Burnhoffi soovitatud kooli- Chambre Syndicale de la Couture- õppima. Ta lõpetas kooli kiitusega ja samal aastal kui ta lõpetas, saatis ta jällegi oma joonistused Internati Wool Secretariat võistlusele ja see kord ta võitis, alistades oma sõbra Fernando Sancheze ja ühe noore sakslase - Karl Lagerfeldi. Peatselt pärast konkursi võitu viis ta suure hulga oma kavanditest näha de Burnhoffile, kes tundis joonised ära kui sel hommikul äsja nähtud Christian Diori omad. Ta teadis et Dior oli oma joonised just sel hommikul teinud ja Yves ei saanud neid kuidagi näha. Ta saatis Yvesi Diori juurde, kes ta otse kohe tööle võttis. Kuigi Yves tegi esimese aasta jooksul vaid lihtsamaid töid nagu stuudiote kaunistamine ja aksessuaaride disainimine, sai ta järgneva aasta hooaegades näha järjest rohkem oma loomingut, mis oli Diori poolt heaks kiidetud. Edaspidi oli Yves tuntud kui Diori parem käsi,
Parisienne C.F.Worthi algatusel ühinesid moemajad 1868.aastal Chambre Syndicale de la Couture Parisienneks. See koda määrab veel tänapäevalgi täpsete juhiste alusel, missugused moesalongi kuuluvad kõrgmoe hulka. Kes oli Christian Dior? Christian Dior oli rikka keemiavabrikandi poeg. Ta oli õppinud riigiteadus ja muusikat. C.Dioril oli oma galerii, kus ta müüs Braquei ja Picasso maale. C.Diori boheemlaslik elu 1931.aasta majanduskriisis kaotas C.Diori isa pea kogu oma vara. C.Dior vaesestus ja haigestus tuberkuloosi. Ta jätkas haigusest hoolimata oma boheemlaslikku elu. Juhus viis C.Diori moeärisse Ühel päeval näitas C.Dior ühele oma sõbrale paari põgusalt kritseldatud moejoonist. Sõber mõistis, et mehel on annet ja müüs too kavandid hea raha eest maha. Seeläbi oli C.Dioril nüüd kindel
Pärast afääri lahke ning varaka mehe (sõjaväeohvitseriga) Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi Arthur Cappeliga kellega avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i aastal 1915. Christian Dior Christian Dior (21 jaanuar 1905, Granville, Manche - 24 oktoober 1957) oli mõjukas prantsuse moelooja, ta on moemaja Christian Diori asutaja. Ta sündis Granville, Manche, mereäärses linnas Prantsusmaa rannikul. Perekond soovis, et temast oleks saanud diplomaat, kuid Diori huvitas vaid kunst, enamasti mood ja joonistamine. Et raha teenida, müüs ta oma moe visandid tänavatel umbes 10 senti tükk. Pärast kooli sai ta isalt raha, et aastal 1928 võiks ta avada oma väikese kunstigalerii, kus ta müüb kunsti. Pärast pere rahalist katastroofi oli Diori sunnitud galerii maha müüma. Alates 1937-1939
Blass, Chanel, Christian Dior, Dolce & Gabbana, Versace, Gucci, Prada, Ralph Lauren ja Valentino. Kass on poseerinud Calvin Kleini, Chaneli, Donna Karani, General Motorsi, Guy Laroche, Krizia ja Versace'i reklaamides ning on osalenud firma Gap teksade reklaamikampaanias. 2000.aastal valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks. Carmen Kass on Sephora, ühe maailma juhtiva kosmeetika hulgifirma ja Christian Diori parfüümi J'adore pressiesindaja. Kassi hüüdnimi modellide seas on The Head (Pea). Ta on end välisajakirjanduses nimetanud Eesti rikkaimaks naiseks. Tema aasta sissetulek küündib eri hinnangute põhjal 70 miljoni kroonini. Oma intelligentsust väljendab Kass armastusega malemängu vastu. Lisaks sellele tegeleb ta ka spordi ja ratsutamisega. Adriana Lima Adriana Lima on sündinud 12.juunil 1981.aastal Brasiilia kirderannikul, Bahia osariigis, Salvadoris
