Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid. Kesknärvisüsteem jaotub kaheks osaks 6) kesknärvisüsteemiks ja 7) piirdenärvisüsteemiks. Valgeaine on moodustunud 8) seljaajus, peaajus asub valgeaine 9)sisemise osas. Parem ajupool juhib 10) vasaku kehapoole tööd. 11)kesknärvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite ja silelihaste tööd. Elu jooksul omandatud reflekse nimetatakse 12) tingitud refleksideks. Närviraku lühikesi jätkeid nimetatakse 13) dendriitideks, pikki jätkeid aga 14) aksonideks. Närviimpulsid liiguvad meie kehas kiirusega 15) 170 miili tunnis VI vasta küsimustele: Seljaajul on 2 ülesannet : vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. PIKLIKAJU - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. VÄIKEAJU - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
(kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallaine- koosneb närvirakkude kehadest. Suuraju koos koosneb hallaines, all paikneb valgeaine. Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaajus välimine kiht, hallaine sees.
Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: Skeletilihased- lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda. Südamelihas- on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele. 4) Närvikude- kude, mis suudab vastu võtta ärritusi , neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada. Neuron- närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nim dendriitideks. Pikemad jätked aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Inimese erinevad elundkonnad? (9) 1) Katteelundkond- võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. 2) Tugielundkond- lihased koos toesega, võimaldab liikuda. 3) Seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit.
ühendavad KNS kõigi keha piirkondadega. 5. Nimetage 2 tahtelist ja 2 autonoomset tegevust. Autonoomne silmade pilgutamine, hingamine. Tahteline liigutamine, kirjutamine 6. Missugune roll on informatsiooni ülekandes hüpotalamusel? Hüpotalamus on vaheaju põhjas paiknev KNS osa, mis reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist. 7. Kirjeldage närviraku ehitust. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson - pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. 8. Mis moodustab refleksikaare? Selgitage mõne näite abil, kuidas reflekse jaotatakse. Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse
neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest
*siseelundite seinte lihased !aeglane, ei allu tahtele. VÖÖTLIHAS: rakud pikad, kiud, palju tuumi, vöödilised. *skeletilihased !kiired+ tugevad, alluvad tahtele. Südamekude: rakud lühemad, hargnevad. *südame sein !automaatne, ei allu tahtele Närvikude: rakud tähtjad, harunenud. *närvid *ajud, !ärrituvad, juhivad ärritust 4) Neuroni joonis+ nimetused Närvirakk, kannab edasi närviimpulsse. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused
o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad
*piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Piirde narvisysteemi kuuluvad tundenärvid (tsentripetaalsed), närvipõimikud(Gangioonid), liigutusnärvid (tsentrifugaalsed), seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid). Närnirakk Närvirakk(Neoron) on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. 2).Ajud, nende ehitus, nende tähtsus. Peaaju.... ..
nende rakkudes on ainult üks tuum. Nende tegevusel toimub toidu liikumine sooltes ja vere liikumine veresoontes. Vöötlihased moodustavad meie skeletilihased, nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus allub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid. Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse. Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Närvid ja refleksid Piirdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab
suureneb higistamine ja vererõhk. Parasümpaatiline juhib organismi taastamist Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks sümpateetiline (võitlemine või põgenemine) ja parasümpaatiline (söömine ja puhkamine) närvisüsteem, mis nii konkureerivad omavahel kui ka täiendavad teineteist. Neuron. Akson. Dendriit Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järkjärgult ka organismi kasvades. Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse.
o Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist lihasrakkudeni või näärmerakkudeni (multipolaarsed) o Vaheneuronid - sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel (bipolaarsed või multipolaarsed) o Neuron koosneb: rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) Jätketest (närvikiud) Jätked jagatakse: dendriitideks (enamasti mitu) neuriidiks e aksoniks (alati üks) Akson algab aksoni koonusega (künkaga) ja lõpeb hargnenud närvilõpmetega Dentriitidel ja perikaarüonil on hulgaliselt sünapseid o multipolaarsed neuronid palju dentriite, üks akson (enamik neuronitest: seljaaju, peaaju, motoorsed neuronid) o bipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (vaheneuronid ajus, ganglionides)
ja salvestada. · Koosneb peamiselt neuronitest ja gliiarakkudest. · Närvirakkude tuumaga osad paiknevad KNS hallaines ja närvisõlmedes. · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud). (valgeaine) · Gliiarakkude ülesandeks neuronite toetamine, kaitse, toitmine. · Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dendriitideks. Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid e aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakudesse. · Valuvaigistid toimivad põhimõttel, et blokeeritakse närviimpulsi teke. · Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule.
Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine. Teadvuse omadused Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus,
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud,
kontraktsioonideks. Südamelihaskude- Südamelihaste talitlus ei allu inimese tahtele. Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. 44. Närvikude Närvikude – esineb närvisüsteemis, pea – ja seljaajus, närvides ning närvirakkude koondistes. Närvirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja närvikoes. Närvirakust väljub üks, kaks või mitu haru. Kujult ja talitluselt jaotatakse harud dendriitideks ja aksoniteks. Täiskasvanud loomade närvirakkudel puudub regenereerimisvõime. Vigastuse või surma korral nende asemele uusi närvirakke ei kasva. Närvikoe struktuuriliseks üksuseks on neuron – tuuma sisaldavast tsentraalsest osast, neuroni kehast e. närvirakust ja viimasest väljuvatest jätketest koosnev moodustis. 45. Nahk Kogu keha katab nahk. Ülesanded: • kaitseb organismi mehaaniliste, termiliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest.
Tegemist on tsütoskeleti elementidega – mikrofilamentide, neurofilamentide ning mikrotuubulitega Mikrotuubulite põhiülesandeks on neuronite ja eriti jätkete kuju toestamine Neuronite kehast väljapoole kulgevad pikad jätked, mis on moodustunud peentest tsütoplasma kiududest Üks, mittehargnev jätke kannab nimetust akson Hargnevaid jätkeid, mida võib olla üks või mitu, nimetatakse dendriitideks Närvikiu moodustab telgsilinder, milleks on akson või dendriit ja selle katted Akson ja dendriidid Neuronil on alati üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale – akson algab neuroni rakukehast hästi eristatava aksoni künkaga, sest seal puudub Nissli substants Jämedamad aksonid annavad närviimpulsse edasi kiiremini, kui peenemad kiud
ainult üks tuum. Nende tegevusel toimub toidu liikumine sooltes ja vere liikumine veresoontes. Vöötlihased moodustavad meie skeletilihased, nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus allub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid. Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse. Kirjuta iga numbri järele koe nimetus! 1 2 1 2 3
Ainult sümpaatilise või ainult parasümpaatilise NS poolt on innerveeritud näiteks veresooned, põrn, silma silelihased, mõned eksokriinsed näärmed, karvanääpsu silelihased. Ka metaboolsed efektid, nagu glükogenolüüs ja lipolüüs alluvad ainult sümpaatilise NS regulatsioonile. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest
neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Neuroneid on kolme liiki: 1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast; 2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus; 3
agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Närvisüsteemi toimimise aluseks on signaalid, mida vahendavad närvirakud ehk neuronid. Närviraku ülesanne on juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Iga närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. 9. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus?
silinderjatest kiududest, mida väljaspoolt ümbritseb õhuke membraan- sarkolemm. 7) Närvikude närvikude esineb närvisüsteemis, pea ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes ganglionides. Närvi ehk ganglionirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja kehas laiali asetsevates ganglionides. Närvirakkust väljub üks, kaks või mitu haru. Kujult ja talitluselt jaotatakse ganglioniraku harud e. jätked erutust raku suunas juhtivateks dendriitideks ja tsellulifugaalse juhtsuunaga neuriitideks e. aksoniteks.Pikemad ja enam-vähem ühtlase jämedusega närviraku jätked koos neid ümbritsevate katetega kannavad nende erutuse juhtsuunale vaatamata närvikiudude nimetust. Täiskasvanud loomade närvirakkudel puudub regenereerimisvõime. Vigastuse või surma korral nende asemele uusi närvirakke ei kasva. Naabrid võivad neid asendada vaid talitluslikult.
Südamelihaskiud võivad hargneda ja nii moodustavad kõik lihasrakud üheskoos südamelihase rakkude võrgustiku. 3.4. Närvikude Närvikude moodustub närvirakkudest, mida nimetatakse neuroniteks ja neurogliiarakkudest. Närvikude võib olla sõltuvalt asukohast ja funktsioonist väga mitmekesine. Närvirakk on eristunud just närviimpulsside edasikandmiseks. Neuron koosneb tavaliselt kehast (sooma) ja jätketest. Jätked jaotuvad dendriitideks ja aksoniteks. Dendriit on jätke, mis juhib närviimpulsi neuroni kehasse, akson on jätke, mis juhib impulsi rakukehast edasi. Aksonid võivad olla väga pikad, ulatudes näiteks seljaajust varbani. Närvirakkude tuumaga osad asuvad, kas kesknärvisüsteemi hallaines või erilistes närvisõlmedes. Väljaspool seda kulgevad neuronite jätked (dendriidid ja aksonid), närvikiud, mis on reeglina kimpudes ja moodustavad närve.
annaabi.ee 
