Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab
Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielised kultuurid. Tuleks jälgida, et samalaadsed (samade haiguste ja kahjustajatega) kultuurid asetseksid teineteisest vähemalt 500 m kaugusel harimine sobival viisil ja optimaalsel ajal looduslike väetiste kasutamine optimaalsel määral bioloogilise aktiivsuse soodustamine piisava koguse orgaanilise ainega mulla rikastamine
Perekond: Oder (Poaceae) Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare) Odrast Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi Odra vili on teris, mida katavad sõklad. Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul) Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odrast Otra on nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. Eestis kasvatatakse põhiliselt suviotra.
suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha
-Prismakujulised -Keskmise pikkusega kuni pikad -Hõredad ja laiad Sangaste kõrs on: -Pikk, võrdlemisi seisukindel -Jäme -Võrsub keskmiselt -Lehed tugevad ja laiad -Puhmas poolpüstine 3.Kartulikasvatus *Kartulikasvatuse vastu hakkas Berg huvi tundma 1880.dnate aastate lõpus. *Peale saagikuse soovitas ta tähelepanu pöörata ka kartuli valmimisajale ja vastupidavusele nakkushaiguste suhtes. *Avastas, et põldudel ,mida eelväetati, oli saagikus suurem(,tuleb väetada eelvilja põldu.kartulisaak oli suurem neil põldudel, mida sel aastal ei väetaud,võrreldes nende põldudega,mis olid tublisti väetada saanud) ja tegi kindlaks, et kui seemnekartuliks võeti suured mugulad, siis võis saada ligi kaks korda suurema saagi, kui väikeste puhul.* Berg rõhutas, et kartuli aretamisel tuleb silmas pidada, et selle kultuuri puhul on välistingimuste mõju eriti suur(mullastik, töö kvaliteet jne.)**Ta viis läbi mitmeid kartulikasvatuse katseid
väiksem järelmõju ·Sõnniku ligikaudne järelmõju külvikorras enamsaagina oleks teravilja ja kartuli puhul vastavalt 30-40 kg ja 150-200 kg/t sõnniku kohta (0,8-1,0 kg N; 0,13-0,22 kg P; 0,58- 0,91 kg K). Vedelsõnniku järelmõju on poole väiksem kui tahkel sõnnikul. Fosfor- ja kaaliumväetiste järelmõju arvutamisel lähtuda viimastel aastatel kasutatud väetiskogustest, millest jooksvalt kasutavad taimed ära 10%. Mineraalsete lämmastikväetiste järelmõju on tühine. ·Eelvilja mõju tuleb eriti arvestada liblikõieliste kultuuride järgselt. Ristikupõllul mulda jääva tüü ja juurte kogus on ligikaudu võrdne saagiga, sellest laguneb järgmisel aastal ära umbes 30%. Seega on ristiku järelmõjuks esimesel aastal 0,7 kg N 0,1 t heinasaagi kohta. 4-tonnise heinasaagi korral on 28 kg N, mis tagab teravilja puhul 1 tonn enamsaaki. Rühvelkultuuride järelmõju neile järgneva teravilja enamsaagi kaudu oleks
sama palju kui me saagiga eemaldame. Lihtsustatud võetakse min.väetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained mida korrigeeritakse mulla väetistarbekoefitsendiga . katteallikana arvestatakse vaid orgaanilise väetise mõju Ülbilansiline võetakse min-normi arvutamisel aluseks plaanitud saagiga eemaldatavad toitaeined katteallikana aga mullavarusid,org.väetise otsemõju,org.väetise,järelmõju , mineraalväetiste järelmõju,eelvilja mõju. Lisaks arvestatakse veel väetistest esimisel aastal toitainete kasutamise koefitsenti. Empiirilised meetodid-võimaldavad olemasolevate väetiste jäägitut kasutamist Korrigeerimiskoefitsendi meetod- mugav kasutada kui meil on teada väetise vajadus. Esmalt arvutatakse korrigeerimiskoefitsent, see näitab meile sisuliselt väetisega kindlustatuse taset. Korrigeeritud väetisnormi leidmiseks tuleb vajalik väetisnorm korrutada vastava väetise korrigeerimiskoefitsendiga
-punker-ja kastkuivatid 40...55C -sahtkuivatid 75...110C -trummelkuivatid 140...250C 9 Talinisu kasvatamise tehnoloogiline kaart Agrotehnilised tööd põllul Tööde kirjeldus (aeg, külvisenorm, viis, sügavus, kordade arv jne) 1. Külvieelsed mullaharimistööd Kõrrekoorimine, väetamine NPK Kohe pärast eelvilja koristamist 2. Kevadised mullaharimistööd Äestamine Võimalikult vara, kohe peale mulla tahenemist , Pealtväetamine Varakevadel Fungitsiid- Folicur EW 250 1l/ha 3. Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnete puhtimine 15-1 päev enne külvi 4.Külvitööd Seemnete külvamine põllule 500...550 tera ruutmeetrile, septermbri algul,
Mulla kobestamine ja peenestamine saavutatakse siin mullaharimisriistade vedamisel mööda põldu. Nende tööorganid liiguvad mullas ainult riista edasiveo kiirusega. Seetõttu on mulla töötlemise ühtlikkus ja sügavus väga erinev. Ühtlasemalt töötlevad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad - freesid ja nurgaäkked. Nende kasutamine sõltub aga muldade kivisusest. Kui teravili järgneb eelviljale, siis peab mullaharimine olema intensiivne, et vähendada eelvilja kahjulikku järelmõju. Sellistel juhtudel tuleks kasutata aktiivsete tööorganitega harimisriistu. Rühvelviljadele järgnevate teraviljade eel võib külvieelne mullaharimine olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu. Sobivad S-piidega lausharimiskultivaatorid agregateerituna pii- või pulkäketega. Tihendusrullidega agregateerimisel umbrohutõrje efekt väheneb
Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles · I vaheltharimisega hilinemisel umbrohtumus suureneb 10-45% · edasised muldamised teha agregaadis äketega · äestamine lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused · mullatakse vastavalt vajadusele kuni pealsete kokkukasvamiseni · Viimase vaheltharimisega aetakse võimalikult laiad ja sügavad vaod · vaheltharimiste ajal peaks järel olema jäljekobesti Keemiline umbrohutõrje pärast eelvilja koristamist roundup bio pärast kartuli mahapanekut, enne tärkamist - prometriin, senkor pärast kartuli tärkamist - senkor, titus, agil Kartulipõldu ei ole soovitav pritsida kui kartulitaimed on juba üle 10 cm kõrged Haiguste tõrje seemnepõldude puhastamine haigetest taimedest seemnekartuli puhtimine põldude pritsimine Kartuli ettevalmistamine säilitamiseks · Kartulimugulate ettevalmistamine säilitamiseks algab koos koristamisega
saades hapnikku, toitaineid ja vett kätte sügavamatest mullakihtidest. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad aga taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised) ning rukkil võivad olla ulatuslikud talvekahjustused. Raskematel muldadel saab rukist kasvatada mulla struktuuri parandava eelvilja (näit. ristik) järel. Turvasmullad talirukki kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri kõikudes kokku (varakevadel) ning rukki juured võivad rebeneda. Nisu Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 paljasteralist (valmimisel eralduvad terad sõkaldest) nisuliiki harilik e. pehme nisu ja kõva nisu; Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte kuna kõva nisu vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Nisul esinevad nii tali- ja suvivormid. Suvinisu kasvupind oli 2010
Arvestada - mulla viljakuse säilitamise ja parandamise vajadust - umbrohu-, haiguste- ja kahjuritetõrje vajadust - kultuuride agrobioloogilisi nõudeid 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head,halvad eelviljad, vaata lehelt Iseendale järgnevus 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule · Järgnevat kultuuri ei tohi kahjustada eelvilja haigused ja kahjurid · Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul · Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid(nt ristik-nisu) · Paljud mullas talvituvad haigused on kasvuaegselt raskesti tõrjutavad, tõrje on kallis ning väga pikaajaline 48. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagi moodustamisele ja iseendale järgnevuse taluvus Vaata konsp.,leht 49
väetist juurde anda); teatud taimedele on toksilised juurte laguproduktid. Teraviljade puhul näiteks on nende endi laguproduktid mürgised. Probleemi tuleb kõrvaldada sellega, et kasutada viljavaheldust ja intensiivsemat harimist Mida kõrgem on mullaviljakus, seda väiksemat tagasilööki saagis põhjustavad vead viljavaheldusnõuetest kinnipidamisel. Kõrge mullaviljakus ja oskuslik väetiste kasutamine ei kaota eelvilja mõju järgnevale kultuurilr, vaid ainult vähendab. Näiteks põldhein tagab külvikorra kõrgema saagitaseme. Monokultuur Konkreetse kultuuri monokultuur, kus toimub sama kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul, väljal. 1. Oder 2. Oder 3. Oder 4. Oder 5. Oder kui on tegemist sellise põllupidamisega (individuaalkartulikasvatus, väikeaiapidajad), siis Bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikema perioodiline viljelemine antud kasvukohas 1. Talirukis 2. Oder 3. Kaer 4. Oder 5
juurvilju, sobib nuumloomadele, tihe harimine on tõhus umbrohtudega võitlemisel, hea hävitada umbrohtu, hea eelvili, tööperioodil vähem pingeid. Kartul vajab mõõdukalt sooja niiskust ja hästi õhustatud mulda. Niiskuse vajadus suureneb enne õitsemist. Idanemiseks min temperatuur 6 7 kraadi. Kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temp madal ja niiskus suur siis läheb mädanema. Öökülmade suhtes väga tundlik, valguse nõudlik, eelvilja nõudes ei ole nõudlik, parimad söödavili ja karjamaa, valida kiviväe külvipind. KN2K- parim korjaja (kolhoosniku naine kahe käega). Toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadise mulla harimisega ei tohi hilineda, muutub panklikuks. Toitainete vajadus on suur, väga hea väetiste kasutaja, põhiline sõnnik aga ka mineraalväetised. Orgaanilised ained lisaks toitainetele parandavad mulla füüsiklaisi omadusi ja niiskusreziimi.
