930ndatel läheb impressionismi, jääb truuks · realistlik graafika · Hando Mugasto · varakult silmapaistvaks, sureb noorelt · viljakas, palju raamatukujundusi ''Looduse'' sari · Jaan Koort · prantsuse mõõduka suuna pooldaja, skulptor · 1920ndatel tegeleb animalistikaga · ''Tanuga naine'' · ''Metskits'' (kujunenud Tallinna sümboliks) · F. Sannamees · noorema põlvkonna tuntud esindaja · Albu monument Tammsaarele · Tahkuranna monument K. Pätsile · tuntuim töö ''Haavatud sõdur'' (Tallinna Reaalkooli ees)
3. Raamatu- e miniatuurmaal 4. Klaasimaal e vitraazikunst 5. Mosaiikmaal Näited: Johann Köler, "Ema haige lapsega", Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga" 4. Graafika 1. Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad) 2. Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel) 3. Lametrükk (monotüüpia). 4. Tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Näited: E. Wiiralt ,,Põrgu" , ,,Tüdruk kaamliga", ,,Kabaree" ; Hando Mugasto, "Päevauudised"; Olev Soans ,, Eesti purjesõidu ajaloo kaart" , ,,Keila kaart" , ,,Eesti kultuurilooline kaart". 5. Tarbekunst 1. Keraamika (savist esemed) 2. Metallehistöö (metallist ehted) 3. Klaasikunst 4. Nahkehistöö 5. Tekstiil 6. Puitehistöö. Näited: Amforad, Vana-Kreeka geomeetrilises stiilis hüdria, mööbel, lambid, tekstiilid, puit, nahkvöö, kaanega kammitasku, vaasid. 6. Nimeta skulptuuriliike ja too näiteid. Skulptuur e. Voolimiskunst,raidkunst
Loomaplastikast on olnud üheks populaarseimaks on pronksist"Metskits". Pärast Koorti oli üks produktiivseim skulptor Anton Starkopf. Tema teoste temaatika on väga lai. Ka graafikas taandus ekspressionismi mõju, asendudes realistlikuma, helgetma tundetoonilise kunstiga. 1930. aastail võitis graafika endale juurde suure hulga publikut ning samuti ka palju uusi autoreid. Avardus ja süvenes graafilise tehnika kasutus. Tõusis esile puugravüür, mille edukad viljelejad olid Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. 1930. aastate lõpul said populaarseks sügavtrükitehnikad, eriti need, mis võimaldasid maalilisi, varjundirohkeid lahendusi. Arhitektuur 1920. aastail oli tähtsaim elamuehitus, mille tase sõjaeelsega võrreldes oluliselt tõusis. Stiililiselt oli selleaegne arhitektuur Mart Kalmu iseloomustsut kasutades traditsionalistlik. Arhitektide loomingus segunesid hilisjuugend, Põhjamaade uusklassitsism ja saksa nn. heimatstiil kohalike lihtsate ja praktiliste traditsioonidega
6. Paul Gauguin-parimad tööd maalis Tahitil Vaikse ookeani avarustes. Maalid kujutavad kohalikke inimesi, eriti Tahiti naisi. 7. Henri de Toulouse-Lautrec-iroonia tema teostes: pärit küll kuulsast aadliperest, Kuid jäi lapsena lonkuriks ja küürakaks. 8. Kujutas lõbustuskohtade nähtud inimesi, kabaree artiste, reklaamikunstile alusepanija (teatriafisid). 9. Konrad Mägi, Nikolai Triik. 10. Pallaslased- kunstiühingu liikmed, Pallases õppinud (Vardi, Laigo, Mugasto, Tassa9. Art Nouveau e. Juugend 1. Art Nouveau- pr.k." uus kunst", juugend - saksa k. ,,noorus". 2. Eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jäljendamine. 3. Juugendstiil alusepanija inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, taimornamendid ja looklevad ja painduvad jooned. 4. Prefafaeliidid- Rossetti ja Burne-Jones, eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. 5. Aubery Beardsley- geniaalne puulõikemeister. 6
· "Eelõitseng" (1918) · "Sinine puri" (1918) · "Verivalla" (1920) · "Pärisosa" (1923) · "Hääl varjust" (1927) · "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) · "Õnnevarjutus" (1929) · "Lageda taeva all" (1930) · "Kivi südamelt" (1935) · "Mureliku suuga" (1942) · "Sädemed tuhas" (1954) · "Ääremail" (1963) Valik- ja koondkogud: · ,,Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk. · Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 · Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 · Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940 · ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk.
