Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omastav, käänd, rand, määrsõna, täiend, nimisõna, omadussõna, väljend, hunnik, omaette, tegusõna, käändsõna, aegamööda, tegusõnad, kombel, meelt, kild, pikemad, põletik, hooldus, istikud, märja, hunnikud, ümberringi, juhtumid, kohanimi, vahemeri, päi, eelduste, võitu, lähedane, tuhat, arvsõna, külaline, kingid, kukkumine, osastavakokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnade kirjutamine; 6. pikkuspõhimõte – kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine (vrd sünnipäevapidu), keskkonnakaitse teemaline (vrd loodushoiuteemaline), murdmaateatejooksu võistlused (vrd odaviskevõistlused), teraviljakasvatusühistu võib kasutada teraviljakasvatuse ühistu. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. Nt vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, betoontala; kuningriik, naisarst, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus. Selle reegli alla kuuluvad muu hulgas kõik s-liitumisega sõnad. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka:
Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti,
Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnaline arv + .... = lahku. Nt: viieaastane, kahekilone, kaheksateiskümneaastane, kuueliikmeline. Nt: kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, saja seitsmekümne protsendi(li)ne,neljasaja viiekümne kolme meheline. NB! ühesõnaline arvsõna + ne- ja line- liiteline omadussõna jäävad kokku, kui neile eelneb määrsõnaline laiend( kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes)
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet
esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada: aastalõpu koosviibimine, keskkonnakaitse teemaline Nimisõna+nimisõna; - Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: vesiveski, nahkmööbel, verivorst - Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste: jahikoer, linnukoer, taskukell, seinakell, rongipilet, bussipilet, eksamitöö, muusikakool, seapraad - Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka:
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip), tüveline) täiendsõna tootmisprotsess millele eelneb laiend (laiend küpse vilja pead, minu maja
(loodushoiuteemaline). kahtepidi, kättpidi, ninapidi, iga kord, kas või, auru jõul, kirja teel, Kui kahtlete, kas kirjutada sõnad kokku või lahku, siis kirjutage parem otsakorral kuue väel lahku. mispuhul, uutmoodi, 1. Nimisõna +nimisõna: 1) täiendsõna ainsuse nimetavas, lühenenud või teistviisi, niimoodi, s-lõpuline - KOKKU, nt nahkmööbel, kuningriik, naisarst; mismoodi, mehemoodi, 2) täiendsõna ainsuse omastavas - omamoodi, imeväel, KOKKU(liik, laad, mis LAHKU (kuuluvus, kelle? mille?) tükkhaaval liiki?) 7
tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. 4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, - gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?).
käändes või lühitüveline inimväärikus, betoontala sõna ainsuse omastavas olev jahikoer, taskukell, seapraad, marjakorv, NS, kui see mõiste sõiduauto, märtsikuu märgib liiki või laadi sihitisliku täiendiga konkreetse üksikjuhtumi rukkilõikus, kartulipanek, vennaarmastus, omaette tähendusega korral omastav NS-st matsavaht, kinga parandamine, vaiba ühendid lahku puhastamine, kirja saatja hulka ja kogu väljendavad kui täiendosa on liitsõna liivahunnik, suhkrutükk, piimaliiter, ühendid singiviil, mereliiva hunnik, peegliklaasi kild mitmusliku sisuga tikutoos, riidekapp, hambaarst,
· · Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad KOKKU ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes): · kuni kahekilone raskus, · ligemale viiemeetrine vahemaa, · umbes kaheksatunnine ajavahe · · MÄÄRSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · · määrsõna + muu sõnaliik = LAHKU · ammu möödunud · kas või · üsna tugev · liiga vähe · väga ilus · veel kord · · määrsõna muutumatu sõna, mis esineb lauses määrusena. · · valik määrsõnu: · koht: alla, üles, kõrgel · aeg: viimati, eile, kaua · viis: salaja, kinni, hästi · hulk: väga, palju, veel · seisund: pungis, pingul ·
om. · teaduste akadeemia, uudiste agentuur · 2-silbiline - lastekodu, lasteorganisatsioon, meeltesegadus, keeltekool, nõudepesija · trad.- hingedepäev, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanematekogu ! soovitav loengute sari loengusari, pisikukandja, veosekäive, autohooldus · elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht ooperi- ja balletiteater, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek Omadussõna * meetrilaiune, omavalitsustevaheline, eeldustekohane, põhikirjakohane, vastavasisuline, riikidevaheline (nelja meetri laiune, kahe riigi vaheline) Ühispanga-sisene, NATO-väline, TPI-aegne, T- kujuline, Pühajärve-äärne, Eesti-suurune 25aastane 25-aastane, +märgiline +-märgiline, PIN-kood · järkjärguline, sõnasõnaline (vrd. sõna-sõnalt) lõunaeestlane, väliseesti kirjanik Nimed ja nimetused
seoses, raames, korras, osas H 13. Ühildumine. Hulgasõnad osa, enamik, muist, mitu, paar, tosin puhul on öeldis ainsuses: Saalist lahkus mitu saadikut. Kolm meest lükkavad paati vette. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes kolm meest lükkab paati vette. Ta silmad muutusid rõõmsateks > Ta silmad muutusid rõõmsaks. Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis). H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend? Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa Tellimus piletitele > piletitellimus H 15. Lisandi ühildumine. INIMESE nimi: dirigent Eri Klasile, laulja Koit Toometa, õpetaja Mari Metsaga, direktor Rein Raja sõnul ... ajaloolase Küllo Arjakase sõnul ... õpilase Peeter Piiriga, külalise Maret Maripuu sõnavõtt Meie kooli direktori Rein Raja sõnul ... Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet ... MUUD nimed:
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
-paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse korrapäratus) -skoop uurimisriist larüngoskoop (riist kurgu vaatamiseks) -skoopia uurimine riista abil gastroskoopia (mao vaatlus) -tsentees pistma torakotsentees (torge rinnakorvi) 17 Kokkuvõte Meditsiiniterminoloogia ei ole omaette meditsiiniharu. Ometi on see hädatarvilik kõigile tervsihoiu aladele. Ka kiirabis peavad erakorralise meditsiini tehnikud terminoloogiat tundma, kuna nad peavad suhtlelma nii arstide kui ka patsientidega. Me saame üksteisest aru ainult siis, kui me räägime ühte ja sama keelt. Iseseisva töö ülesanded 1. Lugege mis tahes artiklit meditsiiniajakirjast ja kontrollige oma oskust terminoloogiast aru saada. 2
annaabi.ee 
