Jrk nr Õhu maht, m3 delta tau, s Õhu mahtkulu, m3/s wõ, m/s h0, mm 1 0,74 60 0,012333 1,6351 14 2 0,74 60 0,012333 1,6351 13 3 0,73 60 0,012167 1,6130 13 4 0,55 60 0,009167 1,2153 13 kolonni siseläbimõõt, m 0,09800 kolonni ristlõike pindala 0,00754 vaba 0,00113 L1, l/s ...
3 0,349 10,29758 0,648 0,0147 4 0,255 7,121262 0,485 0,0132 7 Tabel 2 andmete põhjal saime graafikud: Joonis 2 Joonis 3 8 Joonis 4 Joonis 5 Järeldused Desorptsiooni kaigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja tema kontsentratsiooni kolonnist väljuvas õhus. Võiks arvata, et õhu kiiruse suurenedes suureneb ka desorbeeruva komponendi hulk. Järgmisena leidsime, kasutades tasakaalukonstandi m kaudu arvutatud tasakaalu kontsentratsioone, desorptsiooniprotsessi keskimise liikumapaneva jõu gaasifaasis,
3 1,5097 0,02 0,7572 2,1067 4 0,7515 0,02 0,6952 1,2486 Tabel 3 andmete põhjal saime graafikud: Joonis 2 9 Joonis 3 Järeldused Meie poolt saadud katseandmed pole eriti tõesed, kuna võtsime kolonni läbinud ammoniaagi vesilahuse proovi ainult alumisest kraanist. Teoreetiliselt peaks desorptsiooni käigus ammoniaagi kontsentratsioon lahuses vähenema, aga meie katse puhul väheneb ja siis jälle suureneb. Katseandmete põhjal leitud tasakaalukonstant m tõestab, et ammoniaak on vees hästi lahustuv gaas. Tabel 3 põhjal saadud graafikud massiülekandeteguri sõltuvusest õhu kiirusest näitavad, et mida suurem on õhu kiirus, seda suurem on ka massiülekandetegur. 10
Yk Akolonn 0,0006061 0,007543 m2 s 14. Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale yS P 950 wõ0,72 h00,5 950 1,63510,72 0,014 0,5 101325 moolNH3 yS = arv = = = 1,8504 3600 R T 3600 R T 3600 8,314 293 m2 s Desorptsiooni käigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja tema kontsentratsiooni kolonnist väljuvas õhus. Võiks arvata, et õhu kiiruse suurenedes suureneb ka desorbeeruva komponendi hulk. Järgmisena leidsime, kasutades tasakaalukonstandi m kaudu arvutatud tasakaalu kontsentratsioone, desorptsiooniprotsessi keskimise liikumapaneva jõu gaasifaasis, mis protsessi
vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulike lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põlemisprotsess kulgeb täielikult, siis tekivad esialgsete toksiliste ainete asemel keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi. Kui aga põletatavas gaasis on kloori-, väävli- või lämmastikuühendeid või kui põlemine ei kulge täielikult, siis tekivad sageli keskkonnale kahjulikumad ühendid kui seda olid algühendid
1. Proov suunatakse plasmasse vesi-argoon aerosoolina 2. Kõrgel temp (6000-8000K)- proovis olevad ühendid atomiseeruvad 3. Aatomid ioniseeruvad ja hakkavad footoneid kiirgama 4. Emiteeritud valgus fokusseeritakse dispergeeriva elemendi abil (MK või polükromaator) Kromatograafia. Seletage mõisted ,,elueerimine", ,,eluent", ,,eluaat", ,,statsionaarne faas", ,,mobiilne faas" Elueerimine on protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist. Eesmärgiks võib olla ainete puhastamine või kuivatamine (adsorptsiooni- ja adsorptsiooni kolonnis), ainete segu lahutamine (kromatograafilises kolonnis) täidise regenereerimine. Eluent on gaas või vedelik (vesi, vesilahus, solvent, solventide segu), mis kannab keemilised ained läbi kolonni, seejuures toimuvad molekulide sorptsiooni ja desorptsiooni aktid.
