Eesmärgipuu (0)

MÄNGUVÄLJAK.
Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast 
ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala 
turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m.
Vabaviskejoon (9 m joon) on  katkendjoon , mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. 
Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri 
karistusviske joon on 1 m  pikkune .
MÄNGUAEG.
Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. 
Vi masel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi 
viivitada pal i  keskele  mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta sel e sinna toimetama 
peab)pärast tal e visatud väravat andma pal i kiiresti keskjoonele.
Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada, mängi¬takse pärast 5-minutilist vaheaega 
lisaaeg. Lisaaeg koosneb kahest 5-minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui esimene lisaaeg 
võitjat ei selgita, mängitakse pärast 5-minutilist vaheaega teine lisaaeg. Ka teine lisaaeg koosneb kahest 5-
minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui mäng jääb ikka viiki, selgitatakse võitja konkreetse 
võistluse juhendi kohaselt (kui kaks lisaaega on mängitud ning seis on viigis järgnevad kindlasti 7m 
karistusvisked. Erinevatel võistlustel võib juhendi järgi 7m karistusvisked järgneda koheselt peale normaalaja 
lõppemist kui mäng on viigis. Ti tlivõistlustel on kindlasti 2 lisaaega ning peale seda 7m karistusvisked. 
Kusjuures   esmalt  peab võistkonna ametlik esindaja määrama viis mängijat, kes karistusviskeid viskama 
lähevad, kui peale viit viskajat on mäng ikkagi viigis, siis määratakse järgmised viis viskajat ning mäng käib 
kuni esimese eksimuseni kuni võitja on  selgitatud . Karistusviskeid võivad  visata  vaid need mängijad, keda ei 
ole mängu jooksul diskvalifitseeritud või kes ei kanna kehtivat 2min karistust st. 2min  karistus  ei olnud 
lõppenud mängu teise lisaaja lõpuks) Määrustevastast ja ebasportlikku käitumist, mis leiab aset lõpusignaali 
ajal (poolaja või mängu lõpus) (määrustevastast, ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist karistatakse 
mistahes mängu ajal st. kui see juhtub enne mängu algust või mängu ajal vastavalt rikkumise astmele. või 
pärast seda,(peale mänguaega ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist ei karistata koheselt vaid sel e 
kohta peab kirjutama  raporti  vastavasse alaliitu ning karistuse määrab vastav alali t) karistatakse. Sel isel 
juhul lõpetab väljakukohtunik mängu al es pärast määratud vabaviske või 7 m karistusviske sooritamist. 
( vabavise  või 7m karistusvise määratakse vaid juhul, kui  rikkumine  toimub mänguajal ning kui seda ei 
sooritata mänguaja jooksu,  sooritatakse  see peale mänguaja lõppemist)
MÄNGUAJA PEATAMINE (TIME OUT).
Mil al ja kui  kauaks  mänguaeg peatatakse, otsustavad  kohtunikud . Mänguaja peatamine on kohustuslik 
järgmistel juhtudel:
a)  eemaldamisel  2 minutiks, diskvalifitseerimisel ja eemaldamisel mänguaja lõpuni;(eemaldamine mängu 
lõpuni ehk  rist  ei ole enam reeglites. Suurim karistus on diskvalifitseerimine)
b) 7 m karistusviske määramisel; (vaid siis, kui mänguseis on lõpuminutitel tasavägine või kui 7m 
karistusvise määratakse võistkonnale, kel e mängija on  eemaldatud  2minutiks ning samal ajal on mänguseis 
tasavägine)
c) võistkonna time-oufi ajal;
d) valevahetuse korral või üleli gse mängija väljakule astumisel;
e) ajamõõtja või tehnilise delegaadi vilesignaali puhul;
f) kohtunike omavahelise arutelu ajal.
Mängu peatamisest annavad ajamõõtjale märku kolm lühikest vilet. Time-out i lõppemisest ja mängu 
jätkamisest antakse alati märku vilega. Igal võistkonnal on õigus võtta mängu normaalajal poolaja kestel aeg 
maha üheks minutiks.
