poolt, esile tuuakse ning kasutatakse teiste riikidega võrdlemiseks. Esmalt, ennem Inimarengu indeksi kasutamise juurde süvitsi minemist seletame selle olemuse lahti. Inimarengu indeks on 1990 aastal kahe majandusteadlase Mahbub ul Haq ja Amartya Sen poolt välja töötatud riikide arengut võrdlev indeks. See indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase ehk võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeksi kasutamise põhiliseks eesmärgiks on see, et indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanu sotsiaalmajanduslikele erinevustele ja ebavõrdsusele erinevates riikides. UNDP (ÜRO Arenguprogramm) on 1990. aastast seda indeksit väljastanud pea iga riigi kohta (Eesti puhul kasutati alguses näiteks NSVL andmestikku) ning peale 2010
Niger 182 ehk viimasel kohal. Kuna paljudelt väga erineva arengutasemega riikidelt andmete kogumine ja töötlemine võtab kaua aega, siis ei pruugi andmed olla väga täpsed. 2 ÜRO Inimarengu aruanne ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme, lüh. UNDP) on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud võrgustik, mille eesmärgiks on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, kusjuures tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad. Arenguprogramme realiseerivad riiklikud ja valitsusvälised organisatsioonid. ÜRO Inimarengu indeks ( edaspidi IAI ) on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks
Samuti tuleb SKT arvutamisel arvestada kaupade ja teenuste hindade erinevust. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. OECD püüab heaolu mõõta materiaalsete, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajatega. Heaolu mõõtmiseks on kasutusele võetud 11 näitajat. Elukvaliteeti hindavateks näitajateks on tervis, töö- ja pereelu ühitamine, haridus, kogukond, turvalisus, keskkond, valitsemine ja kodanikkond ning subjektiivne heaolu. Inimeste heaolu tagavad loodusvarad, majandus- ja inimkapital ning sotsiaalkapital. Inimarengu indeksi järgi on väga kõrge arengutasmega 47 riiki pingereas kokku olevast 187 riigist. Nendeks on valdavalt Euroopa riigid, USA ja Kanada, Austraalia ning Aasiast Jaapan, Singapur, Lõuna- Korea, Katar, Bahrein ja Saudi Araabia. Madala arengutasemega riikide
Sisukord 2. Majandus 2.1 Sissejuhatus...................................................................2 2.2 Loodusressursid.............................................................3 2.3 Tähtsaim toodang ..........................................................3 2.4 Teised majandusharud...................................................3 2.5 Sisemajanduse kogutoodang..........................................3 2.6 Inimarengu indeks..........................................................4 2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid...........................4 2.8 Kasutatatud materjalid...................................................5 1 2.Majandus 2.1 Sissejuhatus Referaadi teises osas tutvustan Burundi majandust. Käesolevas töös annan ülevaate nii Burundi SKT-st kokku kui ka ühe inimese kohta. Veel kirjutan loodusressurssidest, energeetikast, impor
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite h
sektor ehk sektor ehk sektor ehk hankiv töötlev tööstus teenindus majandus Põllumajandus Kõik Teenindus, , kalandus, tööstusharud, veondus, jahindus, energiamajandus äriteenused, metsandus, , ehitus pangandus, mäetööstus infotöötlus, ehk haridus, maavarade tervishoid, kaevandamine teadus jne, Mida arenenum on riik, seda rohkem inimesi on hõivatud teenindussektoris ja seda vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik, seda suurem on hõive põllumajanduses. Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu
RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aastal aga Tšiilis.Kõige enam tõ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