nitrotselluloos kilele. Kile viiakse sondi sisaldavasse lahusesse. Sond hübridiseerub vastava üksikahelise DNA fragmendiga ja tema asukoht elektroforegrammil on vôimalik kindlaks määrata, kuna sond on märgistatud. Northern blotting'iks nimetatakse RNA fragmentide määramist samal meetodil. 42.Kromatograafia. Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes. Lihtsustatult: praktikas kantakse ainete segu läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid
pidevaid vahekihte. Niiskus on sel juhul seotud puidu ainega füüsikalis- keemiliste pinnajõududega. Mikrokapillaarne niiskus on seotud puidu ainega kapillaarjõududega. Õhu suhteline niiskus näitab, mitu % on õhus veeauru maksimaalselt võimaliku veeauru koguse suhtes antud temperatuuril. Peenestatud puidu püsivat niiskust, mis on praktiliselt ühesugune nii asorptsiooni kui ka desorptsiooni puhul nimetatakse tasakaaluniiskuseks.Tasakaaluniiskus on selline niiskus, mida püüab saavutada peenestatud puit, kui ta asub teatud olekuga õhus. Tasakaaluniiskust määratakse tavaliselt diagrammide järgi, mis on saadud eksperimentaalsel teel Nomogramm on puidu tasakaalulise niiskuse arvutamiseks mõeldud graafik. Seda kasutatakse, et võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk. 23
nitrotselluloos kilele. Kile viiakse sondi sisaldavasse lahusesse. Sond hübridiseerub vastava üksikahelise DNA fragmendiga ja tema asukoht elektroforegrammil on vôimalik kindlaks määrata, kuna sond on märgistatud. Northern blotting'iks nimetatakse RNA fragmentide määramist samal meetodil. 42.Kromatograafia. Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes. Lihtsustatult: praktikas kantakse ainete segu läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid
Tamme loeng 4, slaid 61 3 etappi: 1. Valgu lahusesse viimine ja esmane fraktsioneerimine 2. Kromatograafiline puhastamine 3. Lõplik „poleerimine“ Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni( gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale) ja desorptsiooni(sorptsiooni pöördprotsess) tingimustes. Lihtsustatult: praktikas kantakse ainete segu läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete
Tamme loeng 4, slaid 61 3 etappi: 1. Valgu lahusesse viimine ja esmane fraktsioneerimine 2. Kromatograafiline puhastamine 3. Lõplik ,,poleerimine" Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni( gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale) ja desorptsiooni(sorptsiooni pöördprotsess) tingimustes. Lihtsustatult: praktikas kantakse ainete segu läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete
Nendes juhitakse puhastatav gaas alt üles läbi täidise kihi. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. Kasutatakse madalate jääkkontsentratsioonideni (nt lõhnade kõrvaldamiseks), kõrvaldavate ainete utiliseerimiseks (lahustid), mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast, radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks (nt tuumareaktorite ventilatsiooniõhust). 6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulike lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põlemisprotsess kulgeb täielikult,
5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel. Adsorbentidena kasutatakse kaltsiumiühendeid, aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, jne Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: – Eriti madalate jääkkontsentratsioonideni, nt lõhnade kõrvaldamiseks – Kõrvaldavate ainete utiliseerimiseks – Mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid)
