maksumusega 4000 krooni. Inimõiguste ülddeklaratsioon Võeti vastu 10.12.1948 Sätestab üldkehtivad inimõigused Kehtib kõikidele hoolimata soost,rassist, nahavärvusest,usulisest ,poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsialsest päritolust, varanduslikust , seisuslikust või muust seisundist. Juhtumi vastuolu ülddeklaratsiooniga ARTIKKEL 5.Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Täname! Küsimused
inimestevahelist vägivalda. Tegelikkuse näitamiseks oli esile kergitatud kaks peategelast, kellest üks oli rikka isa jalutu poeg, kes kasutas teist poissi hobusena. Nende omavaheline läbisaamine on väga konfliktirikas, sest jalutu poiss ei mõtelnud üldse sellele, et ka vaene kodanik on inimene ning sundis teda teiste päris hobuste ja eeslitega võidu jooksma. Jalutu käskis "hobusel" heina süüa ja muudki ebainimlikku teha ning ei pööranud tähelepanu tema kurnatusele. Väike poeg oli aga terve filmi jooksul arvamusel, et nii kaua, kuni tal on raha, peab ta kõik enda tahtmise saavutama. Film kujunes rahulikumalt hetkeni, kus inimene murdus ja muutus ka hingeliselt loomaks. "Hobune" loobus vastu põiklemisest ning leppis sellega, et peab olema kõigeks valmis, kui enda päevaraha teenida soovib. Filmi ideeks oli just see, kuidas inimesed ise teineteise kuritarvitamise ja tarbimiseni jõuavad
Laadoga järve kaudu. See, mida neile transporditi ei olnud kaugeltki piisav, ja üle miljoni inimese suri näljahätta. Samas, on teada, et linna jäänud kõrgemast seisused perekonnad said paremat sööki kui need, kes olid tavalised lihttöölised. On kindlaks tehtud, et 1942. aastal anti paar nädalat söögipoolist ainult sõjaväelastele. Teised pidid söönuks saama rottidest, koduloomades ja isegi kaasinimestest. Ebainimlikku kohtlemist leidub ka neis riikides, mida kutsutakse niiöelda ,,headeks" riikides. Näiteks kõige demokraatlikum riik maailmas otsustas sõja lõpetada Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamisega. Ka see otsus ei saanud tulla ei kuskilt mujalt kui riigi esiotsas olevatelt inimestelt, kes jällegi mõtlesid pigem sõja võitmise peale, kui selle peale mida tuumarünnak põhjustada võib. Kohe suri rünnaku tagajärjel umbes 70,000 inimest, aastaks 2000 kasvas radiatsiooniohvrite arv aga
Jonestown sai rahvusvaheliselt kuulsaks, kui 18. Novembril 1978 hukkus asulas ja asula lähedal oleval lennujaamal 918 inimest. Asula nimi sai sünonüümiks juhtumitele nendes kohtades. Kokku suri tol traagilisel päeval 909 templi liiget. Kas tegu oli massimõrva või massienesetapuga? Paljudelt audio lintidelt ja Jim Jones'i enda jutust nendel lintidel oli kuulda, et tegu on massilise enesetapuga, pigem ohverdada ennast, kui naasta tollesse ebainimlikku maailma, millest kunagi nii suurejooneliselt loobuti, ohverdada ennast parema maailma nimel. Tänu sellele on teatud määral Jonestowni juhtumit vaadeldud kui massienesetappu. Mõned allikad, sealhulgas Jonestownis ellujäänud, on kindlad, et üritus võttis pigem massimõrva näo, kuna neid mõjutati nii palju ja hoiti eemal muust maailmast. See oli suurim selline üritus kaasaegses ajaloos mille tulemuseks oli kaotus. Inimesed, kes selles sündmuse keerises
territooriumi välisagressiooni eest • Vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust • Hädaolukord (erakorraline olukord) • Vajadus kinni pidada riigi ajaloolisest traditsioonist ja poliitilisest doktriinist • Muud erakorralised asjaolud Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Artikkel 7. Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. • Art 12 (3). Inimõigusi võib piirata, kui see on vajalik “riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks”. Arusaamad pärast 9/11 sündmusi • Pärast 9/11 terrorirünnakuid leiti USA-s, et terroristide ülekuulamisel võib kasutada “täiustatud ülekuulamisvõtteid” (enhanced interrogation techniques), nt waterboarding