vabariiklaste poolel, järgnes pere talle kõikjale ning tema lapsepõlv möödus ohtude, vägivalla ja põgenemiste keskel. Et rahastada arhitektuuriõpinguid, kasutas ta ära oma käsitööoskusi ning valmistas käekotte, vöösid ja ehteid (või õigemini nende mudeleid) ning müüs neid tuntud disaineritele. Hästi läksid müügiks ka tema moejoonised ning käsitsivalmistatud ekstravagantsed nööbid. Nii kohtus ta esimest korda Balenciaga, Givenchy`, Diori, Jacques Griffe`i ja Yves Saint Laurentiga. Kuuekümnendatel sai temast aga prantsuse moe ,,paha poiss", kelle disainid olid alati ootamatud ja ekstravagantsed, materjalideks plastik, metall ja klaas. 1964. a esitles Paco Rabanne oma esimest kollektsiooni: sihvakad neegritarid (esimest korda olid moelaval mustanahalised modellid!) demonstreerisid modernse muuska saatel tantsides moeajalukku läinud metallkleite, millel vähemalt tolle aja kontekstis puudus igasugune kandmisväärtus
3.1. Moe mõjutajad Moedisaini alguseks peetakse üldiselt 19. sajandit, mil Charles Frederick Worth esimese disainerina oma loodud rõivastele etiketi külge õmbles. Worth edu oli sedavõrd suur, et ta suutis dikteerida oma klientidele, mida nad peavad kandma, selle asemel et täita nende soove, nagu seda olid varem rõivatehased teinud. Christian Dior oli Prantsuse moelooja.8. detsember 1946 Dior asutas oma moemaja, mida toetas ka Marcel Boussac. Marcel peamiselt tootis lõhnaõlisi.Diori saab nimetada selle aja järgi puuvillase kanga suurärimeheks.Tegelikult esimest kollektsiooni esitleti aasta alguses 1947, mille järgi tuli ka nimi. Dior kujundused olid kandilised, kangas säilitas kujutava maailmasõja stiili. Ta oli meister luues kujundeid ja siluette. Dior on öelnud, tsiteerin "Ma olen disaininud lillelised naised. " Ta andis kleitidele väga käänulisevormi. Tänapäeval tunneme Diori kui meigitarbete ja lõhnaõlide tootjana. http://www.dior.com/ see on
varem teinud ükski naine. Peron valiti presidendiks, Evita jaoks oli ta ette näinud väikese ametikoha tööministeeriumis. Inimesed tulid Evita juurde, et paluda temalt väikesi teeneid. Et Evita oli ilus ja tal oli komme teha kingitusi, siis hakati teda idealiseerima. Peronile oli Evita propagandaallikas, Argentiina eliidile oli Evita aga kõigest hoolimata vastuvõetamatu. 1946 Juanist sai president ning Evast esimene leedi. Kõigepealt muutis ta oma riietumisstiili, hakkas kandma Diori rõivaid, Ferragamo kingi ja väljendas kogu oma keha keelega: olin selline nagu teie, saage selliseks nagu mina! Evita sõitis ringi mööda Argentiinat ja lubas päästa rahva oligarhia küüsist. Argentiina rikastel naistel oli heategevuslik organisatsioon, mille presidendiks tava kohaselt valiti riigi presidendi proua. Evita ootas seda austusavaldust asjata. Argentiina eliidi jaoks oli ta oma päritolu tõttu sotsiaalne paaria
18. septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. september hõivas Punaarmee Tallinna. Nikolai Karotamm- kompartei juht Eesti NSVs. 14.06.1941- Juuniküüditamine 25.09.1949- Toimus suur küüditamine. Eestist saadeti Siberisse üle 20 000 inimese. Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil. Rõivamoes oli sõjaväelaslikku joont. Hiljem avastati naiselikkus ja graatsia. Algas Christian Diori tähelend. Ta lõi piduliku klossseeliku. Selle juurde kanti pikki kindaid ja korsetti. Arendati hävitustehnikat- tuuma ja vesiniku-pommi. Sõda aitas kaasa ka lennunduse, kosmonautika ja arvuti tehnika arendamisele. Leiutati kiip. Lahendati DNA struktuuri mõistatus. Mõjukaimaks filosoofiks kujunes Satre, kes pidas loengu eksistensialismist. George Orwell ,, Loomade farm´´- Venemaa enamlaste teravmeelne allegooria. Vladimir Nabokov ,,Lolita´´ 02.02.1920- Tartu rahu
