1862-1950 väikelastekirjanik. ja mängulaulud, milles on kasutatud ohtralt kõlakujun- deid, alliteratsioone, kõlajäljendusi ja kordusi. Rõhutas kõlamulje olulisust lapse kõne arendamisel. Karl August Hindrey Proosakirjanik, ajakirjanik, kari- 1906-1929 avaldas hulga enese illustreeritud didaktilisi 1875-1947 katurist- eesti koomiksi algataja väikelasteraamatuid-piltjutte. Lood on mängulised, fan- taasiarikkad, meeletu situatsiooni- ja sõnakoomikaga ning lapseliku riimimänguga.Õppetlikkus epõhimõte on hirmu tekitavate kunstiliste liialdustega (nt. Piripilli- PERIOOD: Eesti Vabariigi aeg
Rahvalikule kirjandusele on omane geneetiline seos rahvaluulega, igapäevase elu vastandamine rüütlikirjanduse fantastikale, demokraatliku kangelase ülistamine ja ühiskondliku tegelikkuse satiiriline hindamine. Linnakirjandus on rikas zanridelt: esineb satiiriline või naljalaul, kasutatkase mitmesuguseid draamavorme( alates müsteeriumidest ja lõpetades narrimängudega), luuakse satiirilisi ja allegoorilisi romaane, aga ka anekdootliku sisuga väikevorme, didaktilisi jutustusi ja valme. Ettekandjateks on samad zonglöörid, kes lõbustasid kurtuaasse reperutaariga. Kutseliste mängumeeste kõrvale tekivad linnakirjanduse viljelejatena käsitöölised, sellid ja lihtsad kodanikud. Ettekandeis hakkab suuremat rolli mängima jutustamine, mistõttu pinda võidab proosa. Linnakirjanduses kujunevad silmapaistvateks zanriteks romaan ja värssnovell. Omapäraselt areneb linnakirjanduses välja ladinakeelne luule, mille näiteid tuntakse juba 12. sajandist
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjus...
mida, kuidas ja mis järjekorras õpetada. Suutma vähendada sõnalise materjali keerukust, et selle mõistmine oleks lapsele kerge. Korraldama teadlikult lapse tegevust ja osalema lapse tegevustes. Erivajadustega laste õpetamise võimalused Juba esimeste erikoolide asutamise ajal vaimupuudega laste jaoks seati hariduslikuks esmaülesandeks integratsioon. Selle taga seisis idee, et vastavalt laste vajadustele ja võimetele tuleb neid säästvas keskkonnas teatud metoodilis-didaktilisi põhimõtteis kasutades selliselt arendada, et see lihtsustaks nende ühiskonda lülitumist või teeks selle üldse võimalikuks. Pedagoogilisel eesmärgipüstitusel lähtuti sellest, et vaimupuudega lapsed peavad õppima ümbritsevas keskkonnas iseseisvalt toimima, orienteeruma ja suhtlema. Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid
Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Homerose ''Odüsseia". Eesti keelde tõlgitud: August Annist ja Karl Reitav. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog". 9. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid lüürikuid. Vanakreeka lüürika jaguneb zanriti: 1
valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Nii näiteks oli August Wilhelm Hupel (17371819), kes propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles, õppinud Jena Ülikoolis, rahvale eesti keeles õpetlikke jutte kirjutanud Friedrich Wilhelm Willmann Göttingeni (17461819) ja Königsbergi ülikoolides, didaktilisi rahvaraamatuid kirjutanud Friedrich Gustav Arvelius (17531806) Leipzigi ülikoolis. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme 9 langes viljakale pinnale
