Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Dresdenii pommitamine - sarnased materjalid

pomm, dresden, nnaku, pommid, ljakul, stis, sajad, udude, kolmandaks, linnale, loendamatu, dresdenis, udsid, veoautod, nnakud, istusid, elbe, suuremaid, linnav, lagunema, allikates, purustatud, unustama, rtused, kuulsad, kaldal, nafta, rong, kadusid, mber, 1001, halliks, oktoobris, kivis, 8000, riigipead, purustamist, senud, hukkunud, laagris, seej
thumbnail
2
docx

Hiroshima, Nagasaki pommitamine

Samas oli tal jällegist nii palju õnne, et ta suutis mõlemast pommitamisest eluga pääseda. Tsutomu elas Nagasakis, aga ta läks Hiroshimasse ärireisile. Just sellel päeval, kui ta pidi tagasi oma kodulinna naasma, visatigi Hiroshimale tuumapomm. Tsutomu sai lööklaine tagajärjel küll põõletushaavu ja kergemaid vigastusi, aga otsustas siiski kolm päeva hiljem Nagasakis tööle minna. Huvitaval kombel otsutati just sellel päeval ka sinna linna pomm visata. Nagasakile visatud pommi tõttu ta otseseid vigastusi siiski õnneks ei saanud. Tsutomu suri alles ca 60 aastat hiljem vähki.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

nähtud suurima armaadaga, kus oli oma 165 sõjalaeva ja 18 allveelaeva. Otsustavad päevad Midway lahingu esimene etapp algas 4.juuni vara hommikul, kui Jaapani väejuht Nagumo saatis 108 lennukit ründama Midwayd, et maabumist ette valmistada. Ta oli täiesti kindel, et läheduses pole ühtki USA lennukikandjat, ja lasi teise rünnakulaine lennukitel lavade vastu mõeldud pommid välja vahetada maal olevate sihtmärkide jaoks vajalike pommide vastu. Ameerika lennukid tõusid Midway lennuradadelt õhku, aga olid liiga aeglased, et edukalt võidelda Jaapani hävitajatega, ning suur hulk Ameerika lennukeid tulistati alla, ilma et need oleks jõudnud Jaapani

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

58 toimus Brüsseli lennujaamas Zaventemis 10-sekundilise vahega kaks plahvatust, esimene peaterminali rahvusvahelisele lennule minevate reisijate saalis American Airlinesi ja Brussels Airlinesi registreerimislaudade lähedal, teine seal lähedal, Starbucksikohviku juures.Hukkus vähemalt 11, vigastada sai üle 81 inimese, neist vähemalt 35 tõsiselt. Paanikas inimesed põgenesid lennujaamast.RTBF-i teatel leiti ruumist hiljem Kalasnikovi automaat. Leiti ka teisi relvi ja lõhkemata jäänud pomm, mis tehti kahjutuks. Pisut enne plahvatusi jäädvustas turvakaamera kolm meest, kellest kahte peetakse toimunud plahvatuste tegijateks, kolmandat aga põgenenuks. Maelbeeki metroojaam Maelbeeki metroojaamast Arts-Loi metroojaama suunas väljuvas kolme vaguniga rongi teises vagunis, mis oli veel perrooniga kohakuti, toimus plahvatus kohaliku aja järgi 9.11]. Vähemalt 20 inimest hukkus ja 130 sai vigastada, neist 10 väga tõsiselt. Tugeva lööklaine tõttu tundus, nagu