(13) Riigikogu liige Igor Gräzin on seisukohal, et ACTA on põhimõtteliselt globaalne tsensuur. Tema arvates ei ole ACTA-l mitte mingeid piire ja nad võivad tungida mistahes võrku ja sealset liikumist kontrollida. Ta avaldab arvamust, et kui ACTA juhtideks on viisakad inimesed, on kõik korras, kuid kui sinna satuvad ,,hullud", siis võib asi halvaks minna. Samuti toob ta ACTA kohta väga hea näite: "Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus näiteks inimene, kes on postiga tellinud endale Diori jaki, leiab postkontorisse tulnud pakist küll jaki, aga Diori silt on võltsing, jaki õmmelnud Kükametsa rätsep. Nüüd tahetakse ACTAga sellise olukorra vältimiseks sisuliselt sättida postkontori uksele politseinik, kes kontrolliks pakkide viimist ja toomist ning aeg-ajalt ka pakkidesse pilgu heidaks."(14) Ka Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland on pidanud ACTA-t absurdseks öeldes: "Eesti kehtiv seadusandlus katab suurepäraselt valdkonnad, millele ACTA on suunatud, ent ei jäta
(http://1960sfashionstyle.com/the-5-most-famous-fashion-icons-of-the-1960s/) Twiggy (pärisnimega Lesley Hornby) oli 60-ndatel tuntud oma kiitsaka keha, ülisuurte silmade, pikkade ripsmete ning lühikese soengu tõttu. 1966. aasta nimetati ta Aasta Näoks ning 1967. aastaks oli Twiggy olnud modell nii Prantsusmaal, Japaanis kui ka Ameerikas. Juba 16-aastaselt oli ta saavutanud supermodelli staatuse. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) Ives Saint Lauren võttis juba 21-aastasena enda kanda Diori moemaja peakunstniku ülesande. 1966. aastal avas ta moepoe Rive Gauche ning sama aasta sügistalve kollektsioonis tõi ta välja pükskostüümi Le Smoking, mis oli naisekeha järgi õmmeldud smoking. Le Smokingut võis näha Bianca Jaggeri ning Liza Minelli seljas. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) Ajakiri Vogue oli esimene moeajakiri kes pööras tähelepanu modellide ebahariliku väljanägemise positiivsusele, moefotode tausta dekoratsioonidele ning huvitavatele poosidele.
Nad said väga lähedaseks ning Brodovitch palkas Avedoni Harpers Bazaari ajakirja fotograafiks. Mõne aasta möödudes paluti tal teha fotod kevade ning sügise kollektsioonidest Pariisis. 1940ndatel ja varastel 50ndatel lõi ta elegantsed mustvalged moefotod pariisi tänavatel, autodes ning kohvikutes. Ta oli juba tuntud ning hinnatud noor moefotograaf, kuid ajalukku läks ta oma ikoonilise fotoga tsirkuses: ,,Dovima with elephants", kus kujutas ühte väga tuntud modelli mustvalges Diori kleidis (Lisa 9).Avedon oli Harpers Bazaari fotograaf 20 aastat. Eriti on ta aga kuulsust kogunud oma mustvalgete portreefotodega, nende hulgas väga tuntud inimesed, nagu näiteks Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor, John F Kennedy jpt (Lisa 10). Avedon lahkus Harpers Bazaarist 1965, pärast mida asus tööle Vogue´is. Ta jätkas moefotograafia piiride lükkamist oma sürreaalsete ning provokatiivsete fotodega, millelt võis tihti leida paljaid kehasid, vägivalda ning surma
Hoolimata asjaolust, et ta segas kallis- ja võltskive ning -pärleid, maksid tema aksessuaarid terve varanduse. Paljud mudelid toonasest ehteloomingust kuuluvad kaubamärgi kollektsiooni tänaseni ning neid valmistatakse ikka ja jälle. Hea maitse ei lähe ju moest. Mugavus moes Chanel on kahtlemata mugavuse maaletooja naistemoes. Pärast tagasitõmbumist moeareenilt Teise maailmasõja perioodil tegi ta 1950ndatel comebacki. Enda sõnul ainult seetõttu, et vabastada naised Diori-suguste loodud moeveidrustest. "Naiste riietamine ei ole meeste töö," teatas Chanel ning esitles 15. veebruaril 1954 pärast enam kui kümneaastast vaikelu oma uut kollektsiooni. Kahjuks leidsid kriitikud, et Chanelil ei ole enam midagi uut öelda, ning tegid tema moed maatasa. Kuid Coco oli tulnud, et jääda. Tasapisi hakkasid naisi piitspeenikesest pihast vabastama ka teised disainerid ning Chaneli ülistatud mugavus muutus taas moeks.