PALL.
Pal  on valmistatud  nahast  või tehismaterjalist(pal i pind ei tohi ol a libe). Meeste pal i ümbermõõt on 58-60 
cm ja ta kaalub 425-475 g, naiste pal  on väiksem: läbimõõt 54-56 cm, kaal 325-400 (375)g.
Pal  peab olema ümmargune, tema pealispind ei tohi ol a läikiv ega libe. Igas mängus peab olema kasutada 
kaks määrustekohast pal i.
VÕISTKOND, VAHETUSMÄNGIJAD JA  VARUSTUS .
Võistkond koosneb 14 (16)mängijast. Korraga võib väljakul viibida kuni  seitse  mängijat. Ülejäänud on 
vahetusmängijad, neist üks on varuväravavaht (nr 12).(nr ei pe olema 12. võistkonna nr-id peavad jääma 1-
99 vahele)
Võistkonnal peab kogu mängu kestel olema väljakul üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi. 
Väravavaht peab võistkonnakaaslastest ri etuselt erinema ja ta kannab tavaliselt  seljal  numbrit kas 1, 12 või 
16(kuid need  numbrid  ei ole kohustuslikud). Väravavahi kohustusi täitev mängija võib igal mängu hetkel 
asuda  väljakumängija kohale. Väravavaht võib visata oma värava alalt pal i teise väravasse.
Mängu  alustamisel  peab võistkonnal olema väljakul vähemalt viis mängijat. Vahetusmängijad võivad mängu 
lülituda igal mänguhetkel ja korduvalt ega pea sel est ajamõõtjale ega sekretärile teatama. Tin¬gimuseks on, 
et asendatavad mängijad peavad olema juba väljakult lahkunud.
Mängijad kannavad  numbreid  1-st 20-ni(99-ni). Iga võistkonna kapten peab võistlussärgi varrukal õlavarre 
ümber kandma 4 cm laiust sidet, mis värvilt erineb võistlusri etusest. Mängu ajal ei ole lubatud kanda teisi 
mängijaid ohustavaid esemeid (pea- ja näokaitsmeid, käevõrusid, kel i, sõrmuseid, kaelakeesid ja -kette, 
kõrvarõngaid, tugevdatud raamideta või  kinnitus -paelata pril e jms). Peapaelad on lubatud, kui nad on 
valmistatud pehmest elastsest materjalist.
Kui mängija veritseb või tema kehal või võistlusvormil on vereplekid, peab ta kohe ja vabatahtlikult väljakult 
lahkuma  ( sooritama  tavalise män¬gijate  vahetuse ). Mängija ei tohi enne väljakule tul a, kui veritsemine on 
peatatud,  haav  kaetud ning vereplekid kehalt ja võistlusvormilt eemaldatud.
VÄRAVAVAHT.
Väravavahil on lubatud
• väravaalal väravat kaitstes puudutada pal i mis tahes kehaosaga;
• lahkuda väravaalalt ilma pal ita ja osaleda väljakumängus, seda tehes al ub ta väljakumängijatele 
kehtestatud reeglitele.
Väravavahil on keelatud
• väravat kaitstes tegutseda vastasmängija suhtes ohtlikult;
• lahkuda oma valduses oleva pal iga väravaalalt;
• 7 m karistusviske tõrjumisel ületada väravavahi li kumist pi ravat joont (4 m joon) ja sel est  kummalgi  pool 
asuvat pikendust enne, kui pal  on viskaja käest ära läinud.
• (puudutada pal i, ms veereb või asetseb väljaspool väravavahiala, ol es ise väravavahialas)
• (siseneda väravavahialasse kui ta omab pal i väljaspool seda)
• (puudutada pal i jalaga al pool põlve, kui see li gub mänguväljaku poole)
VÄRAVAALA.