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Maailmasõjad

nad ei arvanud, et venelased seda enda eesmärgiks seavad. 22-23 juunil ründasid nõukogude väed keskmist armee gruppi. Umbes 10 /1 ülekaal venelaste poolt oli Hitleri poolt mitte põgenema määratud grupile saatuslik. 17 juulil marssisid 57000 sakslastest vangi Moskvas. Ebaõnnestunud Hitleri tapmiskatse Üks grupp saksa ohvitsere ja tsiviilisikuid otsustasid Hitleri tappa enne, kui sõda jõuab kahest otsast Saksamaa pinnale. Pomm plahvatas ühes Hitleri tugipunktis ida Preisimaal. Mitmed ohvitserid said surma, kuid Hitler pääses vaid väikeste vigastustega. Pärast seda jahtis ja tappis Gestapo kõik keda arvati plaanis osalenud kaasa arvatud ka Rommel. Rommel sooritas seejärel enesetapu. Hitler tõusis sellest kindlamana oma võimus, kui kunagi varem. Prantsusmaa vabastamine Kindralid Bradley ja Montgomery alustasid 25 juulil Prantsusmaa tagasivallutamist.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Tuumapommid

õppusel osalenud. · Mõne aja vältel arendati aktiivselt ka neutronipommi. Tugeva neutronkiirguse eeliseks on asjaolu, et see hävitab elavjõu, jättes muu terveks. · Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi. · Neutronkiirgusest saadav lisaefekt pole eriti arvestatav. · Neutronpommid on relvastusest välja jäetud. · Tuumarelva on arendatud ja katsetatud aastakümneid · Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi. · Kui sihtida ainult linnaelanikke ehk 50%

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Nõukogude Liidu eksam

docstxt/15289803817348.txt

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
8
docx

AJALOO KT II MS

kapituleerimuse nõudega. 44. Jaapani purustamine- kuidas, millal? Tuumapommide heitmine- millal, kuidas mõjus? Vastupanu II MS's jätkas veel Jaapan. 1945 alguses alustasid Ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. Rajati lennuväebaasid Jaapani kõrvale, kust hakati pidevalt saari pommitama. Lühikese ajaga hukkus 260 000 tsiviil-elaniku. Et sõda lõpetada, võtsid Ameerika Ühendriigid kasutusele uue kohutava purustusjõuga relva- tuumapommi. 6.august 1945 visati selline pomm Hiroshimale ja 9.augustil Nagasakile. See mõjus sedamoodi, et hukkus 300 000 inimest ning enamus ei hukkunudki kohe vaid said sellest kiirituse ja siis hiljem surid. Jaapan lõpetas vastupanu ja 2.sept 1945 sai ka seal sõda läbi. 45. Pariisi rahukonverents- millal, mis oli? Toimus 18.jaanuar 1919- 21.jaanuar 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natukene enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti Versailles' lossis,

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

aastal Saksamaa oli edukas. Saavutas võite üle Venemaa, sissetungis Venemaa territooriumile. Venemaa kaotas palju inimresurssi. Sõjaeelsed varud said otsa ning Vene tööstus ei suutnud enda armeed varustada. Vene armees tekkis kriis varustuses. Suurbritannia saatis Venemaale relvi ja varustust. Sakslaste eesmärk strateegiliselt oli ebaõnnestunud. Õhusõda: Eestisse jõudis õhujõud. 1915. aastal toimus esimene õhurünnak Paldiskile, Saksa zeppelin viskas pommid, mis tegi mõned purustused. Saksa lennukid 1915. aasta sügisel pommitasid Kuressaaret, kuid pommid olid väiksed ja midagi ei juhtunud. Liivi lahe ja Lääne saartel toimus õhusõda, osales rohkem kui 100 lennukit (Venemaa poolel). Saksa lennukid pommitasid patareisi. Toimusid õhulahingud Saaremaa ja Liivimaa kohal. 1916. aasta suvel jõudsid Saksa lennukid esimesena Tallinna kohale ja pommitasid esimesena Tallinnat (Sadama sild sai kannatada, elektrimaja katus hävis ja üks inimene suri)

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Tuumapomm

ning tegid ka vastavad arvutused, kuid siis selgus, et Inglismaal ei ole projekti lõpetamiseks piisavalt vahendeid. Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Võidurelvastumine · Pärast Teist maailmasõda algas USA ja NSVL-i võidurelvastumine. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi ­ pommi tööpõhimõtted "said" venelased sealt, kus need olid loodud: Manhattani projektis töötanud Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte

Füüsika
80 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Kehtestati kvoot- üks venelane, sakslane ja eestlane. Valitsus lükkas selle plaani tagasi, kuna ei viitsinud valimisseadust muuta. Valimised II riigiduumasse toimusid 1907. Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased. Eestimaa kubermandus võitsid seekord vasakpoolse bloki kandidaadid: Tõnis Jürine, Paul Pärn ja Mart Murten. Liivimaa kubermangu Eesti osast sai Anton Jürgenstein, Karl Parts. trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid. Murten ja Pärn liitusid sotisaaldemokraatidega, ülejäänud eestlased Kadettidega. KA teises duumas jätkasid Balti saadikud jõupingutusi, et võimude terror lõpetataks (karistussalgad). Algatati uurimine. II riigiduuma saadeti laiali, kuna valitsus ja duuma ei jõudnud kokkuleppele maaküsimuse lahendamise osas. 3. juuli riigipööre, 1907. 3. juuni valimisseadus muutis radikaalselt valijameeste koosseisu mõisnike ja

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Prantsusmaa Võõrleegion

külma ja lumega. Meie vastasteks olid punased regulaarüksused, kes olid hästi relvastatud (hiinlaste poolt) ja tegutsesid juba kompaniide või pataljonide suuruses. Meie ei leidnud Cao- Bangis ühtegi tsiviilisikut, kogu linn oli tühi. Meie asusime gruppide või rühmade viisi villadesse ja majadesse mis kõik olid enam-vähem möbleeritud. Staap ja tagavaralaod asusid endisesse kindlusesse kõrgendikul kust oli vaade tervele ümbrusele ja linnale. Ümbruskonnas valitsesid maastikku ja mägesid punaste üksused ja varustust saime tuua ainult tugevate soomustatud konvoide abil, või lennukitega. Elu Tonkinis oli radikaalselt erinev senistest Lõuna-Vietnami seiklustest. Siin meie teenistus kandis tõelise positsioonisõja ilmet. Cao-Bangis kujunes kiiresti suuremaks probleemiks säalasuvate sõjaväeüksuste varustamine toidu, laskemoona ja muu tarvilikuga linnas, kus ei elanud enam ainustki eraisikut.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (1939 ­ 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 ­ 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril ­ Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, k

Ajalugu
237 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress ­ käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi ­ üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, rel

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Ferdinand. 1914 kevad - teatati, et Franz Ferdinand tahab Bosniasse, Saraajevosse minna vaatam sõjaväe manöövreid. 11 Mlada Bosna mõistis Franz Ferdinandi surma, sest Franz Ferdinand oli Suur-Serbia loomise äge vastane. 28.06.1914 - Franz Ferdinand saabus Saraajevosse. Bosnia võimudel oli teada, et tema vastu planeeritakse atendaati. Palgamõrvareid oli mitu. Esimene katse Franz Ferdinandi tappa ebaõnnestus, sest visatud pomm ei lõhkenud õigel ajal ja see veeres Franz Ferdinandi auto alt läbi. Pommi lõhkemise tulemusena sai vigastada üks Franz Ferdinandi adjudant, kes viidi haiglasse. Gavrilo Princip pidi tulistama Franz Ferdinandi, kuid kui auto temast möödus lõi ta araks. Muudeti autokolonni marsruuti, et külastada vigastada saanud adjudanti haiglas. Ühel ristil Franz Ferdinandi auto juht korraks peatas auto, sest ta ei teadnud kuhu poole edasi sõita. Samal hetkel

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vietnami sõda

Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. Vietnami sõjaperioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. 1965. aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. 13. veebruaril oli vahepeal USA presidendiks saanud Johnson andnud operatsioonile "Rolling Thunder" vastumeelsest heakskiidu ning 2. märtsil tabasid Põhja-Vietnamit esimesed pommid. Pommitamine oli planeeritud astmeliselt laieneva sõjakäiguna, mis pidi Põhja-Vietnamit lõunapoolsete sisside toetamisest eemale peletama. Too USA meelekindluse demonstratsioon pidi 8 tooma Põhja-Vietnami tagasi nii mõistuse kui läbirääkimistelaua taha, nullides seeläbi vajaduse saata USA maavägesid Lõuna-Vietnamisse. Kokku kestis "Rolling Thunder" 3 aastat ning kujunes sõjaajaloo kõige ulatuslikumaks strateegiliste õhurünnakute

