Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine
Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule.
trikster. Omased on luumusunnilised ja lapselikud tungid. Punasarv on kahetise tähendusega persoon. Vastab arhetüüpse kangelase rollile (lahingus enese tõestamine).tema üleinimlikud võimed avalduvad hiiglaste võitmises, kus mängib jõud ja kavalus. Kaksikute tsükkel tõstatab elulise küsimuse, kui kaua võib inimene olla edukas langemata omaenda uhkuse ehk jumalate kadeduse ohvriks. Kaksikud on Päikese pojad. Dionysos ja tema järeltulija Orpheuse kultus muistses Kreekas ja Roomas. Dionüüsoslik religioon sisaldas ohjeldamatuid riitusi. Abivahendina kasutati veini, mis pidi esile kutsuma teadvuse sümboolse hägunemise. Siin lähtus tähelepanu pidevalt vaimselt kehalisese ja tagasi. Orpheus õpetas lauldes ja lüürat mängides. Tema laul oli nii võimas, et valitses kogu loodust. Sümboliseerib usulist hoiakut, mis lahendab kõik konfliktid. Jung kirjeldab 4ja teadvuse funktsiooni: mõtlemine, tunded, intuitsioon ja aistingud. Sümbolid:
tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse puhuda. 4.A)leviidid- kõige esimesed kutselised muusikud, templipreestrid, kellest kujunesid hiljem templimuusikud. B)Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja.
näitemänguta · Kujunes välja heliastmik, kus oktaav jagunes seitsmeks astmeks (varem viieks astmeks - pentatoonika) · Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia · Kujunes aristokraatlik musitseerimine, kus peamine oli muusikaline väljendus. · Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd · Kirjutati hümne jumalate auks · Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: o apollonlik - muusika onkorrastatult harmooniline o dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja mõistuslik 5. Keskaja üldiseloomustus · Periood kestis u 10 saj (5-15saj) · Iseloomulik: usu olulisus inimese maailmavaates · Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud talupojad ning hiljem linnakodanikud · Enamik ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud · Toimus ristiusu levik · Tähtsamaiks raamatuks sai piibel · Jumalateenistustel laulsid munkade koorid · Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. 6. Katoliku kiriku liturgia. Missa
Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid. b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik. 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja
kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK
Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid- olidKõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada LähisIda templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud leviidid b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed
poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on forminks suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati laulude saateks, mängisid peamiselt mehed, millest arenes kitara suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 5-7-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati pikemate poeemide laulmisel ja soolomänguks, mängisid peamiselt mehed.
kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion. Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): apollonlik – korrastatult harmooniline ja mõistuslik dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost
Amphion. * Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. * Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): * apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik * dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost
Võrdlus renessanssiga: · Puhtmuus.line väljendus · Tekstist lähtuv väljendus · Heakõlaline harmoonia · Pingeline harmoonia · Tasakaalustatud väljenduslaad · Kirglik tunnete ülepaisutamine · Loomulikkus · Illusioonid, moondumised · Apollonlik · Dionüüsoslik · Abstraktne jumalik ideaal · Inimlik ideaal, afektiõpetus · Ühtne stiil · Piirkondlikud iseärasused 1.2. Ooperi teke Firenzes, Veneetsia ja Naapoli ooper, opera seria, opera buffa, itaalia avamäng OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua
Kunst Sch-le asjade nautimine nende endi pärast, ideelisel tasandil. Nii on asjad alati nad ise ja ei nähtu meile millegi teisena (platonism) Kannatustest saab ajutiselt vabaneda kunsti huvitu tegevuse, esteetika läbi. Leevendab maailma valu. Inimene vabaneb isekusest. Inimine tahab alati midagi muud ja kunsti abil ta saabki vabaneda sellest ringist, identiteedist. Kunst tekitab inimeses tunde, et elu on elamist väärt. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. ?Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. ?Nietzsche ja postmodernism. Nietzsche, Friedrich 1996 Ecce Homo Commentary on The Birth of Tragedy http://www.panix.com/~squigle/sva/nietzsche.html Nietzsche, Friedrich 1993 Nõnda kõneles Zarathustra Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid
Kunst Sch-le asjade nautimine nende endi pärast, ideelisel tasandil. Nii on asjad alati nad ise ja ei nähtu meile millegi teisena (platonism) Kannatustest saab ajutiselt vabaneda kunsti – huvitu tegevuse, esteetika läbi. Leevendab maailma valu. Inimene vabaneb isekusest. Inimine tahab alati midagi muud ja kunsti abil ta saabki vabaneda sellest ringist, identiteedist. Kunst tekitab inimeses tunde, et elu on elamist väärt. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta
Renessansiajal kaasnes traagika inimese individuaalse käitumisega, saavutas kõrgpunkti Shakespeari teostes. Kangelase hukkumise põhjus on tema individualism, mis satub vastuollu ühiskonna normidega. Friedrich Nietzche (1844-1900) ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" · Arutleb antiiktragöödia allakäigu põhjuste üle ja kuulutab ette kaasaegse tragöödia sündi (R. Wagneri) muusikateatrist. Hiljem siiski pettus Wagneris, sest ei olnud piisavalt dionüüsoslik. Oli liialt usklik. · Kritiseerib klassikalist (Goethe, Schiller) arusaama kreeklastest ja kreeka kunstist kreeklased ei olnud muretud ja lõbusad, vastupidi, traagilise elutunnetusega rahvas, kelle elu ja kunstiloomingu üle valitsesid kaks jumalust Apollon (käsitöö, teadus, kunst) ja Dionysos (joovastus- vein), meelelisus, häving, traagilisus. Olid pidevalt süjakeerises, olid oma eesmärkide saavutamiseks loonud õnneliku mütoloogia, seda
Margaret Mead (1901-1978) Samoa noorukit kujunemine võrdluses USA noorukite kujunemisega – teismeajaga seotud piirangud on seotud ühiskonna ja kultuuriga. Osutab, et tormiline teismeiga ei ole universaalne, hormonaalsetest muutustest tulenev nähtus, vaid tuleneb hoopis kuluurilistest nõuetest ja piirangutest nooretele Ruth Benedict. Patterns of Culture (1887-1948) Kultuuridele on omased kindlad isiksusetüübid Kwakiutlite ja zunide võrdlus: dionüüsoslik ehk äärmustessekalduv, võistluslik, nautlev kultuur ja apollonlik ehk rahumeelne, äärmusi vältiv kultuur Konfiguratsionalism (Benedict) Kultuur on integreeritud tervik Iga kultuur on teistest selgelt eristuv ja eristatav Selline lähenemine sobis Teise Maailmasõja aegsesse USAsse, kus oli vaja „profileerida“ vaenlase kultuuri, seejuures sageli üksikutest indiviididest näidete põhjal ja juurdepääsuta kultuurilisele
muusika ülimuslik, kuna tegeleb kõige puhtamalt ideetasandiga, see on kõige vähem figuratiivne. Kunst võimaldab elule vaadata illusioonideta. Filosoofia ja kunst peab olema julmalt aus. 18 & 19 24). Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115-116 & Friedrich Nietzsche, Tõest ja valest moraalivälises mõttes. Akadeemia 11/2007. (KÜSMUS: Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer.) FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900). Maailma paljusust ei ole võimalik taandada püsivatele tõdedele. Elu on alati täis ootamatusi, kohanemisvõime tuleb kasuks. Tõed ja printsiibid teevad inimest nõrgemaks. Sarnaselt HEIDEGGERIGA sümpaatia kreeklaste vastu. Tõde on illusoorne ja kokkuleppeline, inimest nõrgestav
Leidis, et ilmselt see kajastab mingit varasemat aega, mis oli küll kadunud, kuid säilinud müütides. Postuleeris, et kunagi oli günokraatia ehk naiste võim. Areng 4 etapis. 1 etapp: etäärlus ehk kui oli piiramatu suguline läbikäimine st, et suguluse arvestamine sai olla ainult emaliiinis, nimetatakse ka afrodiiteliseks ajaks. 2 etapp: põlluharijalik kultuur, naine ikka tähtis, viljakuskultused, öised rituaalsed riitused, see emaõiguslik faas nim ka eeterlikuks?? faasiks. 3 etapp: dionüüsoslik ehk kui hakkasid esile kerkima mehed ja saavutasid ülemvõimu naiste üle. 4 etapp: apollonlik faas e Kreeka tsivilisatsioon, kus kehtis patriahaalne monogaamia, kesksed olid juba taevased jumalad nt Zeus ja Apollon. Selle eelmise teooria võttis omaks ameeriklane Lewis Henry Morgan (November 21, 1818 Detsember 17, 1881), kes oli tihedalt seotud irokeesidega(indiaanlaste hõim kelle õigusi esindas). Elas nede juures ja sümboolselt nad ,,lapsendasid" ta. Irokeesidel oli sugulusel
mittekodanikud ja naised. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Üheks esimeseks muusikuks peeti Apollonit- muusade juhti, keda kujutati tihti lüüraga käes. Kreeka kultusmuusika oligi seotud eelkõige Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma
20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde
annaabi.ee 