emotsioonid loole juurde pruugitud. Proosaromaanivahele põimitud pikki värsse. Jutukirjandus- kathAnaka. KathA-koa- üks mahukamaid. Dzainistidel ka oma draamakirjandus- prakaraNa. Kõige kuulsam näitekirjanik RAmacandra. Tema sulest pärit sadakond teost. Kuulsaim kannab nime ,,Nirbhaya-BhIma-vyAyoga" 1124 toimunud vaidlus digaMbara ja .... õpetaja vahel toimunud vaidlus. Kõige varasemad neist loodud 3.ndal sajandil e. kr. Neid nii lüürilisi kui didaktilisi. Anonüümne didaktiliste poeemide kogu ,,Pranattara-ratnamAla". Amitigati kirjutanud palju värsse, ,,SubhASitaranasaMdoha". ,,YogaAstra" 3-13saj. põhiline hulk maailmakäsitlust uurivaid tekste. Inimeste maailm taeva ja põrgusüsteemi ühenduspunkt. Yojana. Inimeste maailmas olemas oma jumalad. Jumalad ei ole sugugi ainult taevas. Põrgukihte on seitse. Põrguid ise ka seitse tükki. Kalliskivi, haua, liiva, muda ja pilkase pimeduse põrgu
1502). JFS harituse tase oli tavapärane e. sama mis tolle aja ülikute puhul omandada võis. JFS ei omanud algselt juriidilist haridust. Ta polnud õppinud isegi ladina keelt, kuid ta lasi endale tõlkida nii Cicero kui ka teiste tuntud ladina õpetlaste töid. Tõlkest saadud lihtsakoelise Saksa keele muutis ta aga ,,elegantseks". Sellise tegevusega oli ta oma aja teenäitaja tekitades uusi saksakeelseid sõnu ja mõnel juhul lausa ,,oma" keele. Samuti kirjutas satiirilisi ja didaktilisi luuletusi ja lühijutte, mis on samuti säilinud tänaseni. Noorusaastatel pühendus JFS lõbusale aja veetmisele ja prassimisele. Jõudnud täismeheikka kutsus viimase isa ta lõpuks korrale ning algas tema elus uus ajajärk. Ikka veel romantikat otsides lahkus JFS Saksamaalt Rooma ja sealt edasi liitus keiser Maximiliani juhitud sõjakäiguga. Toonastes sõjakäikudes omistati tema nimele vapruse märgiks ,,vir clarus armis et belli arte primus" epiteet. Alates aastast
oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama, omavahelise arutluse käigus leidsime, et me ei saa käsitleda Montessori pedagoogikat ja filosoofiat, kui me ei tunne Maria Montessori elulugu, mis on suuresti mõjutanud tema vaateid, tõekspidamisi ja didaktilisi printsiipe. Jagasime töö alateemadeks: Maria Montessori elukäik; Maria Montessori pedagoogilise lähenemise filosoofia; Montessori metoodika: lugema-, kirjutama- ja arvutama õppimine; Montessori meetod Eestis sarnasusi Johannes Käisi meetoditega. Montessori filosoofia ja metoodika aluseks kujunes lapse tähelepanelik jälgimine, sellele rajas ta oma didaktilised põhimõtted. Lapsele kohase pedagoogika rakendamine viis Maria
Põhineb universaalsetel eetilistel printsiipidel ja abstraktsel arutlemisel. Inimesed järgivad oma sisemisi õigusprintsiipe, isegi kui nad lähevad selletõttu vastuollu seaduse ja reeglitega. Võrdsuse ja õigluse põhimõtted, soov toimida vastavuses oma tõekspidamistega. PATHS on 60 tunnist koosnev sekkumisprogramm, mis koosneb enesekontrolli, emotsioonide ja probleemide lahendamise osistest. Tunnid hõlmavad didaktilisi juhiseid, rollimängu, klassiarutelusid, õpetajate ja eakaaslaste eeskuju, sotsiaalset ja enesesundimist ning töölehti. PATHS-i oluline aspekt keskendub suhtele kognitiivse efektiivse mõistmise ja tegelike elu olukordade vahel. Üldiselt näitas hindamine, et üheaastane PATHS-i õppeprogrammi kasutamine suurendas laste tunnete Sõnavara, nende võimet anda kohane isiklik näide kindla tunde kogemise kohta, veendumust, et nad suudavad peita, juhtida ja muuta oma
idapoolse osa ja alustab väljakaevamisi. Ta kaevab välja 3. sajandil eKr eksisteerinud Trooja müürid ja Athena templi. * 18701873 alustab oma väljakaevamisi Heinrich Schliemann, hävitades hilisema aja Trooja ja ka suure osa Homerose linnusest. Schliemann oli kindel, et Homerose Troojale vastab Trooja II kiht, sealt leidis ta ka ,,Priamose aarde". 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul 4 esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog".