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi v�

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teine maailmasõda 1939-1945

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents ­ riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte lahendada). · Sõjakollete kujunemine: 1. 1931 Jaapan tungi

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Jaapan pärast II maailmasõda

Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. 4. HIROSHIMA JA NAGASAKI POMMITAMINE Hiroshima ja Nagasaki on Jaapani kaks linna, mida USA ründas 1945. aastal aatomtuuma pommidega. Need on ainsad kohad inimkonna ajaloos, mille vastu tuumapommi on kasutatud sõjas. Hiroshimale heideti pomm Enola Gay - nimelisest masinast, mida juhtis kolonel Paul Tibbets. Pomm kukkus 9450 meetri kõrguselt ja pomm plahvatas 6. augustil 1945. Plahvatuse kõrgus oli umbes 500 m maapinnast. Võimsus oli umbes 13 TNT - kilotonni, mis on praeguste tuumadega võrreldes suhteliselt vähe, kuid see tappis koheselt umbes 75 000 inimest. Käesoleva Little Boy - nimelise pommi kaal oli 4000 kg ja selles kasutati uraan-235 isotoobiga. Sellist pommi ei oldud kunagi varem katsetatud. 9

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
20
docx

AJALOO KONSPEKT

AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajan

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

sektoriks. 1945 juulis toimunud Potsdami konverentsil arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Jaapani purustamine Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug­Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale ­ Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikul lõppenud. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle

Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
22
docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

Nendest leidudest johtudes hakati rohkem tähelepanu suunama Afganistanile, kus terroristide juhtkond pesitses. Tehti ka esimesi plaane Osama kinni püüdmiseks aga väidetavalt liiga suure kulukuse tõttu, tühistati kavandatav operatsioon, pole teada, kas Clinton oli sellest teadlik. 1998 aastal saadi teade, et Saudi Araabias on üle riigi bin Ladeni rakukesi, mis kavandasid rünnakut USA vägedele. 7. Augustil 1998 ründas bin Laden uuesti lõhates üheaegselt pommid USA saatkondades Noirobis ja Dar es Salamis vastavalt Keenia ja Tansaania pealinnades. Umbes 250 inimest sai surma, 5500 vigastada. CIA saades teada, kes on rünnakute taga, sai informatsiooni terroristide miitingust Khowsti lähedal, kus pidi osalema ka Osama bin Laden. 20 augustil käskis Clinton rünnata laagrit cruise rakettidega. Kuigi see hävitati, pääses bin Laden siiski eluga. CIA arvas, et nad jäid mõne tunniga hiljaks

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vietnami sõda- referaat

presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Algselt Vietnami kodusõjast hakkas kujunema USA-Vietnami sõda. 1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis. President Kennedy nõusolekul toimus sõjaväeline riigipööre. President Diem kukutati ja hukati. 1965. aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. 13. veebruaril oli vahepeal USA presidendiks saanud Johnson andnud operatsioonile "Rolling Thunder" heakskiidu ning 2. märtsil tabasid Põhja-Vietnamit esimesed pommid. Pommitamine oli planeeritud astmeliselt laieneva sõjakäiguna, mis pidi Põhja-Vietnamit lõunapoolsete sisside toetamisest eemale peletama. See USA meelekindluse demonstratsioon pidi tooma Põhja-Vietnami tagasi nii mõistuse kui läbirääkimistelaua taha, välistades seeläbi vajaduse saata USA maavägesid Lõuna-Vietnamisse. Kokku kestis operatsioon "Rolling Thunder" 3 aastat ning kujunes sõjaajaloo kõige ulatuslikumaks strateegiliste õhurünnakute operatsiooniks