Väravaalale on lubatud astuda ainult väravavahil. Väljakumängija loe¬takse väravaalale sisenenuks, kui ta 
puudutab väravaala või seda pi ravat joont mis tahes kehaosaga. Väljakumängija  astumist  väravaalale 
karistatakse
a) vabaviskega,(vabaviskega, kui oma meeskonna mängija, kel el on pal  puudutab väravavahiala või sel e 
joont. Väravavahiviskega kui vastasmängija rikub väravavahiala reeglit) kui ta  astub  väravaalale, pal  käes,
b) vabaviskega,(väravavahi viskega) kui ta astub väravaalale ilma pal ita, kuid loob sel ega mängulise eelise,
c) 7 m karistusviskega, kui kaitsemängija astub väravaalale(alasse) ning loob sel ega mängulise eelise pal i 
valdava vastasmängija suhtes.
Väljakumängijatel ei ole lubatud puudutada väravaalal seisvat, veerevat ega väravavahi käes olevat pal i. 
Mängida on lubatud väravaala kohal õhus oleva pal iga. Pal i sihilikku suunamist oma väravaalale 
kvalifitseeritakse järgmiselt:
a) kui pal  satub väravasse, värav loeb;
b) kui pal  jääb väravaalale või kui väravavaht puudutab pal i ning see ei lähe väravasse, antakse vastasele 
vabavise;
c) kui pal  ületab otsajoone, teeb vastane küljesisseviske (nurgaviske).
MÄNG  PALLIGA .
Lubatud on
• pal i visata, püüda, peatada, lükata ja lüüa, kasutades sel eks käsi (ka rusikasse surutuna), käsivarsi, pead, 
ülakeha, reisi ja põlvi;
• hoida pal i kuni 3 sekundit, isegi kui pal  seisab põrandal;
• teha pal iga kuni 3 sammu; samm loetakse sooritatuks, kui
a) kahe jalaga põrandal seisev mängija tõstab ühe jala ja paneb sel e uuesti maha või nihutab jalga ühest 
kohast teise;
b) ühe jalaga  põrandale   toetuv  mängija püüab pal i ja puudutab see¬järel teise jalaga põrandat;(oleneb 
olukorrast. Kui mängija on paigal siis kül  kuid kui mängija on li kumises, siis loetakse seda kui 0-sammu)
c) pärast hüpet maandub mängija ühele  jalale  ja hüppab siis samal jalal või puudutab põrandat teise jalaga;
d) pärast hüpet maandub mängija korraga mõlemale jalale, tõstab siis ühe jala ja paneb sel e uuesti maha 
või nihutab jalga ühest kohast teise;
• seistes paigal või li kudes pal iga
a) põrgatada pal i üks kord ja püüda ühe või mõlema käega;
b) põrgatada pal i korduvalt ühe käega või veeretada, siis uuesti kinni püüda või ühe või mõlema käega üles 
võtta.
Kui pal  on ühe või mõlema käega kinni püütud, tuleb ta vähemalt 3 sammu järel või 3 sekundi jooksul edasi 
toimetada (sööta, visata väravasse). Põrge või põrgatamine loetakse alustatuks, kui mängija mis tahes 
keha¬osaga suunab pal i põranda poole.
Kui pal  on puudutanud teist mängijat või väravat, on mängijal lubatud pal i uuesti põrgatada ja kinni püüda, 
viia pal i ühest käest teise ning sööta pal i põlvedel seistes, istudes või  lamades .
MÄÄRUSTEVASTANE JA  EBASPORTLIK  KÄITUMINE.
Keelatud on
• puudutada pal i üle ühe korra,(so. Peale seda, kui pal i üle on saavutatud  kontrol  ) enne kui pal  pole 
puutunud väljakut, teist mängijat või väravat. Pärast pal i põrgatamist ei tohi mängija enda valduses olevat 
pal i puudutada üle ühe korra;
• puudutada pal i al apoole põlve jääva jalaosaga, välja arvatud juhul, kui vastasmängija viskab pal i vastu 
jalgu. Sihilikult jalaga mängimise eest eemaldatakse sportlane mängust kaheks minutiks.
Kui pal  puudutab väljakukohtunikku, mäng jätkub.
