RIIGIKOGU Parlament · Rahva poolt valitud esinduskogu · Erinevates riikides erinevad nimetused · Eduskund · Seim · Riigiduuma · Kongress · Liidupäev · Enamus riikidel tänapäeval kahekojalised, Skandinaavias ja Eestis ühekojaline Riigikogu Ülesanded: · Esindada poliitikas erinevaid vaateid · Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad
mõjukaks rahvuslikuks tegelaseks oli jaan tõnnisson(ajaleht postimees tartu).tlns seisis eestluse eest Konstantin pats(ajaleht taetaja tähtsustas majandust).soome venemaa koosseisus.19saj algul läks some venemaa koosseise(ulatuslik autonoomia).soome oli venemaa arenenuim piirkond manifest some privileegid.see lõhestas soome ühiskonda(vanameelsed rahustasis venemaad,noorsoomlased organiseerisid vastupassu).1905 tühistas keiser veebruari manifesti 1899.soome sai loa parlamendi valimisteks(eduskund esinduskogu kõrgeim võim).soomet tabas uus venestamislaine.keiser saatis eduskunda laiali.noorem põlvkond soomlasi pidas ainuvõimalikuks lahkulõõmist vene impeeriumist.kultuur ja eludu 20saj algul.20saj algul oli maailm väga euroopa keskne (idealiseeriti euroopalikke ideid ja väärtusi).progressi kõrval esines ka pessinismi.antisemitism ehk juudivaenulikkus.seonistlik liikumine koondas juuti,taaselustas heebreakult.teadus ja tehnika.1900 avastati geenide olemasolud
Soome turg orienteerus ümber Ida turule kiire linnastumine Pärast NSVLi kokkuvarisemist orienteeruti Lääne turule Sisepoliitika Demokraatlik kord Presidendi suurvõim Seadusandlik võim parlament ehk Eduskund Mitmeparteilisus Välispoliitika Head suhted NSVLiga, välispoliitiline sõltuvus Organisatsioonidesse kuulumine: ÜRO, Põhjamaade Nõukogu, EL 12. Mõisted: Trumani doktriin Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui välissurve vastu
aastal. Pärast seda leidis kohus, et Lapua juhid on rahvast õhutanud mässule ja liikumine likvideeritakse. Liikumise likvideerimise põhjused · Hakati mobiliseerima liikumise poolsõjaväelisi osakondi kogu maal. · Hakati relvi muretsema. · Rahvast õhutati mässule. · Kohus leidis, et niisugune teguviis tähendab ettevalmistust riigikorra vägivaldseks kukutamiseks. Kas eesmärk täideti? 1930. aastal kiitis Eduskund heaks valitsuse esitatud nn kommunistide seadused, mille alusel keelati kommunistide tegevus Soomes. Nii oli valitsus parlamentaarsete abinõudega saavutanud selle, mille poole Lapua liikumine oli pürginud. (Lähiajalugu gümnaasiumile I). Viited · http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu %2012.%20kl./Laanemeremaad%20kahe%20maailmasoja %20vahel..pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaaldemokraatia · http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu
kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning olla poliitika päevaprobleemidest informeeritud, lühidalt: kodanike aktiivne osalus poliitilises elus. Otsene demokraatia - hääletamine, referendumist osa võtmine. Esinduslik demokraatia - rahvas valib oma esindaja riigikokku (Eestis 101saadikut). Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Eesti - riigikogu, Soome - eduskund, Läti - seim, Venemaa - Riigiduuma, Saksamaa - Liidupäev... Parlament on ühe- või kahekojaline. USA-s on alamkoda esindajate koda ja ülemkoda senat. Põhjamaades ja Balti riikides on ühekojalised parlamendid. Parlamendid on kujunenud esindusorganiteks. Parlamendi ülesanded: käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna gruppe ja vaateid (tänapäevalgi pole ühe partei või rahvuse liikmetest koosnev parlament demokraatlik),
Traditsiooniline kaheparteisüsteem küll säilis, kuid liberaalid, kaotasid oma positsiooni konservatiivide kõrval. Konservatiivse partei kõrvale tõusis eeskätt tööliste huve esindav Tööerakond e. Leiboristlik Partei. 1924.a. said võidu parlamendivalimistel tööerakond, kes moodustas oma esimese valitsuse Soome pärast I maailmasõda, eripärad. Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets. 1917.a. kuulutas Soome Eduskund välja oma maa iseseisvuse. 1918.a. jaanuaris haarasid Pahempolsed radikaalid (punased) Vene sõjaväe toetusel Helsingis ja LõunaSoomes võimu. Soome iseseisva riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhtajaks sai Gustaf Mannerheim, kelle juhtimisel võideti punasoomlased ja vene enamlased lahingus Tampere pärast. 1918.a. sai Mannerheim riigihoidjaks ja tema juhtimisel loobuti saksa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega.