omakorda neljaks kodeerivate geenide päritolu põhjal (katselooma, kimäärsed, inimese ja humaniseeritud, vt 04.04 slaid 15). 67. Mis on biopannimine? Biopannimine ehk ristamine on antikeha- raamatukogu faagikuva kolmandas etapis kasutatav protsess, kus faagid valitakse välja märklaud antigeenide suhtes, seondunud faagid elueeritakse (keemias kasutatav protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist. Eesmärgiks võib olla ainete puhastamine või kuivatamine (adsorptsiooni- ja absorptsioonikolonnis), ainete segu lahutamine (kromatograafilises kolonnis) või kolonni täidise regenereerimine), paljundatakse bakterites ja korratakse 2-4 korda, kuni saadakse ainult antigeeniga seonduvad faagid. 68. Mis on optimeeritud efektorfunktsioonidega terapeutilised antikehad
või fosformolübdeenhappe lahusega. Planaarkromatograafia on kromatograafia liik, mille puhul statsionaarseks faasiks on adsorbendi õhuke kiht (paber, metall-lehele kantud silikageel vmt), milles mobiilne faas (ehk vooluti ehk eluent) liigub kapillaarjõudude toimel. Kolonn-kromatograafia. Praktikas juhitakse ainete segu läbi kolonni täidise sobiva vedeliku vooluga (eluent ehk liikuv faas). Sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena jaotuvad segu komponendid liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt kindlatele koefitsientidele, mida nimetatakse jaotuskoefitsientideks. Selle protsessi paljukordse kordamise tagajärjel liiguvad komponendid edasi erinevate kiirustega. See viib komponentide lahutumisele ning moodustuvad vastavad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Kui mobiilne faas on vähem polaarne võrreldes statsionaarse faasiga, siis vähem
- Lastakse üksikahelatel omavahel paarduda. - Mitteseostunud proov pestakse maha ja NA asukoht tuvastatakse märgise järgi. 45. Kromotograafia valkude puhastamisel 3 etappi: 1. Valgu lahusesse viimine ja esmane fraktsioneerimine 2. Kromatograafiline puhastamine 3. Lõplik „poleerimine“ Praktikas kantakse ainete segu läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 46
) valitakse olenevalt korrosioonikindlusest. Absorbent piserdatakse täidisele ülevalt, ta voolab kelmena üle täidise ning väljub alt. Puhastatav gaas juhitakse kolonni altpoolt, läbi gaasijaotusresti. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioonil on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess, st. neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad vabade valentside olemasolul adsorbendi pinnal. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni, näiteks lõhnade kõrvaldamiseks
). Vedeliku pinnakiht on molekulaarselt liikuv – see on seotud molekulaarkineetilise liikumisega – vedeliku ja lahustunud aine molekulid konkureerivad koha pärast pinnakihis – need on kaks vastastikust protsessi: 1) adsorptsiooni protsess, mis kulgeb vastavalt vaba energia miinimumi printsiibile ja mille tulemusel lahustunud aine koondub vedeliku pinnakihti. 2) desorptsiooni protsess, mis on põhjustatud osmootsetest jõududest ja mis ühtlustavad kontsentratsiooni kogu lahuse ruumalas. Positiivne adsorptsioon – paljude ainete molekulid kogunevad vees lahuse pinnakihti – vee pindpinevus väheneb – pindaktiivsed ained – seega väheneb nende kontsentratsioon lahuse ja suureneb pinnakihis. Absorptsioon on ühe substantsi lülitumine teise koostisse (vedelikke absorbeeritakse
kirjeldamisel. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude toimel tahke keha pinnale. Ainet mida adsorptsiooni käigul eemaldatakse nim. Adsorbaadiks. Ainet või keskkonda mille piirpinnal adsorptsioon toimub nim. Adsorbendiks. Adsorptsiooniprotsess toimub kooskõlas Le Chatelier'I printsiibiga temperatuuri tõstmisel intensiivistub endotermiline protsess ja tasakaal nihkub desorptsiooni suunas. Temperatuuri alandamisel nihkub protsessi tasakaal eksotermilise protsessi suunas adsorptsiooni suunas. 66. Vedelike dielektriline konstant selle mõju elektrolüütide dissotseerumisele. Dielektriline konstant on suurus, mis näitab, mitu korda vastastikused tungid kahe laengu vahel on antud keskkonnas väiksemad kui vaakumis. Lahustites mille dielektriline konstant on väike, seal dissotsatsiooni ei toimu. 67. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid.