anda, lisadimensioon tekitada isegi siis, kui autoritekstist täpselt kinni peetakse. Ka selle vastu oli nõukogude süsteemil välja töötatud kontrollsüsteem, mis pidi tagama, et teater seda omapära ei kuritarvitaks. Tõhus kontroll oli inimesed piisavalt ära hirmutanud, nii et teater ei püüdnudki esialgu ametlikule ideoloogiale oponeerida. Ilmselt on see, et teater püüdis esialgu ideoloogilisi ja didaktilisi ülesandeid täita, ka üks olulisi külastatavuse vähenemise põhjusi. Totalitaarses ühiskonnas on hirm oluline tegutsemismotiiv, kuid nagu nähtub, ei olnud võimalik mingi tegevuse või valikuga end ohu eest päästa. Ilma tajutava põhjuseta laine kord tõusis, kord langes, ja parim, mis teha sai, oli vaid pinnal püsida. See tunne, mida stalinlik ajajärk inimestesse teadlikult süstis, oli palju sügavam meie igapäevahirmudest, rünnates inimese psüühilist ja füüsilist turvatunnet
Tema ,,Tütarlaps Androse saarelt" etendati Eestis 1529. Iseloomusta Quintus Enniust, selgita tema tähtsust rooma kirjanduse arengus. Kirjutas lugejale, kes on haritum, eliidist. Q on luuletaja. Eepiline poeem ,,Annales" keskendub Rooma ajaloole, kus on poetiseeritud, rikastab luulet. Homeros olevat talle end ilmutanud ja on nüüd enda meelest Rooma Homeros. Roomas esikohal satiiriline värss, siis E loobub sellest. Kirjuttab heksameetrites. Kirjutab didaktilisi teoseid, kus tutvustab Kreeka teaduse saavutusi. Q loob n-ö kirjandusliku koolkonna. Iseloomusta Cicero retoorilist proosat. Millised on Cicero nõudmised kõnele ja kõnemehele? Kuldaeg diktatuuriajastu, meie aja algus. uue perioodi algataja. (106-43). anarhiline ajajärk lõppeb, algab kuldne periood (81-43) Roomlane, kuid mitte eliidist pärit, ta oli kõnepidaja, riigimees, kirjanik. Retooriline proosa on tema ala. Õpetab kuidas kõnesid pidada. Edev. Latras palju
siis õpetaja selgitab neid ülesandeid veel täiendavalt ning annab neile õpilastele ülesandeid individuaalseks tööks, et likvideerida lüngad nende teadmistes. 5. Kombineeritud tunnid Kombineeritud tunnid on kõige enam levinud tunnid. Nad sisaldavad nii varem omandatu kordamist, uute teadmiste andmist, nende esmast kinnistamist ja oskuste ning vilumuste kujundamist, kui ka teadmiste kontrollimist ja arvestamist. Nende ette püstitatakse ja neis lahendatakse mitmeid didaktilisi eesmarke. Kombineeritud tundidesse, eriti algklassides, lülitatakse nii aritmeetilist kui ka geomeetrilist materjali. Kombineeritud tunnid võimaldavad teostada pidevat matemaatika-alaste teadmiste kordamist, kujundada oskusi ja vilumusi, kasutada teadmisi uutes situatsioonides, omandada uut materjali väikeste annuste kaupa nii, et see muutub vaimupuudega õpilastele jõukohaseks. Struktuur Alljärgnevad struktuurielemendid ei ole igas tunnis ja ilmtingimata vajalikud