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Päts ja sõjaväe ülemjuhataja J. Laidoner kehtestasid 12.03.1934 riigis 6 kuuks kaitseseisukorra väitega, et vapsid valmistasid ette riigipööret Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. 3) vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, u 400 liiget arreteeriti (enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada). 3) poliitilised koosolekud ja meeleavaldused keelati 6) Siseministriks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) - kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel 7) Kaitseseisukorda pikendati aastast aastasse Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned 1) Riigikogu oli "vaikivas olekus" 5 aastat 1934-1938 2) seadused anti välja riigivanema Pätsi dekreetidena 3)1935 keelustati kõigi parteide tegevus, loodi riiklik ainupartei Isamaaliit 4) kehtestati tsensuur ajakirjandusele ja mitmed väljaanded suleti 5) loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

riigi toime pandud riigipööre. Eestis tide ja karistusüksuste sunnil paisati algas Nõukogude okupatsioon ja sel- väed lootusetutele tormijooksude- lega kaasnenud terror. sõjavägi allus le. Umbes 2/3 korpuse koosseisust valitsuse korraldusele ega osutanud riiki okupeerivale Nõukogude Liidu- le vastupanu. See oli Eesti relvajõudu- de lõpp. Juhtkond ja sajad ohvitserid mõrvati, Kaitseliidult võeti relvad. Endise Eesti armee riismetest moo- dustatud Punaarmee 22. territo- riaalkorpus võttis 1941. aastal osa lahingutest Porhovi ­ Staraja Russa piirkonnas. Enamik korpuse ridades- se jäänud eestlasi (umbes 4500 meest) tuli sakslaste poolele üle ja pääses ko- dumaale. Punaste mobiliseeritud mehed saade- ti metsatöödele, kus umbes 8000 neist Lembit Pärn (1903­1973), Nõukogude hukkus

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tuumapomm (Referaat)

Sisaldab veel andmeid tuumarelva ülesehitusest, millest tuumarelvad koosnevad ja tuumareaktsioonist. Sisaldab täpseid andmeid tuumareaktsioonist ja kuidas see toimub. Lõpuks sisaldab referaat andmeid tuumariikide kohta ja nende arsenali kohta. 2 1. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG USA-S Esimesed aatomipommid valmistati II maailmasõja ajal USA-s ja neid kasutati Jaapani linnade Hiroshima ning Nagasaki hävitamiseks. Nagasakile visatud pomm oli kolmas aatomipomm. 1945. aastal valmistati kolm aatomipommi, 1946. aastal valmistati kaheksa pommi, 1947. aastal valmistati kakskümmend üks pommi, 1948. aastal ükssada kümme pommi, 1949. aastal kakssada kolmkümmend viis ja 1950. aastal kolmsada kuuskümmend üheksa aatomipommi. Hiroshimale visati ,,Little Boy" , mis kaalus 4.04 tonni, pikkus 3.05 meetrit ja diameeter 0.71 meetrit. Laenguks oli tal uraan-235, mida oli kuuskümmend üks kilo

Riigikaitse
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. 11. Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine? Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug­Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale ­ Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. 12. Millised olid II maailmasõja tagajärjed

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavas

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tul

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
11
wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ­ algas Teine maailmasõda . 18.

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
8
docx

2. maailmasõda

maailm. Tegelikkus polnud aga kaugeltki selline ja sõja põhjused olid hoopis teised. Põhjuseks oli Versailles’ rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I Maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal. Saksa juhtkond ei unistanud sõja vallapäästmisest, küll aga unistasid sellest rahvusvahelised pangandustegelased ja relvatöösturid, samuti Nõukogude Liit. Ilmselt mitte küll maailmasõjast aga konfliktist siiski. Ja pakkus Saksamaa inglastele nii enne sõda kui ka korduvalt sõjavältel vaherahu ilma mingite imelike klausliteta. Seda ei võetud vastu ja sõjategevus hoopis laienes.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine ­ Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöö

Ajalugu
163 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun