probleemipuus kirjeldatud negatiivse situatsiooni muutust. Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Seega on eesmärgid ja nende analüüs probleemianalüüsi peegelpilt. Eesmärkide analüüsimisel muudetakse projektieelse olukorra negatiivsed probleemid projektijärgse situatsiooni positiivseteks taotlusteks. Eesmärgipuu Eesmärgipuu on omavahel seotud eesmärkide hierarhia, mida analüüsitakse vahend-tulemus seose kaudu. Eesmärgipuu ehitatakse üles sarnaselt probleemipuu hierarhiale, kuid peegelpildis. "Põhjus-tagajärg" suhe asendatakse "vahend-tulemus" suhtega. Kui näiteks probleemi "noorte suur tööpuudus" üheks põhjuseks on "madalad kutseoskused", siis eesmärgi "noorte kõrge tööhõive" üheks saavutamise vahendiks on "head kutseoskused". Eksisteerivad ka n.ö
Probleemilahenduse meetod Probleem : Mul on hinded väga kehvad ja mind ähvardab koolist välja kukkumine. Eesmärk : Mul on kõigis ainetes vähemalt kolmed. EESMÄRGIPUU Jätan õppimiseks Olen vähem arvutis rohkem aega Näpistan hobide arvelt Inno Mul on kõigis Küsin abi Klassikaaslastelt Irja ainetes vähemalt Pereliikmetelt Vanem vend kolmed Ema Olen tundides tähele- Kuulan õpetajat panelikum ja hoolsam Teen asju kaasa ANALÜÜS Ma olen küllaltki laisk ja seetõttu on mul koolis kehvad hinde...
Halb graafiku koostajate Madal Vilets koolituskava koolituseelarve kehv koolitus hankepoliitika Põhjused Kvaliteedijuhtimise tööriistad (17) EESMÄRGIPUU Tavaliselt peegeldavad eesmärgid probleemipuus kirjeldatud negatiivse situatsiooni muutust. Eesmärgipuu on omavahel seotud eesmärkide hierarhia, mida analüüsitakse vahendtulemuse seose kaudu.. Põhjus tagajärg suhe asendatakse vahend-tulemus suhtega Probleemi muutmine eesmärkideks probleem eesmärk Bussid hilinevad Bussid õigel ajal Lähevad rikki Alati töökorras Kvaliteedijuhtimise tööriistad (18) eesmärgipuu
· Kelle aktiivne toetus on projekti õnnestumiseks oluline? · Kellel on õigus osaleda või tulemustest kasu saada? · Kes võib tunda end ohustatuna? Huvigruppide analüüsil võib kasutada alljärgnevat analüüsivormi. (Võtme)huvigrupp Grupi huvi(d) Toetamise tingimused Osalusmehhanism 1) 2) 3) Eesmärkide kaudu määratletakse soovitud (tuleviku)seisund. Nagu probleemidki, on ka eesmärgid omavahel hierarhiliselt seotud ja moodustavad ,,eesmärgipuu". Eesmärgipuu võiks olla probleemipuu nö positiivne peegelpilt, kuid praktikas ei pruugi see alati nii olla eesmärgid võivad hajuda (ühe probleemi lahendamiseks tuleb sõnastada mitu eesmärki) või koonduda (st õnnestub sõnastada eesmärk, mis viib mitme probleemi lahendusele). Tehnika: - alustada põhi/sõlmprobleemi ümberformuleerimisega konkreetseks eesmärgiks; - probleemide põhjuse-tagajärje seosed kujunevad eesmärgi ja vahendi seosteks;
planeerimine, nimelt vajadus kiirete lahenduste järgi tuleb siduda pikemaajaliste sihtmärkidega ja samal ajal tuleb plaane välja töödata. Riigi kiire muutumise vahel peavad esile tõusma strateegilised töögrupid, mille ülesanne on tagada Eestile kõige sobivamad lahendused hea riigireformi sooritamiseks (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015). Ekspertkomisjoni kuuluvad eksperdid on arutelus välja sõnastanud järgmisi eesmärke (Haldusreformi eesmärgipuu, 2015): 5 1. Kohaliku omavalitsuse teostamisel on õigus osaleda ka kodanikul: otsustada, kuidas korraldatakse kohalik elu, kes ja kuidas avalike teenuseid osutab ning võtta osa avaliku elu korraldamisest kodanikuühenduste läbi. 2. Kohalikul omavalitsusel on suurem osakaal valitsussektori eelarves, mis tagab suurema rolli ühiskonnaelu korraldamises. 3
Projektitsükli kasutamine juhtimismeetodina Projektitsükli juhtimine on üks konkreetne projektijuhtimise metoodika, mis võeti esmakordselt kasutusele 1960ndate alguses Maailmapanga projektide planeerimisel. Erinevates variatsioonides kasutavad projektitsükli juhtimist kõik suuremad arendusprojekte rahastavad organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Liidu Komisjon. Projektitsükli meetod ja selle alustaladeks olevad tehnikad nagu sidusgruppide analüüs, probleemi- ja eesmärgipuu, loogiline maatriks jne. on suurepärased abivahendid projektide kavandamisel ja juhtimisel. Projektitsükli peamine eelis seisneb süsteemsuses. Otsuste tegemine on muudetud lihtsamaks, sest iga faas ja etapp on loogiliselt järgnevaga seotud. See võimaldab paindlikult reageerida muutustele projekti keskkonnas. 7 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Projektitsükkel
Eesmärk võib väljendada otstarvet, tulemust, sihti või visiooni. "Tööpuuduse leevendamine" ei ole korrektne eesmärgi sõnastus, küll aga "alanenud tööpuudus". Tavaliselt peegeldavad eesmärgid probleemipuus kirjeldatud negatiivse situatsiooni muutust. Seega on eesmärgid ja nende analüüs probleemianalüüsi peegelpilt. Eesmärkide analüüsimisel muudetakse projektieelse olukorra negatiivsed probleemid projektijärgse situatsiooni positiivseks taotluseks. Eesmärgipuu koostamine Eesmärgipuu on omavahel seotud eesmärkide hierarhia, mida analüüsitakse vahend- tulemus seose kaudu. Eesmärgipuu ehitatakse üles sarnaselt problemipuu hierarhiale, kuid peegelpildis. "Põhjus tagajärg" suhe asendatakse "vahend tulemus" suhtega. Kui näiteks probleemi "noorte suur tööpuudus" üheks põhjuseks on "madalad kutseoskused", siis eemärgi "noorte kõrge tööhõive" üheks saavutamise vahendiks on "head kutseoskused".
konkurentide agressiivne turule tulek. Oluliselt ohustab The Body Shop’i ka rahvastiku vähenemine piirkonnas, mis viiks alla müügikäivet ning ka seadusest tulenevad muutused antud tegevusalal, mis võivad ootamatult tõsta ettevõtte kulusid. 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs Eduka projekti aluseks on läbimõeldud veakohad ning probleemid, et määratleda projekti konkreetne eesmärk. Projekti probleemide ja edasiste eesmärkide tuvastamiseks probleemipuu ja eesmärgipuu meetodit. 6 Probleemipuu keskseks probleemiks seati The Body Shop Eesti esinduste liiga väike käive (vt Lisa 1). Ühe põhjusena toodi välja kõigi Eesti elanikeni bränditoodetega mitte jõudmine. Lisaks toodi välja ka peamise probleemi alampõhjused, milleks oli e-poe ning esinduskaupluste puudumine kõigis Eesti linnades ja e-poe puudumine. Nende põhjuste tulemusena on paljude potentsiaalsete klientide jaoks kaupade soetamine raskendatud
Tegemist on ja karakteristikute kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaksmääratud või eeldatavaid Ameerika päritolu konseptsiooniga, mis Jaapanis praktiliselt välja arendati. vajadusi. 33. Protsessi parendamise tööriistad Ajurünnak, maatriksdiagramm, kalaluu, 3. W. E. Deming Statistik. Karjääri alustas matemaatik-füüsikuna. PDCA mudeli probleemipuu, eesmärgipuu, Pareto diagramm, protsessi voodiagramm. looja. 34. TQMi tähtsamad tehnikad Kvaliteediringid, jõustumine, mõõduvõtmine, 4. J. M. Juran Juhtimiskonsultant. Tema peamine idee seisneb selles, et kvaliteedi välistele allikatele toetumine, tootmistsükli lühendamine, pidev täiustamine. lõplik mõõt on kliendirahulolu. 35
Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1. samm Eesmärgi sõnastamine eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt
alternatiivide tuletamisega, vaid taotletakse konkreetsete tehniliste ülesannete lahendamist. Erinevate juhtimisfunktsioonide (planeerimine, kontroll, motiveerimine, organiseerimine jt) raamides on eesmärgi ja alternatiivide tuletamise küsimuste käsitlemine ebapiisav. Sellest tulenevalt enamasti puudub juhtimisotsuse eesmärgi ja tegutsemisvariantide süsteemne käsitlus. 3. Selgitage eesmärgi käsitluse suhtelisuse olemust otsustaja seisukohalt eesmärgipuu hierarhilise ulesehituse näitel. Eesmärgi analüüsimisel tuleb esmajärjekorras uurida tema seost konkreetse individuaalse või kollektiivse subjektiga (juhiga, otsustajaga). Eesmärk väljendab juhitava protsessi soovitavat lõppseisundit lähtudes otsustust vastuvõtva subjekti kasulikkusehinnangust. Eesmärki püütakse määratleda abstraktselt kui juhitava protsessi arengu lõppseisundit,
*modelleerimist, *võrkanalüüsi, * kasulikkuse teooriat, *jääkliikmete analüüs 6)prognoosi(de) verifitseerimine:*prognoosi tulemuste analüüs, nõudlus päevas, p-tootmismaht ajaühikus 3)tellimuse jaotamine eel- ja järeltellimuseks. *eesmärgipuu(alternatiividepuu) meetod. Diskreetse juhusliku suuruse *verifitseerimismeetodi(te) valik, *prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja põhjendatavuse Tellimuse suurus Q= 2DS(H+B)/HB, B-järeltellimiskulu, Eeltellimuse suurus b= keskväärtus-E(x)= x(i) P(x(i))-muutuja võimalik arvväärtus, P(x(i)) hindamine 7)prognoosi(variandi) valik või korrigeerimine
Teenusele vajadus kõrge Keskkond tegevuseks soodne Juhi Juhioskused oskusedkõrged head Personali valik tuttav Lojaalsed kliendid Motiveeritus kõrge Vajalikud oskused Koolitused Joonis 2. Eesmärgipuu. Allikas: autori koostatud Ettevõtte juhil on praktilised oskused antud valdkonnale, mis on omandatud eelnevate pikkade tööaastatega. Samuti on juhil ootused ja lootused head, isegi kõrged. Juhil on tutvusi alustada koostööd endiste kolleegidega toitlustusvaldkonnast, kus töötajatel on vajalikud teadmised kokatööks juba olemas. 7
11. Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek. Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1. samm Eesmärgi sõnastamine eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2.samm Koosta eesmärgipuu(kõik võimaluse kirja, ning hakkad üle vaatama) 3.samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt
-probleemipuu Tööriista kasutatakse kavandamises edu saavutamiseks ja see seisneb eesmärkide ning vahepealsete sammude detailses kaardistamises. Seejärel uuritakse probleemide vahelisi seoseid, keskendudes põhjuste ja tagajärgede seostele. Probleemistiku kaardistamisel kasutatakse puu sümbolit. -eesmärgipuu Nn. puudiagrammi kasutatakse kõigi nende tegevuste kaardistamiseks, et jõuda soovitud eesmärgini. Kasutaja saab siit teavet ülesannete loogiliste ja kronoloogiliste seoste kohta. (Oakland 2006:243) -Pareto analüüs Andmeanalüüs, mille eesmärgiks on suuremate probleemide kindlakstegemine. On kindlaks
4.Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek. Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1. samm Eesmärgi sõnastamine eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 5.Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras
eksportturule minek ainult üks võimalik alternatiiv oma eesmärkide saavutamiseks. Ettevõte seab oma töötajate ette eesmärgi parandada toodangu kvaliteeti, kuid mõnele töötajale võib kvaliteedi parandamise nimel oma pingutuste suurendamine olla sobimatu tema kitsaste isiklike eesmärkide taotlemise seisukohalt. 103. Selgitage eesmärgi käsitluse suhtelisuse olemust otsustaja seisukohalt eesmärgipuu hierarhilise ülesehituse näitel - Eesmärgi ja alternatiivi kui juhtimise põhikategooriate vastastikust seotust ja tingitust saab näitlikult esitada eesmärgipuu meetodit kasutades. Esimese astme alleesmärgid on vaadeldavad peaeesmärgi saavutamise alternatiivsete teedena, kuid teise astme alleesmärkide suhtes esinevad nad eesmärgisüsteemi komponentidena. Eesmärgipuu võib arendada sellise detailiseerituseni, et