Second level Third level Fourth level Fifth level Müller-Lyeri illusioon 1889 Suuruse illusioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ebbinghausi illusioon 1902 Orientatsiooni illusioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Zöllneri illusioon 1860 Click to edit Master text styles Second level
tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7. Hermann Ebbinghausi poolt koostatud klassikaline unustamiskõver näitab, et vastomandatud materjal salvestub mällu kõige efektiivsemalt esimese paari tunni jooksul. V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel
· Ülekande sobivuse hüpotees kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid nt implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti. · Pinnapeale õppimine ei tähenda alati kiiret unustamist. · Sügav töötlus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus heaks mäletamiseks. Vajalik on edukas mälujälgede konsolideerumine. · Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 10. Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Unustamiskõver - kohe pärast suhteliselt sisuta sõnade meeldejätmist (1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist kõige rohkem (u 50%). Edasi on unustamine märgatavalt aeglasem. Seetõttu pole olulist erinevust, mida inimene mäletab 10 tundi või 10 nädalat hiljem. Ebbinghaus verbaalse mälu katsed. 11. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte?
tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt) · säilitamine retro- ja proaktiivne pidurdus ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid: · sensoorne nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni
· Meenutada saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud · See, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud · Tähtis on kontekst, mis peaks materjali salvestamisel ja meenutamisel olema sama Unustamine · Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (~50%) · Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt Pole erilist vahet kuus tundi või kuus päeva Ebbinghausi unustamise kõver (sõnade arv/päev) hiljem mõõdetud tulemustes Unustamise põhjused · Infot ei korrata kohe piisavalt palju · Interferents ehk vastastikune häirumine Nt õpite järjest kaht erinevat ainet, hilisem võib varasema mälus püsimist segada või pole enam kindel, mida millises aines õppisite · Valed taastamistunnused · Konteksti mõju eelnev kogemus ja keskkond
23. Vahetu mälu (lühimälu) maht on tüüpiliselt (a) 2 füüsilist ühikut (b) 4 füüsilist ühikut (c) 6 psühholoogilist ühikut (d) D. 10 psühholoogilist ühikut 24. Skeemi mõiste mälupsühholoogias pakkus välja ..., vastandudes ... uurimustele "puhtast" mälust (a) Atkinson, Shiffrini (b) Tulving, Normani (c) Sperling, Milleri (d) D. Bartlett, Ebbinghausi 25. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) meenutamine on enamasti raskem kui äratundmine (b) meenutamisraskused on tüüpilised amneesia korral (c) taastamistunnuste ja mandamistunnuste suur kattuvus kergendab reprodutseerimist (d) äratundmine on enamasti raskem kui meenutamine 26. Inimene ei saa olla vahetult teadlik teabe esindusvormist ja esindamise struktuurist (a) autobiograafilises mälus
analüüsitud. 7. Kummas, kas vabas meenutamise või äratundmistestis, on tulemus tavaliselt parem ja miks? Äradundmistest. 8. Miks annab jaotatud õppimine kokkuvõttes sageli palju paremaid tulemusi kui järjest õppimine? Erisugune konteksti erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. 9. Mida tähtsat ütleb meile unustamise seaduspärasuste kohta H. Ebbinghausi kindlaks tehtud unustamiskõver? Kohe peale õppimist unustatakse esimese paari tunniga kõige rohkem õpitus, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Pole eriti vahet tulemustest, mis on mõõdetud kuus tundi või kuus päeva peale pärast esialgset salvestamist. Mõtlemine 1. Põhjendage, miks on vaja teadmisi seesmiselt esitada ja organiseerida? Vajalikud organismi ees seivate ülesannete lahendamiseks. Teadmiste korrastamine võimaldab taibata asjade ja nähtuste vahel seoseid.
