piirkondades valmistatakse ka lausa oivalist veini. Restoranides on majavein (vinho da casa) reeglina kindel valik: tinto on punane, rosado roosa ning branco valge vein. ELi määruste kohaselt jagunevad veinid mitmesugustesse kategooriatesse, nende hulgas on ka DOC-märgistusega apellatsiooniveine, mida valmistatakse vaid kindlates geograafilistes piirkondades. Algarve ja Alentejo veinid on head lauaveinid. Dao ja Douro veinid võivad olla pisut raskemad. Dessertveinid ja õlu Dessertveinid Kaks Portugali kõige hinnatumat veini, portvein ja madeira, on saanud nime oma päritolukoha järgi. Neid juuakse peamiselt dessertveinidena, kuid neid võib pruukida ka aperitiividena. Söögieelseks nautimiseks sobivad kuiv ja eriti kuiv valge portvein ning kuivad madeirad - Sercial ja Verdelho. Pärast sööki proovige mõnda kuulsatest tumedatest või heledatest portveinidest (eriti head on heledad laagerdatud veinid) või madeira dessertveine - Boali või Malvasiat. Õlu
Koorene ja rammus kekstäidlased ja täidlased veinid sobivad kõige paremini rammusate kastmete koorese maitsega. Chardonnay õlijas maitse täiendab suurepäraselt rammusat kastet. Vältige väga puuviljamaitselisi veine. Tugev toit kui te jälgite kuldset tasakaalureeglit, siis sellist tugevat rooga peab passitama sama raskusastme veiniga: ideaalne on täidlane parkainerikas vein, nagu Cabernet Sauvignon. Magustoidud väga kuiva veiniga ei maitse magusad road harilikult head. Dessertveinid tunduvad olevat sobilikum valik, kuigi mõned väidavad, et neid on parem eraldi juua. Kõik sõltub teie maitsest. Vürtsised road tõeliselt vürtsise roa juurde sobib jääkülm hele õlu rohkem kui vein. Kui te siiski soovite veini juua, on magus vahetevahek vürtsisele heaks kontrastiks: proovige Gewürztramineri. Värsked puuviljad happerohked puuviljad võivad veini maitse muuta metalliseks ja õhukeseks. Jooge
valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid: a. Viin, dzinn võib olla ka enne valgeid veine, b. Rumm, viski ka aperatiividena, c. Konjakid ja brändid, d. Liköörid; 8. Õlu; 9. kokteilid, segujoogid; 10. alkoholivabad joogid (karastusjoogid, mahlad, mineraal-ja lauaveed) 11. soojad (kuumad) joogid (tee, kohv, kohvijoogid, kakao). Rikkaliku veinikaardi koostamisel liigitatakse veine värvuse, kanguse, suhkrusisalduse, tehnoloogia,
Brändi lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%. Claret kerge punane lauavein (ingliskeelne nimi bordoo veinidele). Cobbler kokteil kõrges klaasis kange alkohoolse joogiga või veiniga; Cruvie vahuveini algmaterjal, mis kujutab endast erinevate veinide segu. Daiquir rummist, sidrunimahlast ja suhkrust jook jääga. Dessertvein vein, mis sisaldab palju suhkrut (nii muskaatveinid kui naturaalsed lauaveinid). Kanged dessertveinid nagu heres ja madeira valmivad 3-4 aastat. Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks - vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse. See on vedelate segude korral kasutatav lahutamise (puhastamise) meetod, mis põhineb keeva segu komponentide erineval lenduvusel.Destillatsioon on füüsikaline lahutusmeetod, mitte keemiline reaktsioon. Dzinn kadakamarjaviin. Egg-nog klopitud muna kuumas õlles. Enoloogia teadus veinivalmistamisest, veinide uurimine
...........................................................5 Sinihallitusjuust Sinihallitusjuustud kuuluvad poolkõvade juustude hulka ja on terava maitse ja lõhnaga. Eri maades kannavad sinihallitusjuustud erinevaid nimetusi. Ideaalne keskkond sinihallitusjuustudele on 4-8 soojakraadi juures keldris. Sinihallitusjuustud on Rokfoor, Stilton, aga ka Dorblu, Blue Castello, Bella Monte, Montagnolo, Valio Aura, Kvibille Ädel, Gorgonzola ja paljud teised. Sinihallitusjuustu juurde sobivad dessertVeinid, eriti väärishallitusveinid. Sinihallitusjuustud on võimsa maitse ja suure rasvasisaldusega juustud. Sinine penitsilliinhallitus tekib pinnale ja/või juustu sisse. On juuste, mis omastavad hallitusbakterid laagerdumiskeldris, teistesse süstitakse või segatakse bakter sisse. Vananedes muutub sinine hallitus rohekaks ja selle maitse intensiivistub. Hallitusjuustu valmistamise tehnoloogia ei erine oluliselt hariliku juustu tegemisest. Esmalt
Liigitatakse veel marjasordi või värvi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel jne. Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinid liigitatakse: · Kuivad veinid · Vahuveinid · Dessertveinid ja liköörveinid Kuivade veinide alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele, vahuveinide oma 7-12 vahele, naturaalsete dessertveinide oma 12-15 vahele ja kangestatud desertveinide ja liköörveinide oma 15,5-22 vahele. 5. Valge vein Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine · Marjade pressimine virde (viinamarjamahl) saamiseks
5. Teine fermentatsioon rõhukindlas roostevabas terasest tangis dosage ja pärmi lisamisega. Veini tekib süsihappegaas. 6. Setitamine, filtreerimine ja pumpamine puhtasse tanki, kus toimub teine dosage. 7. Uus filtreerimine ja pudeldamine. C. Injection Method: 1. Valmistatakse kuiv vein, on lubatud kohe lisada suhkrut. 2. Enne villimist lisatakse mehhaaniliselt süsihgappegaas. Magusate veinide valmistamine A. Late harvest ehk vendange tradive ehk auslese veinid. Naturaalsed dessertveinid. Viinamarjadel lastakse üle küpseda. Marjadesse tekib suur hulk suhkruid. Sageli lastakse marjadel nakatuda väärishallitusega (botrytis). Kääritatakse suhteliselt madala alkoholisisaldusega magus vein, mida sageli arendatakse tammevaadis. B. Magustatud veinid. Enne fermentatsiooni lisatakse virdele kontsentreeritud viinamarjamahl, et tõsta virde suhkrusisaldust. Seejärel kääritatakse madala alkoholisisaldusega magus vein. On võimalik, et kõike seda tehakse ka
........................................................................3 Sissejuhatus Sinihallitusjuustud kuuluvad poolkõvade juustude hulka ja on terava maitse ja lõhnaga. Eri maades kannavad sinihallitusjuustud erinevaid nimetusi. Ideaalne keskkond sinihallitusjuustudele on 4-8 soojakraadi juures keldris. Sinihallitusjuustud on Rokfoor, Stilton, aga ka Dorblu, Blue Castello, Bella Monte, Montagnolo, Valio Aura, Kvibille Ädel, Gorgonzola ja paljud teised. Sinihallitusjuustu juurde sobivad dessertVeinid, eriti väärishallitusveinid. Ajalugu Maailmas on vaid üks koht, kus valmistatakse tõelist, algupärast sinihallitusjuustu, mis gurmaanide silmad särama paneb. Roqueforti juust ehk Roquefort ehk rokfoor valmis esmakordselt ühes koopas Roquefort-sur-Soulzoni lähedal 4. juunil 1070. 31. augustil 1666 sai Roqueforti juust lõppude lõpuks oma lettres de noblesse'i, aadlikirja ehk patendi, tõestades oma üllast päritolu. Nimelt andis Toulouse'i linnas valitsev parlament välja
kastmetega linnulihatoitude juurde. Punased poolkuivad veinid maasika-, vaarika-, tikri-, jõhvikavein, punase sõstra segud sealiha, eri kastmetega loomaliha, pardiprae kõrvale. Tugevamaitselised kuivad punased/tumedad veinid mustasõstra-, kirsi-, aroonia-, ploomi-, kree- gi-, aroonia-, pihlakavein seltskonnaveinina iseseisvalt nautimiseks, aga ka metsloomaprae ja tumedas kastmes loomaliha kõrvale. Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega õunavein õuna- või kohupiimakoogiga, mustasõstravein marjakoogiga jne. Vein ja toit. Esmatähtis on veini ja toidu omavaheline sobivus. Kui toidu komponentide maitseomadused on hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsenüanssidel paremini esile tõusta.
