2) Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi 3) Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga. 4. Oluliste mõistete definitsioonid Kriitiline ratsionalism uurida teiste teooriaid ja oletusi ning kritiseerida enda omasid. Viimase mitte tegemise puhul on võimalus, et seda teevad teised. Allikas- avastus, mis täiendab meie teadmisi Veenvad põhjendused põhjendused, mis meie teadmisi või arusaami kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. 5. Vastuväited- ja argumendid
jõududest, mis sunnib mind liikuma ja ei lase sel lõppeda. Keegi ei saavuta aga sisemist rahulolu, kui eesmärgid on kui tõkkejooksjal: ületada tõkked kiiremini ja mahaajamatta. Langemine, kukkumine ja tõusmine aga annavadki mulle aimu sellest, kes ma tegelikult olen ja mis on mu väärtus. Elamisest ei saa teha eesmärki, mida lahendada kui ristsõna. Elus ei ole õigeid ega valesid vastuseid, kõik sõltub meie valikutest. Ka õnn on valik. Valikud on teadlikud või ebateadlikud, kuid nende tagajärgedeks on eranditult keskkond ja olukord, milles viibime. Selleks, et saada õnnelikuks peame me langetama teadliku valiku, et ma tahan olla õnnelik. Esimene samm õnnelikuks saamiseni on olla mina ise. Tuleb unustada ühiskonna seatud normid ja arvamused, et kes neile ei vasta, on halvad ja neid tuleb eirata. Me peame õppima ise mõtlema ja näpuga mitte näitama kõigele, mis ei vasta normidele, mida pimesilmi ainuõigeks peetakse.
kontrollivajadust, toetust, millegi rõhutamist ja tundeid . Kahte sorti puudutusi on olemas : 1. iseenda puudutamine viitab ärevusele ja närvilisusele . 2. teiste inimeste puudutamine viitab kaastundele ja toetusele .*kehalised funktsioonid -annavad teavet meeleolu, tegususe ja stressitaseme kohta. Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist , häiritust või mida iganes *sugupoolte vaheline armastus koosneb üldjuhul 3-st komponendist: *hingeline lähedus, *kirg *pühendumine *meeldimine- tunnet iseloomustav soojus ja hingeline lähedus , kuid puuduvad kirg ning pühendumine. Usaldussuhe .*meeletu armumine- tegu on kire ajal tekkinud tundega . seob füüsiline külgetõmme , puuduvad hingeline lähedus ja pühendumine
Inimene vajab teisi inimesi. Kultuurikeskkonna vajamine. 4. Vaimsed e. intellektuaalsed vajadused. Vajadus nähtuseid mõtestada, fakte teada saada, midagi luua. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilu, harmoonia ja kauniduse järele. Kõik vajadused peale orgaanilise on sotsiaalsed 24. Motivatsioon ja motiiv ei ole samad mõisted. · Motivatsioon protsess. · Motiiv tunnetatud vajadus 25. Motiivid jagunevad kaheks vastavalt teadvustatuse tasemele: 1. teadlikud 2. ebateadlikud inimene ise ei saa täpselt aru, miks ta mingil moel käitub. Enamik inimese motiive on sellised 26. hoiak Hoiak püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel. · Häälestatus või ootus, suhtumised. Need on tekkinud inimese sotsiaalsete kogemuste baasil. Sotsiaalne hoiak (i.k. attitude) teadvustatud, suhtumine. Seadumus (i.k. set) mitteteadvustatud, kindel valmisolek reageerida mingil kindlal viisil. Tekkinud varasemate kogemuste baasil.
Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõjurid ja teistpidi arusaamadeks oma rollist ning tunneteks ja eelarvamusteks. Uudisajakirjanik peab olema vahendaja ja kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga. • Uudishimu, uue info otsimise ja teadasaamise soov, mis paneb inimese infot otsima. • Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes.
Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused üldise tunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele. Esteetilised püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Motivatsioon vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Neurofüsioloogiline seisund ( ehk siis aju, närvide ja lihaste funktsioonid ja häired jne). Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse - motivatsiooni Motiivid jagunevad teadlikud ja ebateadlikud. Ebateadlikud - ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Motivatsiooniprotsess Motiiv tunnetatud vajadus, arusaamine vajadusest, tegevusest selle rahuldamisel, eesmärkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele. Motiivide konflikt valikusituatsiooni olemasolu erinevate käitumisvõimaluste ilmnemisel ja teatud barjääri või takistuste kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid
sihipärasem, energilisem, otsusekindlam ja korrastatum kui ebaselge, hajusa ja nõrga motiiviga käitumine. (Kidron 2001: 116) Tegevus ei sünni motiivi järel, tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimese tegutsema paneb. Motiivid jaotatakse kahte suurde rühma (Bachmann & Maruste 2003: 76): 1. teadlikud ja 2. ebateadlikud motiivid Teadlik motiiv on juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke
]. Popper osutab laiemale tagapõhjale, millest tema oletusel kasvab välja teadmise ülima allika otsimine: “Küsimus teadmise allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmiste sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis on saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt … need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga” [seals., lk. 1846]. 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Samas on näiteks teadmiste empiiriliste algallikateni jõudmine – välja arvatud triviaalsetel juhtudel – loogiliselt võimatu. Kui meil on tegemist väidetega, mis tõepoolest väärivad
Kõne häälduslikud omadused ja mikrokontekst moodustavad sisemise konteksti. Need on seotud konkreetse tekstikohaga ja selle vahetu ümbrusega. Kaks konteksti tegutsevad suuresti üksteisest sõltumatult. Erinevad keelekasutuse teooriad ja kookonnad aga annavad eri kontekstiliikidele erineva kaalu ja tõlgendavad nende suhteid erinevalt. Kõik eelnevad nähtused olid toodud välja lähtudes seisukohast, et sealsed keelelised valikud on ebateadlikud. Mõnel juhul kõneleja ei saagi teisiti valida, mõnel juhul on tegu ebateadlikult kujunenud suhtlusnormidega jne. Nende kõrval on alati olemas ka teadlikud keelelised valikud, millie juhtijaks on ühiskonnas omaks võetud stiili- või retoorikaideaalid ehk arusaamad selle kohta, kuidas tuleb midagi ütelda. On registreid, kus teadlikke ideaale praktiliselt ei ole. Selline on nt argisuhtlus. Selle tõttu keskendub inimene seal väga vähe sellele, kuidas ütelda
Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu inimlikku käitumist alateadvusega ning inimlike põhitungidega. Ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisu: "tunnetatud paratamatus" (kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest). Fatalism: elu on määratud üleloomulike kaootiliste jõudude poolt (mitte kindla seaduse poolt)
Jumala ja loodu vahel pole olemuslikku erinevust. Uues vaimsuses on palju vaimolendeid. Jeesust austatakse kui vaimset meistrit-õpetajat. Vaimolendid jagunevad nendeks, kes on kehastunud ja nendeks, kes ei ole kehastunud. Müüti ei ole püha loona kirja pandud on ,,baaskude" uue vaimsuse kirjanduses. Pole müüdina teadvustatud, vaid on üldine arusaam, idee. Vaimse enesearengu lugu areng on keskne idee, mitte vahend suurema eesmärgi saavutamiseks vms. Kuna inimesed on ebateadlikud, on nende loodu kannatusterohke. Kannatus = õppimiskogemus. Jeesus: ,,Mina olen tee" - vaimse arenguga seostatav. Sünkretism: New Age'i tekstide allikateks on psühholoogia ja alternatiivmeditsiin (kui need seostatakse uue vaimsuse ideega); esoteerika; Ida religioonid; loodusrahvaste religioonid ja öko; loodusteadused. Ükski neist pole uue vaimsusega samastatav. Miks on uus vaimsus sünkretistlik? Müüdina originaalne põhistruktuur puudub
kaugemal oleva nimel. Motiiv on tunnetatud vajadus, aga motiiviks võiks nimetada ka seda, mis ajendab inimest midagi tegema. Selle sõna tüvi tuleneb liigutatusest ja küsimusest, mis on tegevuse põhjustaja. Ühed psühholoogid seostavad motiivi tegevusele tõukejõuga, teised eesmärgiga, mis aitavad vajadust rahuldada. Tunnetatud vajadus on suuremal või vähemal määral teadlik (võib olla nt kõrgeteadlikus astmes). Motiivid võivad olla tegelikkuses aga nii teadlikud kui ka ebateadlikud. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motivatsioone on just ebateadlikud. Väliselt sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi – väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Kõikidest inimeste erinevustest lähtub see, et inimestel võib olla motiivide konflikt, kuna motiveeritud