(Mulvey & Richards 1998) Paco Rabanne kasutas plastikut ja metalli ning kombineeris erinevaid tekstuure. (Mulvey & Richards 1998) Andre Courreges oli 1960ndate keskpaiga tippdisainer. Tema rõivad olid sootud univormdi eluks kosmoses, ebatavaliste materjalide kasutamises kajastus tema ehitusinseneri taust. (Mulvey & Richards 1998) Pierre Cardin, intellektuaal ja erudiit, oli õppinud arhitektuuri, töötas Paquini, Schiaparelli ja Diori juures, enne kui avas oma moemaja. Ta armastas unisex-moe ideed ning oli esimene moelooja, kes hakkas tõsiselt tegelema litsentside müügiga. (Mulvey & Richards 1998) 6 2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD Seitsmekümnendaid nimetatakse sageli dekdentsi kümnendiks, kuid vaatamata glami ja pungi veidrustele oli see aeg, mil naised tegelikult esimest korda leidsid oma koha ühiskonnas. 70Ndad olid ebakindlad ja küünilised
11 naise garderoobi intiimseimast osast pesust. Siit pärineb ka moesuunale üle ilma omistatud 12 koodnimetus: buduaarimood. [4] 13 4.1 Madonna ja Marie-Antoinette 14 Mõne moevoolu kinnistamiseks piisab, kui paar olulisemat moemaja selles stiilis kollektsioone 15 loovad. Laiatarbebrändid järgnevad riburada pidi. Nii ka sel kevadel. [4] 16 Dolce & Gabbana näitas Sitsiilia traditsioonidest inspireeritud musta-valge kontrastseid pitse ja 17 läbikumavaid rinnahoidjaid, Diori hõbeniidiga sokkide ja platvormkingade juures rokkisid 18 värvikirevad ja ülinapid kombineekleidid. Trendist innustusid teiste hulgas ka Nina Ricci, Just 19 Cavalli, Sportmax, Marc Jacobs ja muidugi Jean-Paul Gaultier, kelle brändi DNAs on pesulaenud 20 figureerinud juba aastakümneid. Pikema moemäluga daamid mäletavad, et Madonna 1990. aasta 21 maailmaturnee Blond Ambition jooksul legendaarseks saanud kooniliste rinnakorvidega korseti oli 22 disaininud just härra Gaultier
Naiivne ja uskumatult positiivne kümnend, mil teismelised esimest korda kerkisid esile omaette tarbijagrupina, tahtes vastanduda vanematele. Nailon põhjustas revolutsiooni - aitas köögis askeldavast jahuse põllega soojast ematüübist – võidukäiku alustas mehe mänguasjaks disainitud kokkunööritud piha ja kõrgete kontsadega perfektne naine, kelle iga põllesats ja südamekujuline taskuke vihjas romantikale ja toonitas ahvatlevat liivakellafiguuri. Pärast halle sõja-aastaid sai Diori kaharaseelikuline new look õnnistuseks nii naistele kui ka meestele. Head tüdrukud kandsid naiselikumaid riideid, olulisim oli poole sääreni ulatuv kahar volditud, kroogitud seelik, volüümi lisas alusseelik. Habrast pihta toonitas vöö. Kanti ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud kindad, käevõrud, pärlid ega klõpsuga kõrvarõngad.