Pöördosmoos on nähtus, kus lahust liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas. 6. Jaotusseadus. Destillatsioon, ekstraktsioon ja kromatograafia. Jaotusseadus : lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on püsiv suurus. Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljude sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes. Ekstraktsioon on meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks. Lahust segatakse temas mittelahustuva teise solvendiga. Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel. Destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse. Kolloidkeemia ja pinnanähtused 1. Pihussüsteemide (dispergeeritud) mõiste ja klassifikatsioon, faasidevaheline piirpind.
ribosoomid ja teised makromolekulid. 48. Kromatograafia. Kromatograafia on meetod molekulide segust sarnaste keemiliste ja füüsikaliste omadustega ühendite eraldamiseks ja identifitseerimiseks. (Mikhail Tswett 1903) Lihtsustatult: ainete segu süstitakse kromatograafilisse kolonni, edasi kantakse see läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega.
Sarnased jõud põhjustavad adsorptsiooni, mis keemilisi sidemeid. Adsorptsiooni lõppedes on saavutatud piirväärtus Teiseks adsorptsioon toimub adsorbenti aktiivsetele tsentritele, kus on ebaühtlused. Keskmed on lokaliseeritud, adsorbaat ei saa liikuda mujale peale tagasi gaasifaasi. Kolmandaks puudub vastastikune toime pinnakihis adsorbendi molekulide vahel. .) Langmuiri tingimuste järgi on tasakaaluseisundis saavutatud tasakaal DESORPTSIOONI ja ADSORPTSIOONI vahel. Siin on järgmised muutujad (1-) on adsorbendist VABA PINNA OSA. teeta on adsorbendi poolt HÕIVATUD PINNA OSA. kA ja kD on konstandid vastavatale protsessidele .) Tasakaalutingimustes nad siis võrduvad, sellisel juhul saab avaldada teguri teeta(). .) on võrdne pindliigade jagatisega, saame esimese langmuiri isotermi tuletise tulemuse Teise kuju saab sellisel juhul kui korrutada p/(k+p) nimetaja lugeja teguriga ning üle minna p~C
ristlõikepinnale. Gaasi ja vedeliku kontakt toimub alt üles liikuva gaasi kokkupuutel allalangevate vedeliku piiskadega. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioonil seotakse gaasi molekulid tahke pinnaga nõrkade füüsikaliste või keemiliste jõududega. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess, st. neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. Üldtunnustatud adsorptsiooniteooriat veel ei ole. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad vabade valentside olemasolul adsorbendi pinnal. Olenemata jõudude iseloomust, mis tingivad adsorptsiooni, saabub tahke ja gaasilise faasi küllaldase kestusega kontakti korral adsorptsioontasakaal, mida iseloomustab kindel seos adsorbeerunud aine massi X (gaasi g adsorbendi g kohta) ja sama aine
heterogeense süsteemi ühe komponendi kontsentratsiooni isevoolulist suurenemist faaside eralduspinnal selle pinna vaba energia vähenemise arvel. Seega protsessis eraldub soojust adsorptsioon on eksotermiline nähtus. 238 Adsorptsioon Adsorptsiooniprotsess toimub kooskõlas Le Chatelier`i printsiibiga temperatuuri tõsmisel intensiivistub endotermilione protsess ja tasakaal nihkub desorptsiooni suunas. Temperatuuri alanemisel nihkub protsessi tasakaal eksotermilise protsessi suunas s.o. adsorptsiooni suunas. Kordamiseks Le Chatelier` printsiip keemiline tasakaal nihkub suunas, mis toimib vastupidiselt tekitatud muutusele. 239 Gaaskromatograafi skeem 240
Elektroforees Kromatograafia - üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentidel lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsioon tingimustes. Mõiste kromatograafia hõlmab vastavaid meetodeid, protsesse ja teadusharu. Lihtsustatult: praktikas kantakse ainete segu läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detakteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega.
annaabi.ee 