aastat, kui määrati Forselius Eesti ja Liivimaa talurahvakoolide järelevaatajaks. Forseliuse õpilastest sai mõne aja pärast õpetajad. Eesti talupojad said koolides kiidusõnade osalisteks, kuna nad olid innukad õppijad. 17. Sajandil koostati ka esimene eesti keele grammatika, ning tänu sellele hakati trükkima ilmalikku eesti luulet. Tänu kõigele sellele hakati eesti keelt pidama ,,peeneks keeleks". Teoorjus ja sunnismaisus on minu silmis kaks täiesti ebainimlikku asja, kuid seda väidan mina, kes ma pean end tänapäeva inimeseks. Lihtne on panna kamp maakaid enda pilli järgi tantsima. Aga võib öelda, et vaatamata kõigele halvale, peame olema tänulikud võõrvõimudele, kuna nad on väga suurel hulgal mõjutanud tolleajast vaimulikku, hariduslikku ja majanduslikku elu. Ilma selleta ei oleks me tänapäeval nii haritud ja hästi elav rahvus.
töökollektiivides, haridusasutustes, taidlus- ja erialaühingutes, liitudes ja klubides Voka naisansamblini välja. Ikka oli vaja ühiselt kooskõlastada tegevusplaane, ühiselt leida juhte, ühiselt otsustada rahakasutust. Jätame siit välja osalemise demokraatia koolis Kommunistliku Partei, Kommunistliku Noorteühingu ja ametiühingu raames. Lämmatavas ja läbini reglementeeritud õhustikus leidis eestlaste loomupärane leidlikkus viisi, kuidas ebainimlikku süsteemi inimeste kasuks tööle rakendada. Oma täies ilus nägime Eesti demokraatia praktiseerimise kõrgpilotaazi 1980- date lõpu poliitiliste sündmuste keerises, kus vaenlast löödi tema enda relvaga; rahva tahte, sõna jõuga suruti Nõukogude koloss põlvili. Seega on eestlased kogenud demokraatia jõudu ja võluväge, ja seega on selge, et selle jõu kasutamisega tuleb targu ja ettevaatlikult talitada. Tuleb olla ettevaatlik ka sõnakasutuses: demokraatia on üldiselt hea, aga mida
Mõõtmistest on selgunud, et 150 W-se elektripirni sisselülitamisel on keskmine valgustatus umbes 100 luksi ningis (Tallinna Halduskohtu lahend 3-06-294). Tallinna Vangla kinnipidamiskambris ka kaks 75 W-ist ei anna vajalikku 400 luksi. Võttes arvesse ka neid puuduki kinnipidamisel Tallinna Vanglas, siis pole oluline, kui lühikest või pikka aega hoiti mind seal kambris ja tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju, et mõista ja tunda ebainimlikku ja alandavat kohtlemist sellise pika aja jooksul, nagu mind seal hoiti. Kuna Tallinna Vangla on rikkunud minu suhtes EIK konventsiooni artikkel3, siis teen Tallinna Vangla ettepaneku kohtuväliseks kokkuleppeks: 1. rahuldada kahjunõue 2. hüvitada minule tekitatud kinnipidamise jooksul mittevaraline kahju 3. hüvitis kanda Tallinna Vangla arvelduskontole:
Aga miks soovivad inimesed olla edukad ja mida on valmis selle nimel tegema? Inimese põhiolemus on juba selline, et tunnustus ei ole kellegi jaoks üleliigne ning tekitab hea enesetunde. On tore teha midagi hästi ja hingega ning sellel ei tohiks iseenesest mingeid negatiivseid tagajärgi olla. Samas kui mõelda näiteks lähiajaloole ning Teise maailmasõja suurtele juhtidele Hitlerile ja Stalinile, kes tegid enda tööd samuti hingega, kuid kelle tegudest sündis väga palju ebainimlikku ja kurja. Oma püstitatud eesmärkidest lähtuvalt olid nad edukad, aga küsimus on selles, kas sellist teguviisi üldse kordaminekuks saab nimetada, sest edu on küll suhteline mõiste, aga selleni ei jõuta siiski teistele kurja tehes. Oluline on säilitada mõõdukus ja mitte olla liialt võimuahne. Vahel aga minnakse üle piiri. Kui on teatud staatus saavutatud, võivad väärtushinnangud inimeses muutuda. Kõik, mille nimel töötati, jätab teisejärguliseks selle, mis oli varem tähtis
rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Artikkel 4. Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud. Artikkel 5. Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Artikkel 6. Igal inimesel, ükskõik kus ta ka ei viibiks, on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele. Artikkel 7. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele. Kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele kihutamise eest. Artikkel 8.