PASSIIVNE MÄNG.
Pal i ei ole lubatud hoida võistkonna valduses, kui ei  tehta  ühtegi tõelist katset rünnata või väravasse visata. 
Seda käsitletakse passiivse mänguna ja karistuseks antakse vastasvõistkonnale vabaviske õigus. Passiivse 
mängu puhul pole ajalimi ti nagu korvpal is. Tavaliselt esineb passiivne mäng kohtumise lõpuminutitel või kui 
vastamisi  on erineva mänguklassiga võistkonnad.
Kohtuniku hoiatav žest kohustab pal i valdavat võistkonda aktiviseerima rünnakut, et säilitada pal i valdamise 
õigust.
LUBATUD ON...
a) kasutada käsi ja käsivarsi blokeerimisel või pal i pärast võitlemisel;
b) vastasmängija valduses olevat pal i hankida lahtise käega ükskõik mil ises suunas;
c)  kehaga  blokeerida vastasmängijat ka siis, kui tal ei ole pal i;
d) astuda  vastasega  kehalisse kontakti, kui mängija on vastase poole näoga ja vastasel on käed kõverdatud, 
et vastase tegevust kontrol¬lida ja jälgida.
KEELATUD ON...
a) vastasmängija käest pal i ära tõmmata või lüüa;
b) blokeerida või takistada vastasmängijat käte, käsivarte või  jalgadega ;
c) vastasmängijal ümbert kinni haarata, teda hoida, tõugata, tal e otsa  joosta  võ i h ü pata;
d) määrustevastaselt takistada, tõkestada või ohustada vastast (pal iga või ilma) mõnel muul viisil.
Mängija, kes vastast rünnates ohustab tema tervist, diskvalifitseeritakse, kui ta
a) lööb või tõmbab enda kõrval või taga oleva vastasmängija viskekätt;
b) teeb mõne li gutuse, mil e tulemusena vastasmängija saab löögi pähe või kaela pihta;
c) lööb tahtlikult vastasmängijat jalaga või põlvega või mõnel muul viisil (või paneb tal e jala ette);
d) lükkab jooksvat või hüppavat vastasmängijat või ründab teda ni , et vastasmängija kaotab kontrol i oma 
keha üle. See kehtib ka juhul, kui väravavaht  lahkub  oma väravaalalt ning ründab li kuvat vastasmängijat;
e) vabaviske sooritamisel (otseviskega väravale) tabab paigal seisva kaitsemängija pead või 7 m 
karistusviset tehes tabab paigal seisva väravavahi pead.
Kui mängija jõuliselt ja sihilikult ründab teist inimest (mängijat, kohtunikku, ajamõõtjat, sekretäri, võistkonna 
ametlikku  esindajat, delegaati, pealtvaatajat jne), loetakse see kal aletungimiseks. Ka eriti pahatahtlikku 
suhtumist  teise isikusse tõlgendatakse kal aletungimisena. Sel juhul ei saa eemaldatud mängijat  asendada .
ALGVISE.
Esimese algviske õiguse saab võistkond, kes võidab loosimise ning valib rünnakuõiguse. Vastasvõistkond 
valib sel juhul väljakupoole. Kui aga loosimise võitnud võistkond valib väljakupoole, sooritab algviske 
vastasvõistkond.
Mängu teise poolaja algul vahetavad võistkonnad väljakupooli. Teise pool¬aja algul sooritab algviske 
võistkond, kes mängu algul valis väljakupoole. Loosimist korratakse iga lisaaja algul. Pärast iga visatud 
väravat jätkub mäng algviskega, mil e sooritab võistkond, kel e väravasse pal  on visatud. Algvise 
sooritatakse mänguväljaku keskelt mis tahes suunas.(3m raadiuses väljaku keskpaigast keskjoont pidi 
vasakule ja paremale, e. mõlemas suunas on lubatud mängida pal  lahti 1,5m ulatuses. See ei kehti oma- või 
vastaste  mänguväljaku poolte suunas)
KÜLJESISSEVISE.