Kriisiajad kunstnikele rasked. Kultuurkapitali toetused kuivasid kokku. Olukord muutus 1934.a. näitusega, hakkasid toetama mitmed eraisikud, ostsid teoseid kokku. Näituste arvu järsk tõus. Ka sagedased väliskunsti näitused. Eesti kunsti näitused välismaal. Rekord 1939 selles osas. Uus joon tarbekunst. Eesti graafika suurkuju Eduard Viiralt, töötas peamiselt Pariisis. („Kabaree“, „Põrgu“), kõrbekaamelid ja berberi tüdrukud. Teised grrafikud, vanameister Kr. Raud, uued Mugasto, Laigo, Aino Bach. Eesti kunstile suur mõju Pallase koolkonnal, lisandus neile ka prantsuse kunsti mõju. Käisid end Pariisis täiendamas. Rõõmsameelne, värv ja vorm, ilma tagamõtteta. Rahulik olemisrõõm. Al. Vardi, Kr. Teder, Jaan Grünberg Konkreetne ja sotsiaalne aga Andrus Johan, Kaarel Liimand. Rannakülade vaated – Juhan Nõmmik, Richard Uutmaa. 30ndate lõpus loodi mitmeid monumentaalmaale. Taas süngemad noodid- Endel Kõks, Alfred Kongo. Muusika
Eestis avaldus see veidi tagasihoidlikumal kujul. Parim näide on Wiiralt, tema graafilised tööd. Tema loomingu kõrgaeg oli 30ndatel, Eestis viibis episoodiliselt, peamiselt elas Pariisis. Teda mõjutas tugevalt ekspressionism ning teda peetakse ületamatuks tehnika valdamiselt. Tuntumad graafilised lehed ,,Põrgu", ,,Jutlustaja", ,,Kabaree", on teinud ka illustratsioone usuõpetuse lugemikule. Tema looming mõjutas tugevalt teiste graafikute loomingut, nt Mugasto, Laigo, Otto Krusten(karikaturist). EV ajal tervikuna oli graafika väga populaarne 2 ms vahelisel perioodil. Karikaturistid tegid endale eraldi nime. Tartus tekkis Eesti Kunstnikkude Rühm, kes jätkas tegevust Tallinnas ning kelle liikmetes on nähtud konstruktivistlikku suunda, nt Ole, Olvi, Vahtra, Veeber, Krims, Laarmann ja Akberg. 30ndatel aastatel sai Euroopas tervikuna valitsevaks traditsiooniline, realistlikku tüüpi kunst, uuenduslikud liikumised taandusid. Eesti
Pisut nurgeline ja tahutud vorm,annab üldistust modellist,tema karakterist,tüübist.Näitleja Merjanski portree. Pilet 6 2.Graafika iseseisvas Eestis 1919-1940. Graafika kujunes maali ja skulptuuri kõrval paljulubavaks ja täieõiguslikuks kunsti liigiks.Silmapaistvamad saavutused olid siin Eduard Viiratil ja Aino Bachil paljundusgraafikas ,ning Kristjan Raual joonistustes.Omapärane oli ka Eesti puugravüüri koolkond eesotsas Hando Mugasto ja Arkadio Laigoga. Eduard Viiralt (1898-1954) Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed,oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais. Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks
armastajapaar, huvitav taust. - Kalevipoja temaatika- ,,Kandlemängija", ,,Tüli Soome sepa juures" rahvusromantism - 1914 Tallinnasse, seal elu lõpuni. - 1 tuntumaid töid suureformaadiline joonistus ,,Viru vanne" 1928, guass, süsi, kujutab Rakvere vallimäe legendaarset vannet saada Eesti rahvuse edasiviijaks (selle andsid Nocks, Kreutzwald, Faehlmann). - ,,Kalevipoja" illustratsioonid, teda aidanud graafik H. Mugasto- väiksemad illustratsioonid (initsiaalid). Raud siiski tervet lehte täitvad illustratsioonid ise. 1935 ilmub raua ja Mugaste illustreeritud Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" mustad söejoonistused nt. ,,Linnuse rajamine", ,,Kosjaskäik", ,,Kalevipoeg suremas". 1937 Pariisi maailmanäitusel võitnud ,,Kalevipoja" illustratsioonidega raamatukujunduse peaauhinna. - ,,Kalevipoja võitlus sortsidega" süsi
Tegi ka keraamikat ,,Koopaelaniku serviis". Tegi ka nahast esemeid: rahakotte. Tegeles ka tekstiiliga. Karl Pärsimägi: ,,Talutuba soemüüriga" Richard Uutmaa: ,,Rukkilõikajad" Johannes Võerahansu: ,,Maastik hanedega" Eduard Viiralt: ,,Põrgu", ,,Virve". Tema töödes esines rahutus ja mitmekesisus. 30-datel toimus tema töödes rahunemine. Eklektiline ja fantaasiaküllane linna kujutamine jäi möödanikku. Kujutas loomi, näiteks ,,Lamav tiiger". Toimus stiililine rahunemine. Hando Mugasto tegi puugravüüre. Kristjan Raud Jaan Koort ja Anton Starkopf olid juhtivateks skulptoriteks. Tugevad ekspressionistlikud mõjud. Üleminel oli sujuvam. Koot oli ekspressionismist vähem mõjutatud ning 30-datel muutus tema kunst veidi pehmemaks. Hakati kujutama maaelu, maa temaatikat. 30-datel pöörati suuremat rõhku kunstniku oma stiilile. Tähtsusmati ka talutööliste töö kujutamist. ARHITEKTUUR Kolm põlvkonda: 1. Riialaste põlvkond õppinud Riias
annaabi.ee 