Aga miks soovivad inimesed olla edukad ja mida on valmis selle nimel tegema? Inimese põhiolemus on juba selline, et tunnustus ei ole kellegi jaoks üleliigne ning tekitab hea enesetunde. On tore teha midagi hästi ja hingega ning sellel ei tohiks iseenesest mingeid negatiivseid tagajärgi olla. Samas kui mõelda näiteks lähiajaloole ning Teise maailmasõja suurtele juhtidele Hitlerile ja Stalinile, kes tegid enda tööd samuti hingega, kuid kelle tegudest sündis väga palju ebainimlikku ja kurja. Oma püstitatud eesmärkidest lähtuvalt olid nad edukad, aga küsimus on selles, kas sellist teguviisi üldse kordaminekuks saab nimetada, sest edu on küll suhteline mõiste, aga selleni ei jõuta siiski teistele kurja tehes. Oluline on säilitada mõõdukus ja mitte olla liialt võimuahne. Vahel aga minnakse üle piiri. Kui on teatud staatus saavutatud, võivad väärtushinnangud inimeses muutuda
ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 5. Kellegi vastu ei tohi EV Põhiseaduses lisatud ka: rakendada piinamisi või Kedagi ei tohi tema vaba § 18 julma, ebainimlikku, tahte vastaselt allutada tema väärikust alandavat meditsiini- ega kohtlemist või karistust. teaduskatsetele. Artikkel 6. Igal inimesel, ükskõik kus ta Isikuõigus? ka ei viibiks, on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele. Artikkel 7
ohutuse ta mõtles vaid oma tiivulisest armastusest, lootes, et just tema on pilvede vahel. Ta peas kajas jällegi klaver oma muutumatu laitmatusega, puhta lapseliku armastusega, niisama hella, kui esimesed lumikellukesed aprilli alguses. Atmosfäär muutus: tormiline tuul rebis pilvi ja nende sees vähklevat kogu, pillates viimast kui õlekõrt õhukihtide vahet. Poiss nägi neidsamu nii tuttavlikke halle tiibu, tumedat juuksevihku, ebainimlikku väega kehaehitust... Kuid midagi oli valesti, sest vabaks lendamise asemel langes ta ingel kivina mere hukutava kooriku poole kokkupuude olnuks kõige lõpp. Mõtlemata tagajärgedele astus noor armastaja mere põhjatusse sinasse, mis ta vähehaaval endasse haaras, kiirustamata, nii kuis ranna tasane järsak vett sängitas. Lained summutasid hüüde, taeva poole lahtisirutatud käed said tunda soolase vee tera lahtimängitud haavades,
Mida saame muuta? Koolis valitseb vägivalla oht tänu teatud õpilastele, kes ei suuda olla tolerantsed teiste kaasõpilastega ja riivavad oma käitumistega teiste tundeid. Sageli võivad sellised olukorrad muutuda ka füüsilisteks ja seljuhul on see juba kuritegu. Koolivägivald võib olla koolis ka seepärast, et õpetajate käitumine ei ole koolile vastav (õiendavad ja karjuvad laste peale). Lapsed omakorda õpivad sellest ja rakendavad sellist ebainimlikku käitumist üksteise peal. Vägivalla põhjustajateks võivad olla ka noore inimese perekondlikud põhjused, kus nad ei saa oma tundeid kodus välja elada ning teevad seda koolis. Koolivägivald võib tekkida ka pisikestest tülidest, seega peaksime hoiduma igasugustest sõnavahetustest ja olema sõbralikud. Muuta saame aga palju, olgem tähelepanelikuvamad ja hoolivamad oma koolikaaslaste suhtes. Kellele meeldiks olla kiusatud?