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst
minapildile omapära juurde.Lisaks mõjutavad lõhnad inimese meeleolusid ja enesetunnet. Seda referaati tehes ning tohutult materjale lugedes sain ise ka vägagi palju uut informatsiooni teada. Tunnistan, et pole kunagi mõelnud parfüümi ostes,et mida see endas sisaldab ning mis lõhnaaineid on selle koosluses. Seda referaati koostades vaatasin ka enda parfüümid üle ning nende koostised , mõnel oli osaline koostis peal ( va. Versace ja Diori lõhn, sest neil on see kooslus saladuses ). Minu üks parfüüm Kate Moss Velvet hour sisaldab endas näiteks lõhnaained loodusest sandlipuu,eebenipuu, suureks üllatuseks on peamine lõhnaaine pipar. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.levity.com/alchemy/islam24.html http://news.nationalgeographic.com/news/2009/03/photogalleries/egyptian-queen- perfume/index.html http://news.nationalgeographic.com/news/2007/03/070329-oldest-perfumes.html http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5hna%C3%B5li
Inimestel soovitati kasutada vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjadnuses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. Mitte kõik ei olnud siiski nii masendav: Elizabeth Arden valmistas daamide õhturiietuse juurde veekindlast valgest sametist maski. Sõja-aastatel peeti õmbluskunsti tipuks monumentaalseid õlapaelteta õhtukleite. Viimaseks moekarjeks olid platvormkingad ning kõrge värvliosaga püksid. Christian Diori new look ergutas kogu 1947. aasta moemaailma. Dior andis naistele tagasi selle, mille järele nad olid kaua igatsenud- naiselikkuse, küllustunde ja täiesti uue suhtumise pidulikesse rõivastustesse. Uus rõivamood nõudis käekotti, saledat pihta ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. Enamiku naiste jaoks oli selline suund ebapraktiline, kuid ajakirja Vogue toimetaja Edna Woolman Chase kirjutas
sajandit nagu õhku püsima jäänud parfüüm, kõikjalolev ka nüüd, 30 aastat pärast tema surma.Nagu Dior väljendas: "Musta pulloveri ja kümne rea pärlitega tekitas ta moes põhjaliku revolutsiooni." Astunud algselt ärisse oma armukese Boy Capeli toel, lõi ta "vaese tüdruku" stiili: neutraalsetes toonides trikotaazist spordiriided, säravad ja ohtrad moeehted ning kuulsad kahevärvilised liblikkingad. Dior: Christian Diori new look ergutas kogu 1947.aasta moemaailma. Dior andis naistele tagasi selle, mille järele nad olid kaua igatsenud naiselikkuse, küllusetunde ja täiesti uue suhtumise pidulikesse rõivastesse. Uus rõivamood nõudis käekotti, saledat pihta ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. D & G: Stefano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce tegid endale nime 1980ndate lõpul
sajandit nagu õhku püsima jäänud parfüüm, kõikjalolev ka nüüd, 30 aastat pärast tema surma.Nagu Dior väljendas: "Musta pulloveri ja kümne rea pärlitega tekitas ta moes põhjaliku revolutsiooni." Astunud algselt ärisse oma armukese Boy Capeli toel, lõi ta "vaese tüdruku" stiili: neutraalsetes toonides trikotaazist spordiriided, säravad ja ohtrad moeehted ning kuulsad kahevärvilised liblikkingad. Dior: Christian Diori new look ergutas kogu 1947.aasta moemaailma. Dior andis naistele tagasi selle, mille järele nad olid kaua igatsenud naiselikkuse, küllusetunde ja täiesti uue suhtumise pidulikesse rõivastesse. Uus rõivamood nõudis käekotti, saledat pihta ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. D & G: Stefano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce tegid endale nime 1980ndate lõpul
annaabi.ee 