Nii nagu toitudel on välja kujunenud kindel järjekord toidukaardis on ka veinidel kindel järjekord veinikaardis . Kuna kalaroad paiknevad toidukaardis enne liharoogi siis tulenevad kala juurde ka sobivad valged veinid , need on siis joogikaardis enne punaseid veine . Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgmises järjekorras : *Aperatiiv veinid ja aperatiivid *Vahuveinid, (sampanjad) *Valged veinid · Punased veinid · roosad veinid · dessertveinid · piiritusjoogid: *viin *rumm, viski *konjakid ja brändid *liköörid *õlu *karastusjoogid : *lauveed *mineraalveed *coca-cola *mahlad veinikaardi juurde pannakse aastakäik, veini nimetus, müüdava veini kogus, klaasihind,
tähistatakse lühendiga QbA, mis tähendaks kvaliteetvein kindlast kasvatuspiirkonnast. Teine kategooria QmP (Qualitätswein mit Prädikat) ehk kvaliteetveinid lisamääratlusega. Selle kategooria veine ei tohi saptaliseerida ehk neile suhkrut lisada. Lisamääratlus (neid on kokku kuus) annab meile suurepärase võimaluse hinnata veini magusust ning kontsentreeritust. Esimesed kolm kategooriat on siis tõusva suhkru sisaldusega ning viimased kolm kategooriat dessertveinid. Kabinett teoorias kergeim ja väikseima magususega QmP vein, kuid headel aastatel võib olla Spätlese tasemel. Maitselt nn ,,poolkuiv" vein. Spätlese tähendab tõlkes "hilist korjet". Viinamarjad on korjatud normaalvalmimisest hiljem ning suhkru kontsentratsioon viinamarjades on suurem. Võiks vastata meie "poolmagusale" maitsele. Auslese tähendab nn "valitud korjet". Viinamarjad on hilisest korjest ning valitud parematest viinamarjakobaratest. Magusam kui Spätlese
mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni
Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Veine liigitatakse: · Kuivad veinid - alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele · Vahuveinid alkoholi mahuprotsent peab jääma 7-12 vahele · Dessertveinid ja liköörveinid naturaalsete dessertveinide mahuprotsent peab jääma 12-15 vahele ja kangestatud dessertveinide ja liköörveinide mahuprotsent peab jääma 15,5-22 vahele 5.1 Veinipiirkonnad Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised
See pole mingi veidrus ega sa- et tappa käärimisbakterid. Sellist lateadus, vaid klaasi kuju lähtub fü- meetodit on kasutatud käärimise sioloogilisest tõsiasjast, et erinevaid peatamiseks magusate veinide pu- maitseid tunnetavad retseptorid asu- hul. Dessertveinid sisaldavadki sa- vad suu eri osades. Inimese maitse- geli kõige rohkem väävliühendeid. meel on sedavõrd taandarenenud, et Önoloog Solange Galan näitab, kuidas Väävliga desinfitseeritakse veini- täiuslikult suudame tajuda vaid esi- Heas klaasis on vein dramaatiliselt pa- väävlipulk traadi otsas vaati lastakse. vaate (tahke väävlipulk pannakse mest lonksu
jooke. 2. Külastage kaupluses jookide osakonda, täitke tabel. 1 Alkoholivabad joogid 7 nimetust 2 Valged veinid Prantsusamaalt 3 nimetust (Vanast Maailmast) 3 Valged veinid 3 nimetust Lõuna-Ameerikast (Uuest Maailmast) 4 Punased veinid Vanast Maailmast 3 nimetust 5 Punased veinid Uuest Maailmast 3 nimetust 6 Roosad veinid 2 nimetust 7 Dessertveinid 2 nimetust 8 Kangestatud veinid 2 nimetust 9 Vahuveinid, šampanjad 4 nimetust 71 10 Õlled 5 nimetust 11 Siidrid 5 nimetust 12 Viinad 3 nimetust 13 Viskid 3 nimetust 14 Rummid 2 nimetust 15 Bitterid 3 nimetust 16 Brändid, konjakid 5 nimetust
magustoidu juurde pannakse dessertdessertlusikas ja kahvel, vahel ka dessertnuga. Eelkattes paigutatakse dessertsöögiriistad taldrikust üles nii, et dessertnuga on taldriku pool, vars paremale, dessertkahvel noast ülevalpool, vars vasakule, ning dessertlusikas kahvlist kõrgemal, vars paremale. Soojad magustoidud serveeritakse temperatuuril 65 C. Osade magustoitude serveerimisel kasutatakse spetsiaalseid nõusid. Dessertveine serveeritakse dessertveinklaasist 8cl. 78 C juures ? Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega õunavein õuna või kohupiimakoogiga, mustasõstravein marjakoogiga jne. 215. Puuviljade serveerimine puuvilju ja marju võib serveerida portsionitena taldrikutel, kaussides, pokaalides, vaagnatel, mitmekorruselistel vaagnatel (menaazidel), spetsiaalsetes puuviljavaasides või punutud korvides. Lauale pannakse puuviljade söömiseks
annaabi.ee 