Kuna lapsed panevad tähele ja jätavad suurepäraselt kogetu meelde, siis koduvägivalla või mõne muus halva kogemuse läbielamise tagajärjed võivad olla lapse vaimsele tervisele laastavad. Õnneks ei kannatata palju ebaõiglast käitumsist, seega minnakse lahku. Loomulikult ei soovi ükski lapsevanem oma last üksinda kasvatada, iga lapsevanem sooviks, et lapsel oleks nii ema kui isa eesmkuju, kuid leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen veendunud, et lahkuminek küll tegi kõigile asjaosalistele väga haiget oli see ainuõige otsus. Minu vanemad lahutasid, kui olin vaid nelja aastane, kuid mäletan paljusid sikasid siiani väga hästi. Mäletan, et sai emaga koos nutetud, sest perekond oli ju laiali lagunenud, kuid kuna minu isal oli
Artiklile 3 on viidatud paljudes erinevates olukordades, kuid kõige tavalisem kontekst, kus see esile kerkib, on isikute kohtlemine, kellelt on võetud nende vabadus. Selle tulemusena peavad politsei ja teised kinnipeetute eest vastutavad isikud olema eriti ettevaatlikud, et vältida selle artikli rikkumisi. Tark on teha väärkohtlemise riski varasem hindamine, eriti haavatavates kategooriates nagu kahtlustatavad pedofiilid, vähemusrühmad jne. Piinamist defineeritakse kui tahtlikku ebainimlikku kohtlemist, mis põhjustab väga tõsiseid ja julmi kannatusi. Kannatuste määr on peamine erinevus piinamise ja ebainimliku kohtlemise vahel, kuid see peab olema ka tahtlik, nt informatsiooni väljapressimiseks või hirmutamiseks. Asjaolu, et informatsioon võib säästa süütuid elusid, ei õigusta piinamist. Näited tegude kohta, mille Kohus on leidnud küündivat piinamiseni, hõlmavad vägistamist, ähvardusi kahjustada perekonda, silmasidemetes hoidmist ja hukkamise teesklemist
Vanapagan tuli maa peale, et tõestada Jumalale, et inimesed on võimelised õndsaks saama, sest kui nad poleks, siis pole ju mõtet Põrgut ja Taevast hoida niisugustena, nagu nad on. Vanapagana ülesanne on saada selles elus õndsaks, siis ta tõestab, et õndsaks saamine on võimalik ja tema Põrgukatelt saab jälle kütta. Vanapagan aga ei tunne elu maa peal ja ta ei tea täpselt , mida ta peaks tegema, et õndsaks saada. Olles uskumatult naiivne ja samal ajal omades ebainimlikku jõudu, muutub ta kergesti ärakasutatavaks Kaval Antsu jaoks. Teema on võetud rahvajuttude tsüklist Kaval Antsust ja Vanapaganast. Lõpp on lahtine ning iga üks võib ise otsustada, kas Jürka saab õndsaks või ei. Tegevus areneb pidevalt: Jürka võtab endale uue naise, Ants rikastub, elu muutub, lapsed sünnivad ja surevad, Jürka elab. Selgelt on näha Tõe ja Õiguse, Vana Andrese ja maaarmastuse motiive. Jürka enda jutt pole mitte kõige paremini sõnastatud.