Tuumakama osa jutukirjandusest moodustasid rahvajutud, F.R. Kreutzwaldi "Eestirahva Ennemuistsed jutud" äratasid avalikkuse huvi rahvaloomingu vastu laiemalt. Algupärase proosa paremik käsitles põhiliselt kaasajale iseloomulikke probleeme olustikulis- realistlikus laadis. Jakob Pärn (1843-1916) - Tormas, sõprus Jakobsoniga sidus ta rahvusliku liikumise radikaalsema poolega, samas kujunesid head suhted Hurdaga. Kooliõpetajana kirjutas didaktilisi rahvaluuleainelisi ja argiolustikulisi jutte lastele ja kodudele. Selle perioodi esileküündivamad jutustused on Pärna "Oma tuba, oma luba..." (1879) ja "Must kuub" (1883). Lilli Suberg (1841-1923) tuli kirjandusse Jakobsoni õhutusel, kirjutades 1873. aastal autobiograafiliste sugemetega jutustuse "Liina" (1877), kuigi stiil ja keel jäävad soovida, hindas Jakobson selle algupärasust. Haritud eestlannade ideaale esitab Suburg veel jutustuses "Maarja ja Eeva..
Toimus meelelahutusliku teatri tõus: nt revüü ja operett. Tegutseti nii Brahmi teatris, Reinhardti teatris. 1920. aastatel teatraliseeriti kogu avalikku elu ja ruumi. Tempost sai uue ajastu üks märksõnu. Tempo määras nii meelelahutusteatri kui ka poliitilise teatri. 1920. aastate poliitilist teatrit Saksamaal saab kirjeldada kolmest aspektist: · Teater kasutas rahvalikke mänguvõtteid (laadateater, tsirkus, commedia dell'arte, revüü), sidus nendega didaktilisi või agitaatorlikke elemente ning nalja ja situatsioonikoomikat. · Propageeriti kõikvõimalikku lavatehnikat. Tehnilise meedia (raadio, film, pildiprojektsioon) integreerimine lavastuses. · Poliitiline teater oli mõjutatud traditsioonilisest kirjanduslikust teatrist. Dramaturgia muutumine eepilise teatri nime all mõjutas ka poliitilist teatrit, sest hakati kirjutama ka aktuaalsetel, ühiskondlikel teemadel.
tekkinud miimi zanri arendas Herondas. Miim oli realistlik rahvalik etendus, milles kujutati tüüpilisi argielu stseene. Herondas kirjutas kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme (epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme. Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne.) kasutades pilkas vaimukalt filosoofiakoolkondi ja üldinimlikke nõrkusi. Teoseid pole säilinud. Mõjutas Petroniust, Senecat ja Lukianost. Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu
I ja II taseme puhul nõutakse ainult meeldejät- mist, jäljendamist, III ja IV taset iseloomustavad võime analüüsiks, üldistamiseks, iseseisvate otsustuste vastuvõtmiseks. SÜSTEMAATILISUS Süstemaatilisuse aluseks peetakse regulaarsust ja järjestikkust. Süstemaatilisus määrab ka omandamise kindluse. Süstemaatilisus realiseerub kõige näitlikumalt õppeprotsessi planeerimises, kus kasutatakse didaktilisi reegleid, nagu: 1) tuntult tundmatule, 2) kergemalt raskemale, lihtsalt keerulisemale, 3) teadmiselt vilumusele teadmineettekujutusoskusvilumus, 4) põhiliselt detailidele, 5) üksikult üldisele, 6) üldiselt üksikule. TEADLIKKUS JA AKTIIVSUS Inimese tegevuse aluseks on idee, mõte ning mingi vajaduse rahuldamine. Enne kui vajadus saab tegevuse aluseks, peab ta olema teadvustatud
annaabi.ee 