Oluline on ebakorrapärane sademete jaotus, mis põhjustab häireid kartuli kasvus, rikub mugulate kaubanduslikku väljanägemist. Mulla temperatuur idanemiseks on 6-7 kraadi, idanemine kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temperatuur on alla 5 kraadi, siis võib kartul mädanema minna. Sobivaim on 13-14 kraadi siis tulevad tõusud kiiresti. Öökülmade suhtes väga tundlik. Enamus taimi hävib 0 kraadi juures, mugulate külmumine -1 kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole, aga parimaks on põldhein või söödajuurvili. Mugul on varre osa. Kartulile sobib kivivaba pind, kivine pind raskendab mulla harimist ja koristusmasina tööd. Kartulil on vaja sügavalt haritud ja õhurikast mulda. Oluline, et toitained vabaneksid suve teisel poolel. Kevadine mulla harimine ei tohiks hilineda, muidu muld muutub panklikuks???. Enne mahapanekut haritakse muld sügavalt (12-17cm), hävitab umbrohud ja teeb mulla kobedaks.
PK-väetise normi on otstarbekas suurendada 2…3 korda, andes sellega ära ka järgnevale põldheinale määratud PK-väetised. Põldhein Põldheina väetamine algab juba kattevilja väetamisega ja siis tehtud vigu on hiljem põldheina väetamisega raske parandada. Kuigi timut talub happelist mulda paremini kui ristik, reageerib ta lupjamisele siiski positiivselt. Teiseks oluliseks põldheina saagi suurendamise võtteks on eelvilja väetamine sõnnikuga. Lämmastikväetise norm sõltub liblikõieliste osatähtsusest kamaras. Esimese aasta põldheinale reeglina lämmastikku ei anta. Kõrrelised aga (teise aasta põldhein) reageerib lämmastikuga pealtväetamisele hästi. Seepärast on kõrreliserikkale põldheinale soovitav anda 40…80 kg/ha lämmastikku (mitmeniitelisele rohkem). Lämmastikväetised tuleb kasvu algusele järgneva nädala jooksul. PK-väetiste andmine
kaubanduslikku väljanägemist. Idanemiseks minimaalne temperatuur 6..7 kraadi , aga kestab umbes kuu aega. Kui mullas on temperatuur pidevalt alla 5..6 kraadi ja märg, võivad mugulad mädanema minna. Aga sobivaim on 13-14 kraadi sooja. Liiga külma mulda kartul ei kannata. Öökülmade suhtes on kartul väga tundlik. Võib juba miinus 1 kraadi juures hävineda. Mugulad külmuvad miinus ühe kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Varred pikad, mugulad väga väikesed. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole. Parimaks on siiski põldhein või sööda juurvili. Päris hea saak ka suviteravilja järel, mitu aastat ühel kohal ei soovitata kasvatada, levivad haigused ja kahjurid. Kartulipõllu valikul lähtutakse selle kivisusest. Kartulil peab olema kivivaba pind. Kartul vajab sügavalt haritud, kobedat, õhurikast mulda, kus toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadel mullaharimisega ei tohi hilineda, sest muld kuivab kiiresti ja muutub panklikuks
Foto 15. Õitsema puhkev punase ristiku põld Halvad eelviljad on teraviljad. Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine on aeglane. Teravilja väärtust eelkultuurina saab mõneti tõsta kõrrekoorimisega. 9.2 Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule Külvikorra/viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimehaiguste ja kahjurite levikut mõjutavad kultuurid erinevalt. Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul, teised vähem. Nii näiteks ei sobi taimekaitse seisukohalt üksteise järel teraviljad, samuti rist- õielised või liblikõielised kultuurid. Sama põhimõtet tuleks arvestada ka kultuuride asetusel üksteise suhtes. Neid nõudeid tuleks kindlasti arvestada ja ettevaatlik olla,
annaabi.ee 