Higier, 1890), une suhtelise sügavuse uurimine (E.Michelson Untersuchungen über die Tiefe des Schlafes), miles viimane uuris seda, kui suure valjusega heli ajab inimese üles une erinevates faasides. Selle töö tulemusel ta leidis, et inimese uni on kõige sügavam 45 minutit peale uinumist ja hakkab siis graduaalselt vähenema. Oma kõige olulisemaks saavutuseks psühholoogias pidas Kraepelin ise väsimuse uurimist ja väsimuse kõvera kindlaksmääramist (vrd. Ebbinghausi unustamise kõver). Ta lootis selle selle eest saada Nobeli preemiat, mis aga ei õnnestunud. Vladimir Tsiz (1855-1922) Smolenskis sündinud vene aadlik, kes sai Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessoriks (1891- 1918). Oli samal ajal kui James McKeen Cattell Wundti õpilane (1884). Tema esimene teaduslik uurimus ilmus Wundti toimetatud ajakirjas Philosophische Studien ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Tõlkis Wundti füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Pidas
24. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmisel on oluline roll tähelepanul ja infotöötluse sügavusel. Meelespidamine mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. 25. Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Tuleks tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust, (ca 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. 26. Mis on valemälestused? Kuidas tekivad?
sekundit. Kestvust saab pikendada kordamisega. Mittevajalik info kaldub aga ununema isegi siis kui seda tajutakse korduvalt. Maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu – selles talletub informatsioon, mis võib meile ka edaspidi kasulik olla. Meelde saab vajalikku informatisooni jätta kas selle mehhaanilise kordamise või varasemate teadmistega seostamise teel. 8)Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt (H. Ebbinghausi näitel) ja konstruktivistlikelt positsioonidelt (F. Barletti näitel). H. Ebbinghaus (1850–1909) Jaotatud ja kokkusurutud ajas õppimine. Lühiseanssidena pähe õpitavate silpide kordamine annab paremaid tulemusi kui üks pikaajaline kordamine. Üleõppimine. Unustamise kõverad. Mehhaaniliselt meelde jäetud materjal ununeb pärast õppimist väga kiiresti
Unustamist põhjustab negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendab eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidisele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Unustamine on eriti intensiivne esimese tunni vältel peale omandamist. (Hermann Ebbinghausi mehhaaniliselt omandatu unustamise kiiruse kõver unustamiskõver) Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on:
Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. Unustamine sealjuures on loomulik nähtus ning sellel võib olla mitmesuguseid põhjusi. On oluline teada, et unustatud materjali asemele konstrueeritakse mälus mõnikord nn valesid mälestusi. · Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Eriti tuleks tähelepanna pöörata selle kõvera juures, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (ca 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. PS! Õpikus on meil tegelikult pisut selgem ja ilusam joonis.
täpselt mingit sündmust, ei tähenda, et see on nii ka kümne aasta pärast. Võib juhtuda ka nii, et unustamine on osaline, või on meeles midagi, mis näiteks teiste antud sündmuse juures viibinud inimeste arvates üldse ei toimunud, seega ,,vale mälestus". Ka viimast juhtu tuleb käsitleda unustamisena. Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, kuid teatud eteppidel võib see kulgeda siiski küllalt kiiresti. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Eriti tuleks selle kõvera juures tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (ligikaudu 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjused võivad vägagi erineda
kvantitatiivselt uurida. Claparede- näitas, et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel, nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teadvustamist. nõelatorke katse. See, kuda me mälu kasutame, sõltub sellest, mis meil juba mälus olemas on. Bartlett tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete kujutuste määravat rolli inimomase mälu kujunemisel. See oli erinenev lähenemine ebbinghausi ,,puhta mälu" uuringutest. TÄNAPÄEVA ÜLDSEISUKOHAD Mälu kaks suurt neurobioloogilist alust: 1. DNA/RNA 2. närvivõrgustike erutus- ja pidurdusvõime mustri muutumine; viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmisel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel muutustel (sh lokaalselt): + struktuurimuutused vs protsessi edasikestmine. Mälu pole üks eristamatu terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mölusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega
taastada kunagi mällu salvestunud informatsiooni mingi sündmuse, nähtuse, fakti või protseduuri kohta. Äratundmine on kas tahtlik või automaatne protsess, mille puhul mälu valdaja langetab otsustuse selle kohta, kas ta on praegu temale eksponeeritava nähtuse või faktiga kunagi varem kokku puutunud või ei. Mälu saab käsitleda nii (1) strukturaalsest kui ka (2) protsessuaalsest vaatevinklist. Ülaltoodud mälu definitsioon on protsessuaalne. Mälu teaduslik uurimine algas Herman Ebbinghausi (1850 - 1909) tööga "Mälust" 1885. aastal. Ta võttis kasutusele järjestikuse õppimise meetodi, õppides pähe mõttetuid 3 -tähelisi silpe ning demonstreerides niiviisi nii õppimise kui unustamise dünaamikat. William James (1842 - 1910) publitseeris oma "Psühholoogia printsiibid" 1890. aastal. Seal leidis ta, et võrreldes mälust kättesaamisega on millegi väljavalimine otsesest teadvuslikust muljest hõlbus. Selle
- Mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. Mälu on võimalik liigitada modaalsuste järgi (nägemis- , kuulmis- jne); kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi-); säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi ning sõltuvalt seotusest teadvusega (eksplitsiitne – mälus säilib teave, mida teadvustame, implitsiitne – mälus säilib teave, aga seda ei teadvustata). Teadusliku mälupsühholoogia algus on seotud Hermann Ebbinghausi nimega, kes näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Ta püüdis uurida nn puhast mälu tähendusteta silpide abil – oli teada, et mäletamise ja mälu kasutamine on hea, kui luua nendevahelisi seoseid, ent eeldati, et on olemas ka nö puhas mälu. Ta avastas, et vahetult peale õppimist on asjad paremini meeles ning et unustamine on hästi kiire kohe pärast õppimist ning aeglustub hiljem. Tõdemus
stabiilseim kuju. Läheduse-, Sarnasuse-, Hea jätkuvuse – ja Suletuse printsiip 2. Kujundi-tausta organisatsioon – kujund tausta ees taju täpsus – tajutava objekti ja tajukujutuse kattuvus Nägemisillusioonid: - on moonutatud, ebaõige taju. Moonutused tekivad joonte ja kujundite omavaheliste suhete ja meie varasemate kogemuste tõttu. Ponzo illusioon, Müller-Lyeri illusioon, Horisontaal-vertikaalne illusioon, Kahe ruudu illusioon, Siseruudu illusioon Ebbinghausi illusioon, Kuubi nurga illusioon, Trepi illusioon, Värvitriibu illusioon, Ehrensteini illusioon Parvotsellulaarne juhtetee – peamiselt värv ja detailid. Mangotsellulaarne juhtetee – liikumine Ümbritsevate objektide tajumisel on tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutusel. Skeemi aktivatsiooni mudel: Norman & Shallice (1986): täis-ja poolautomaatsed protsessid. I Skeemide (organiseeritud plaanide) kontrollitavad täisautomaatsed protsessid
seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb (1904-1985) selgitas närvirakkude võrgustike taltisuse osa mälujälgede (engrammide) tekkes (sh nn. Hebbi sünaps) Sir Frederick Bartlett (1886-1969) oma raamatus Remembering jt töödes tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete ettekujutuste määrava rolli inimomase mälu kujunemisel.See oli erinev lähenemine.Ebbinghausi nn ,,puhta mälu" uuringutest (muu hulgas kasutas Ebbinghaus tähenduseta trigramme,et vältida liigset isikupäraste mõtete ja eelnevate assotsiasioonide mõju mälutestides) Tänapäevase üldseisukohad: Mälu kaks suurt neurobioloogilist alust: (I) DNA/RNA,(2) närvivõrgustike erutus-ja pidurdusvõime mustri muutumine;viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmusel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel mutusel (sh lokaalselt); + struktuurimuutused vs protsessi edaskestmine
pool, käte tõstmise palve peale tõstis vaid parema käe jne). Vasakut sokki jalga ei pane, habet MÄLU vasakult ei aja. • Haigusteadvus puudub. Mälu uurimise ajalugu 64 • Ebbinghausi monograafia 1885. aastal. • Tähelepanu all hippokampus (mälujäljed säilivad seal nädalaid, seejärel edasine säilitamine • 1880ndatel mäluhäirete kirjeldamine. ajukoores) ?? • Sada aastat hiljem mälu erinevate liikide avastamine. • HM juhtumi mälupuudulikkuse taga kolme erineva mäletamises osaleva ajupiirkonna • K
annaabi.ee 
