- Wenn sie noch eine halbe Stunde ausgehalten hätten! Kui ta veel pool tundi oleks vastu pidanud. Irreale Bedingungssätze ebareaalsed tingimuslaused Kui tahetakse väljendada ebareaalset tingimust, kasutatakse kas Konjunktiv II olevikus või minevikus. Ebareaalset tingimust väljendatakse kõrvalalusega, mis tavaliselt algab sidesõnaga WENN kui. Kõrvalaluse võib asuda nii pealause ees, kui ka järel. Oluline on sõnadejärjekord! 1) *Wir würden im Garten arbeiten, wenn das Wetter gut wäre. ebareaalne tingimus olevikus *Wir hätten im Garten gearbeitet, wenn das Wetter gur gewesen wäre. ebareaalne tingimus minevikus 2) *Wenn das Wetter gut wäre, würden wir im Garten arbeiten- Kui ilm oleks ilus, töötaksime me aias *Wenn das Wetter gut gewesen wäre, hätten wir im Garten gearbeitet. Kui ilm oleks ilus olnud, oleksime me aias töötanud
JB: Ahhhaaa. Aga räägi miks sinu sugune mühakas on astunud dr. X'i teenistusse? Kp: Mis see iks on? Mina pole kellegi teenija! Ainult räpase kavalusega on mind siia Sarviku kodu ette valvama pandud. JB: Oooo! Ma olen sel juhul kogu aja valesti mõistnud ja sina oled hoopiski suursugune peast põrunud sõdur?` Kp: Mis iganes see oleks, siis kindlasti on mul rohkem sellega tegemist, kui mingi iksiga! JB: Kui küsida võib, siis miks sul sõnadejärjekord sedavõrd vale on? Pagan... Ma unustasin, et sa oled pea peale kukkunud... Aga no ikkagi hea, et keegi veel tänapäeval oma isamaad sedavõrd ustavalt suudab teenida! Kp: JAH, ju siis vist. JB: Aga räägi kuidas sinusugune muskel küll jalgadest ilma jäi! Kp: Ma ise palusin oma mõõgal, kurja sepa tõttu, endal jalad alt lõigata. JB: Aa. No jah. Eks idioot vist jääbki selleks. Tuleb välja, et kui pea ei kanna, siis vahel ei kanna ka jalad. Invaliidid
11.2017) Sünteetiline keel - keel, mis kasutab lauseliikmete märkimiseks morfeemide lisamist sõnatüvedele (http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=s%C3%BCnteetiline%20keel 19.11.2017) Süntaks Suur osa ejaki keele korpusest on narratiivne, vähese spontaanse vestlusega. Põhiline sõnade järjekord ejaki keeles on alus-sihitis-verb. Kuid vähesed laused järgivad seda mustrit, tavalisem on näha mustreid sihitis-verb ja alus-verb. Täielik sõnadejärjekord on järgmine: Sissejuhatav sektor Alus Sihitis Verbisektor Näiteid ejaki keele lausetest: 1. c'i·lehkuc'gsiyah q'ew lu· i·yahl. (Väike ja vana vares kammis randa.) 2. c'idwex x ci·d·c a·k'. (Ta leidis rannakarpe.) (7) Eesti keele eelistatud sõnade järjekord on alus-öeldis-sihitis. Eesti keele lauseliikmed on alus, öeldis, sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend. Lause põhitüübid on normaallause,
annaabi.ee 