Vennad Maja oli suitsu täis ja midagi polnud näha. ''Sikk, Sikk!'', kuid Sten nägi ainult Siku riideid. ''Pagan, see ei saa juhtuda. Nii ei tohtinud kõik lõppeda.''. Sten oli põrandal masendunult. See transformeerumine oli talt käe võtnud. ''Ema?'' Sten nägi tema ema kätt tõusmas suitsust, kuid kui suits haihtuma hakkas nägi ta, et see polnud ta ema vaid mingi koletis, kes oli suremas. See oli midagi nii ebainimlikku ja jubedat, et ta ei julgenud seda vaadatagi. Rännakud ''Mul on kõht tühi.'' Kaebleb Sten.'' Kui oleks vähemalt natuke rohtu, ma võiksin selle saiaks muuta ja süüa...Sikk, Sikk, kus sa oled?'' Järsku võtab mingi maa alt tulev käsi Steni jalast kinni. ''Aita mind vend.'' ''Jälle vajusid maa alla ? Kui see jälle juhtub, jätan su maha.'' ''Aga...'' ''Mitte mingeid agasid!'' Mitu aastat on möödunud sellest koledast juhtumisest
Väljavõtteid inimõiguste ülddeklaratsioonist · Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist ükstei sesse peab kandma vendluse vaim (Artikkel 1); · Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud (Artikkel 4); · Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust (Artikkel 5); · Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada (Artikkel 9); 24 · Igal inimesel on õigus vara omamisele nii üksikult kui ka teistega koos. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta (Artikkel 17);
· Virtus - vooruslikuse kaitsja. · Justicia - õigluse kaitsja. · Fortuuna - õnne jumal. Rooma jumalad olid hermafrodiidid, kes ei suhelnud inimestega. Rooma elanikond, tegeles seetõttu müstika ja maagiaga, pidades ennustamist tähtsaks ja õigeks. Auspiitsid - ennustasid tulevikku lindude lennu ja välgu noolte järgi. Haruspiitsid - ennustasid loomade sisikonna järgi. Vestaneitsid - süütud nais preestrid, kes kaitsesid tuld Vesta templis. Roomlased tunnistasid jumalikku, ebainimlikku väge - kreeklased mitte. Alates Caesari ajast tekkis Roomas keisri kultus - kõiki keisreid hakati jumalateks pidama. Peale keisri surma hakati tema kujule ohvreid tooma. Neid, kes ohvreid ei toonud, peeti riigivastasteks. Caligula [Saapake] - Tiistuse kasulaps, Rooma keiser. Sai omale säärase nime, kuna kandis lapsena suuri sõjaväe saapaid. 15 3.4.4 KRISTLUSE TEKKIMINE.
Pontus Pilatus, ratsanik, Juudamaa viies prokuraator. Peategelane Meistri romaanis on üles ehitatud ajaloolisele isikule ja evangeeliumile. Aastail 26-36 oli ta Rooma prokuraator ja Juudama valitseja. Legend räägib, et kui ta 36. aastal tagasi kutsuti ja Galliasse asumisele saadeti, lõpetas ta oma elu enesetapuga. Meistri Pontus kaalus ise sedasama: "Mürki, andke mulle mürki!" (M&M lk 22) Bulgakovi loomingus on rohkem kui ühel korral käsitletud võimu kõikvõimsust ja selle ebainimlikku ja orjastavat loomust, mida Pilatus oma isikuga esindas. Pilatuse kõnest ja käitumisest on selgelt märgata, et ta on väsinud ja otsib muutusi ja leevendust. Kuid autor paneb ta hoopis veel enam kannatama, nimelt elab Pilatus Jeua Ha- Nostri hukkamist erakordselt läbi ning kannatab ise samaväärselt. Enamgi veel, selle ühe momendi eest, mil ta ei leidnud eneses jõudu, et kohalikule juudinõukogule vastu seista, pannakse ta piinlema kahe tuhandeks aastaks