kasutatud veemass oma vabapinnaga ei seaks laeva ohtu kaadumisriski tekitamise näol. 2. Teine ähvardus püstuvusele võib tekkida, kui kustutamiseks kulutatud vesi jääb ülemistele tekkidele lõksu, eriti selle vee ebasümmeetrilise paigutuse puhul. 3. Juhul kui tulekustutamine toimub laeva kai ääres seistes, võib arenev kreen jääda märkamatuks seni, kuni kinnitusotsad järele annavad. Lisaks sellele võivad kaldapäritoluga tuletõrjebrigaadid olla ebateadlikud vabapindade toimel tekkivast kaadumisohust. 4. Kaadumisriski kontrolli all hoidmiseks peavad piltsipumbad veehulga vähendamiseks töötama ja tagama peab ka vee äravoolu ülemistelt tekkidelt. Dokkimine 1. Dokkimisoperatsiooni käigus peavad laevad läbima lühikese perioodi vähenenud püstuvusega, mis kujutab endast ajavahemikku kiilplokkide esimesest puutest kuni laeva täies ulatuses kiilplokkidele toetumiseni koos külgtitside paigaldamisega. Sel põhjusel
aegsasti, prognoositavalt käituda vastavalt vajadustele, mis võivad käivituda alles tulevikus. MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Motiivid teadvuse osavõtu järgi: a. teadlikud b. ebateadlikud motiivid Motiivid erinevad 1 teisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt, üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult, milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive nii teadlike kui ebateadlikke. Aktuaalselt toimivate motiivide paljasusest kujuneb motiivide võitluse ja konfliktide kaudu välja üks nn juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad
kasutada) ja teise järgi pikaajalise mälu (püsimälu) valdkonda. Keelemälus säilitab inimene keeleüksused ja ka oskuse nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Nagu varem mainitud, on keeleüksused mälus omavahel seostatud. Olulisemad on semantilised seosed. Viimased seovad ühtlasi protseduurilist keelemälu semantilise (teadmised maailmast) ja episoodilise (teadmised oma minevikust) mäluga. Kuid ainult seovad, sest sõnaotsing ja äratundmine on harilikult ebateadlikud operatsioonid. Semantiline mälu ja episoodiline mälu on aga teadvustatud. Kuid seos on vajalik, sest ütlusele eelneva mõtte (kavatsuse) komponentideks on semantilisse ja episoodilisse mällu kuuluvad kujutlused-mõisted, mille väljendamiseks on vaja valida-seostada sõnu nende tähenduse järgi. Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni, s.t. kodeerimiseni kujutluste-mõistete (teadmiste) süsteemi.
järele mõtlema. Küsisin endalt: olen ma tõesti õnnelik? Kas mu elul on mõte?" Sageli sunnivad sellised kaotused meid seisma silmitsi küsimustega elu mõtte ja surelikkuse kohta. Võimalik, et nn keskeakriisi kutsuvad esile just nimelt sellised eksistentsiaalsed küsimused. Üks peamisi eksistentsiaalseid muresid, mis inimest piinab, on unistuste kustumine. Enamik meist unistab ja loodab midagi, mõned unistused on teadlikud, teised enamjaolt ebateadlikud. Unistatakse õnnelikust perekonnaelust, tööalasest edust. Sageli ei vasta tegelikkus loodetule. Ühel hetkel silmad avanevad ning inimest tabab valus arusaam: "Ma pole rahul." Pettumust valmistava tegelikkuse kiuste lootusi hellitada on äärmiselt inimlik. 38- aastane Pam ütles mulle: "Olen seda talunud üksteist aastat. Mu mees ei hooli minust, ta kohtleb mind nagu põrandakaltsu. Vahel tuleb ta mulle kallale
lastetus soovitud või soovimatu; ühe vanemaga majapidamised enamuses vallasemad, 1989.aastal 40% valgetest ja 95% mustanahalistest lastest elas mõne aja ühe vanemaga, 1/3 ei näe kunagi oma vanemat, probleemideks madal sissetulek, stress, vähene tähelepanu ja madalam emotsionaalne tase; alaealised emad sünnitajate hulk pidevalt kasvanud, kuigi alaealiste seas näidanud ka langustendentsi, rasestumisvastaste vahendite suhtes ebateadlikud, ükskõiksus jms; kahe leivateenijaga pered ligi 60% abielus naistest töötab, suurem sissetulek, parem emotsionaalne ja füüsiline tervis, vastuolulised andmed meeste suhtumise ja rahulolu kohta, laste eest hoolitsemine pigem ikka naiste õlul ülekoormus; topeltkarjääriga perekonnad mõlemad abikaasad teevad karjääri, 1) naise karjäärist sõltuvalt on mees kohandanud oma aega, pole väikseid lapsi, 2) külastusabielu, kaks majapidamist;
esindavad Jean Piaget ja Lawrence Kohlberg. Humanistlikust seisukohast kirjeldavad inimest Abraham Maslow ja Charlotte Brühler, väites et inimene on olend, kes vajab hoolt ja hoolitsust ja 20 tagab läbi selle toimimise, isiksuse arengu, oma valikud, loomisvõime ja enese realiseerimise Psühhoanalüütikud Kas sa oled alati proovinud oma unenägusid analüüsida? Kas sa usud, et ebateadlikud tunded teiste inimeste vastu esinevad sageli ja sa kasutad neid. Kui see on nii, siis sa oled mõjutatud psühhoanalüütilisest mõtteviisist ja vaatled ebateadlikult neid motiive, mis mõjutavad inimese käitumist. Selline seisukoht oli varem kuulmatu, tema algus on 20 sajandi algus. 20 sajandi alul sõnastas Viini psühhiaater Sigmund Freud psühhoanalüüsi põhimõtted.
annaabi.ee 