Küljesisseviske sooritab ilma eelneva kohtunikuvileta sel e võistkonna mängija, kel e mängija ei puudutanud 
pal i viimasena, enne kui see üle¬tas joone.
Küljesissevise sooritatakse kohast, kus pal  ületas külgjoone, või kui pal  on ületanud otsajoone, siis 
külgjoone ja otsajoone ristumiskohast samal pool väravat. (kui pal  ületab joone kaitsemängijast, siis otsa- ja 
külgjoone ristumiskohast. Kui aga ründavast mängijast, siis jätkub mäng väravavahi viskega)
Küljesisseviske sooritamise ajal peavad vastasvõistkonna mängijad olema viskajast vähemalt 3 m kaugusel.
(või oma väravavahiala joonel)
VABAVISE.
Vabavise sooritatakse tavaliselt ilma kohtuniku vileta kohast, kus määrusi on rikutud. Kui pärast kohtuniku 
vilet, mis annab loa vabaviske soorita¬miseks, on ründava võistkonna mängijad  astunud  9 m joonele või 
ületanud sel e enne, kui pal  on viskaja käest lahkunud, antakse vabavise kaitses olevale võistkonnale.
Vabaviske sooritamise ajal peavad vastasvõistkonna mängijad olema viskajast vähemalt 3 m kaugusel. 
Samas on neil lubatud seista vahetult oma väravaalajoonel siis, kui vabavise sooritatakse nende 9 m joone 
eest.
7 M KARISTUSVISE.
sooritatakse 3 sekundi jooksul pärast väljakukohtuniku vilesignaali. Sageli vahetatakse sel juhul väravavahti, 
kuid see ei ole lubatud siis, kui viskaja on valmis sooritama 7 m karistusviset, seistes pal iga korrektselt 
viske-positsioonil.
KARISTUSED.
Kõige leebem karistus on  hoiatus , mil ega kaasneb (mida väljendab) kol ane kaart. Mängija võib jätkata 
väljakul (teine hoiatus toob kaasa eemaldamise)(teist hoiatust ei saa samale mängijale anda. Kui mängija on 
saanud eelnevalt hoiatuse, siis tuleb teda  karistada  vähemalt 2min eemaldamisega). Järgmine karistus on 
kaheminutiline eemaldamine, sel ega võib  karis ¬tada ni  individuaalselt kui ka võistkondlikult(kõik karistused 
on siiski pigem individuaalsed, kui võistkonna esindaja saab 2min karistuse, siis peab võistkond mängima 
2min vähemuses). Sama mängija kolmas eemaldamine toob kaasa mängija diskvalifitseerimise. Kui 2-
minutiline eemaldusaeg esimese poolaja lõppedes kestab, jätkub see teise poolaja algul. Sama reegel kehtib 
normaalajalt lisaajale üleminekul ning lisaaja perioodide kestel.
Raskem karistus on punane kaart ehk mängija või võistkonna  ametliku  isiku diskvalifitseerimine mängualal 
või väljaspool mänguväljakut (aga ikka mängu ajal). Sel ele järgneb alati 2-minutiline karistus võistkonnale, 
see tähendab, et mänguväljakul olevate mängijate arvu vähendatakse ühe võrra. See karistus erineb jalgpal i 
punase kaardi karistusest, sest pärast karistusaja möödumist võib seda mängijat asendada.
KOHTUNIKUD.
Igat  mängu juhivad kaks võrdsete õigustega kohtunikku, keda  abistavad  ajamõõtja ja sekretär. Loosimise viib 
läbi üks  kohtunik  teise kohtuniku ning mõlema võistkonna kapteni juuresolekul.
Kohtunikud peavad mängu kestel korduvalt teineteisega väljakupooli  vahetama . Tavaliselt on üks kohtunik 
kaitsjate ja teine ründajate selja taga.
Mängu ajal tohivad kohtunike poole pöörduda ainult võistkondade vastutavad  ametlikud  isikud.
http://www.eok.ee/content/k%C3%A4sipall