julgeolekusüsteemi õigust kindlaks määrata "klassivaenlane", teostada massirepressioone, kujundada üldist hirmuõhkkonda, hävitada inimelusid ja kultuuriväärtusi ning kustutada ajaloomälu. Eesti Vabariigi väljapaistvate riigi- ja avaliku elu tegelaste, kõrgemate sõjaväelaste ja politseiametnike kadumine teadmatusse algas juba 1940. aasta juunis-juulis. Repressioonid muutusid terroriks, mis hakkas täitma ühte oma eesmärkidest, kujundades ebainimlikku hirmuõhkkonda. Keegi ei teadnud, kuhu inimesed kadusid, mis neist sai ja kes on nimekirjades järgmine. Säärases õhkkonnas oli lihtsam teostada totaalset ideoloogilist ja vaimset terrorit, sundida rahvast ülistama nõukogude korda ja selle juhte, manipuleerida rahvahulkadega, kartmata avalikke vastuhakke. (Pajur et al. 2005: 176-177) Selle terroriõhkkonna varjus valmistati ette senisest veelgi põhjalikumaid "puhastusi". Praktilised
Pontus Pilatus, ratsanik, Juudamaa viies prokuraator. Peategelane Meistri romaanis on üles ehitatud ajaloolisele isikule ja evangeeliumile. Aastail 26-36 oli ta Rooma prokuraator ja Juudama valitseja. Legend räägib, et kui ta 36. aastal tagasi kutsuti ja Galliasse asumisele saadeti, lõpetas ta oma elu enesetapuga. Meistri Pontus kaalus ise sedasama: "Mürki, andke mulle mürki!" Bulgakovi loomingus on rohkem kui ühel korral käsitletud võimu kõikvõimsust ja selle ebainimlikku ja orjastavat loomust, mida Pilatus oma isikuga esindas. Pilatuse kõnest ja käitumisest on selgelt märgata, et ta on väsinud ja otsib muutusi ja leevendust. Kuid autor paneb ta hoopis veel enam kannatama, nimelt elab Pilatus Jesua Ha- Nostri hukkamist erakordselt läbi ning kannatab ise samaväärselt. Enamgi veel, selle ühe momendi eest, mil ta ei leidnud eneses jõudu, et kohalikule juudinõukogule vastu seista, pannakse ta piinlema kahe tuhandeks aastaks. Tema tegelaskuju
Üldiselt tuli Vanapagan maa peale, et tõestada Jumalale, et inimesed on võimelised õndaks saama, sest kui nad poleks, siis pole ju mõtet Põrgut ja Taevast hoida niisugustena, nagu nad on. Vanapagana ülesanne on saada selles elus õndsaks, siis ta tõestab, et õndaks saamine on võimalik ja tema Põrgukatelt saab jälle kütta. Lihtne. Ainult, et Vanapagan ei tunne elu maa peal ja ta ei tea täpselt , mida ta peaks tegema, et õndsaks saada. Olles uskumatult naiivne ja samal ajal omades ebainimlikku jõudu, muutub ta kergesti ärakasutatavaks "vastiku eksplauteerija ja kohutava kapitalisti" Kaval- Antsi jaoks. Teema on võetud rahvajuttudest, natuke ümber pööratud ja muudetud natuke siit ja sealt. Võin kohe öelda, et lõpp on lahtine, iga üks võib ise otsustada, kas Jürka saab õndaks või ei - ma isiklikult arvan, et "küllap vist". Peategelased on seega Jürka, Kaval- Ants ja ka preester, kellega käib nii Jürka kui ka Ants rääkimas. Tegevus areneb pidevalt,
Meie ülemused ei jaganud üldse juba seda esimestki küsimust. Tegelikult on propaganda vahend ja sellepärast peab seda võtma mitte teisiti, kui eesmärgi vaatenurgast. Vaat´, mille- pärast peab propaganda vorm lähtuma eesmärgist, seda teenima ja olema selle poolt määratud. Samuti on selge, et sõltuvalt ühistest vajadustest, võib eesmärk muutuda ja vastavalt peab muutuma ka propaganda. Eesmärk, mis seisab meie ees Maailmasõjas, mille saavutamisel me pidasime ebainimlikku võitlust, kujutas endast kõige õilsamat eesmärki, milline on kunagi inimeste ees seisnud. Me pidasime võitlust meie rahva vabaduse ja sõltumatuse eest, leivatüki tagamise eest, meie tuleviku eest, rahvuse au eest. Vastuseks vastupidistele kinnitustele on rahvuse au midagi reaalselt olemasolevat. Rahvad, kes ei soovi kaitsta oma au, kaotavad varem või hiljem ka oma vabaduse ja sõltumatuse, mis, lõppude lõpuks, on ainult õiglane, kuna närused
annaabi.ee 