SOOME · 1919 kehtestati Soomes vabariik, võeti vastu põhiseadus ja valiti esimene president · 1920-1930 sai Soomest Skandinaavia riik · Paljud riigijuhid nägid Soomest Baltimaade ja Skandinaavia vahendajana · Sisepoliitiline elu riigis oli pingeline (vähesel määral olid säilinud kommunistide mõju) · Kommunistide vastu võitlemiseks loodi Lapua liikumine · Soomes säilis demokraatlik riigikord · 1930 keelustas Eduskund kommunistide liikumise POOLA · Enne I maailmasõda ei olnud olemas Poolat iseseisva riigina · Poola ja Nõukogude Venemaa sõda lõppes Riia rahuga 19.. · 1926 korraldas Jozef Pilsutski (diktaator) riigipöörde ja kuulutas end peaministriks · Kehtestati sanatsiooni reziim (ehk tervendamine) · Poola sai Versaille rahulepingu alusel endale osad Saksa alad · See tekitas Saksamaa ja Poola vahelisi pingeid
Valla ülesanded. Moodustatakse 19. sajandi alguses. Alguses on see mõisniku võimu all, alles 1866 saavad mõisa võimu alt vabaks. Vald on kohalik omavalitsusüksus (talupoegade). Vald tegeles kohalike maksude kogumisega, tagas hariduse andmise, karistas väiksemate kuritegude eest, pidi tagama abi andmise vaestele, hoidis korras oma piirkonna teed ja sillad. Mis riigi parlament on? Alting -Island Eduskund -Soome Storting -Norra Riigiduuma -Venemaa Riksdag -Rootsi Seim -Poola, Läti, Leedu Folketing -Taani Riigikogu -Eesti Kirjuta daatum. Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda -1721 http://www.abiks.pri.ee
Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Parlament - rahva esinduskogu 2.5. Riigikogu - kõrgeim parler (pr) - kõnelema seadusandlik võim Parlamendid Riik Parlament Parlamendi kojad Eesti Riigikogu - Soome Eduskund - Läti Seim - Rootsi Riksdag - Suurbritannia Parlament Ülem- ja alamkoda USA ? ? Venemaa ? ? Saksamaa ? ? Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
Majandussüsteemide võrdlus Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32
12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18 eluaastast. Riigipea on president. Riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17 juuli 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. SOOME VÄLISPOLIITIKA
o Ajaleht Teataja (peatoimetaja) Sotsiaaldemokraatia 1904 võit Tallinnas Soome soome mark 19saj keskel vene võim hakkas soome autonoomiat takistama Bobrikov – vene kindral Vanasoomlased üritasid venemaal rahustada Noorsoomlased hakkasid organiseerima vastupanu 1904 tulistas üks soomlane Bobrikovi(suri) Helsingis; laskja tappis enda ka koha peal soomlaste õnneks puhkes Venes 1905 revolutsioon 1906 Eduskund o I korda said valida naised o Eduskunna valimised o Võitsid sotsid (sots.dem juba üle 100a tugev) Nikolai II’l soomes tsaaristaatust polnud I ms põhjused ja algus I ms (1914-18) Põhjused: Imperialism (antant ja kolmikliit) “Püssirohu tünn” oli Balkani poolsaar (Aus-Ung ja Serbia) o mõlemad tahtsid Balkanit endale. Balkanil põrkusid Viini ja Belgradi taotlused o Serbia selja taga Vene 1) Ohu alahindamine
peretoetused 4) kehtestati 8-tunniline tööpäev; 5) hakati kõigile maksma puhkusetasu; 6) tööandjate ja a/ü vahel leping, millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes streikide oht. Maailmas levis kuuldus Rootsist kui ideaalriigist. 9. SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas. Nõukogude Venemaa toetas Soome bolsevikke, Vaasas asuv Soome seaduslik valitsus tegi koostööd aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim
Esimene küs lk 100 SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS Parlament parler rääkima 1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse 1920 Riigikogu 1-kojaline 100 liiget 1934 võetakse vastu teine põihseadus, riigikogu ühe kojaline ja 100 liiget 1938 uus põhiseadus, kahekojaline riigikogu, alamkoda Riigi volikogu 80 liiget ja ülemkoda Riiginõukogu 40 liiget 1992 uus põhiseadus - ühekojaline riigikogu 101 liiget Parlamendid maailmas Soome: Eduskund (1 kojaline) Läti, Leedu, Seim (1 kojaline) poola kahekojaline Venemaa Venemaa Federatsiooni Federaalkogu 2 kojaline alamkoda riigituuma, ülemkoda federatsiooninõukogu Saksamaa Liidupäev(Bundestag) kahekojaline, alamkoda liidupäev, ülemkoda liidunõukogu Rootsi Riigipäev (Rikstag) Prantsusmaa kahekojaline ülemkoda Senat, alamkoda Rahvuskogu Inglismaa (1267) Parlament, 2 koda, alamkoda Alamkoda, ülemkoda Lordide koda
Iseseisvusliikumise vana aktivisti Vihtori Kosola juhtimise alla läinud liikumine hakkas kasutama mitteparlamentaarseid vahendeid. Kommuniste hakati kinni võtma ja idapiirile küüditama. 1930.a juulis astus valitsus tagasi, selle asemele nimetati P. E. Svinhufvudi moodustatud enamusvalitsus, milles olid esindatud kõik kodanlikud parteid. Lapua-liikumise esindajad valitsusse ei pääsenud. Korraldati protsestimarss, mille Soome juhtkond vastu võttis. 1930 kiitis Eduskund heaks valitsuse esitatud nn kommunistide seadused, millede alusel keelati kommunistide poliitiline tegevus Soomes. Lapua-liikumise vägivallateod pöördused kokkuvõtteks liikumise enda vastu. Septembris keelas liikumine küüditamised, kuid sellest hoolimata võtsid fanaatikud kinni vabariigi endise presidendi Stahlbergi ja küüditasid ta Joensuu linna. See samm kutsus esile kõigi poliitiliste jõudude hukkamõistu ja Lapua-liikumine kaotas
8-tunniline tööpäev; 5) hakati kõigile maksma puhkusetasu; 6) tööandjate ja a/ü vahel leping, millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes streikide oht. Maailmas levis kuuldus Rootsist kui ideaalriigist. 9. SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas. Nõukogude Venemaa toetas Soome bolsevikke, Vaasas asuv Soome seaduslik valitsus tegi koostööd aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm
Presidendiks sai Smetona, peaministriks Voldemaras. Seim saaseti laiali 1927. Kehtestati tsensuur. Võeti vastu uus põhiseadus, mis suurendas presidendi võimu. 1929 Voldemaras ja Smetona läksid tülli. 1934 Voldemaras üritas sõjaväe abil võimule tulla, kuid see ebaõnnestus ja ta saadeti sunnitööle. 1930ndate teine pool - teravnes Klaipeda küsimus Saksa-Leedu suhetes. Hitler nõudis endale Klaipedat ja võttis selle väe-võimuga 1938. 2.16.3 SOOME Soome pralament, Eduskund, kuulutas Soome iseseisvaks 06.12.1917, kui Soome lõi lahku Nõukogude Venemaast, kohe peale oktoobri revolutsiooni. Seni ajani oli Soome NV koosseisus olnud autonoomse riigina. Venemaa koosseisu kuulus Soome 1809. aastast - Tilsiti rahu. 31.12.1917 - Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust. 1918 - sisult kommunistlik Soome Sotsiaal-demokraatlik partei üritas võimu haarata. Jaanuar 1918 - Helsingis moodustati rahvavolinike nõukogu. See oli sisuliselt Nõukogude valitsus.
Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi
Läbirääkimistel osales Ukraina Keskraada valitsus täieõigusliku liikmena. Soomlased kujunesid ka enamlaste jaoks ebameeldivuseks. Enamlaste mõjuvõim oli Soome lõunaosas üsna märkimisväärne, tugines Soome tööstustöölistele ja Soomes viibivatele arvukatele Vene väeosadele. Nov keskel õnnestus enamlastel vallandada Soomes pol üldstreik, tulemiks oleks pidanud olema Nõuk võimu välja kuulutamine Soomes, plaanid läksid vett vedama. Soome parlament Eduskund kinnitas ametisse uue valitsuse, Svinkuhuvdi valitsus 6.dets 1917 esitas Eduskunnale iseseisvusdeklaratsiooni, Eduskund kiitis heaks. Enamlastel ei jäänud muud üle kui head nägu teha- 31.dets Lenini Rahvakomissaride Nõukogu ametlikult tunnustas Soome Vabariigi iseseisvust. Käsitleti kui ajutist taktikalist käiku, loodeti varem või hiljem käivitada ülestõus või kodusõda, läkski korda, jaan 1918 Soomes oli kodusõda punaste ja valgete vahel.
annaabi.ee 
