rahvastiku vanuseline koosseis. Kodanik-riigi kodakondsusega inimene.Välismaalane-puudub elukoha-riigi kodakondsus. rahvastiku vanuseline koosseis. Kodanik-riigi kodakondsusega inimene.Välismaalane-puudub elukoha-riigi kodakondsus. Assimileerimine-samataoliseks muutmine. Rahvastiku tihedus-suhtarv, mis iseloomustab mingi territoorimu ühel km2 Assimileerimine-samataoliseks muutmine. Rahvastiku tihedus-suhtarv, mis iseloomustab mingi territoorimu ühel km2 keskmiselt elavate inimeste hulka. Linnastumise tase-linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikus.Haldusjaotus-riigi keskmiselt elavate inimeste hulka. Linnastumise tase-linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikus.Haldusjaotus-riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks. Omavalitsuslik haldusüksus-haldusüksus,millele on seadusega antud territooriumi jaotus väiksemateks osadeks. Omavalitsuslik haldusüksus-haldusüksus,millele on seadusega antud omavalitsuslikud õigused ja kohustused
Ränne e. migratsioon inimeste liikumine elu või töökoha vahetamise eesmärgil Emigratsioon e. välja ränne - kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks välismaale Imigratsioon e. sisse ränne - riiki elama asumine alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon e.tagasi ränne oma endisesse elukohta Rändeiive e. rändesaldo - sisse-ja väljarännete vahe, rändeiive on positiivne, kui sisserändajate arv ületab väljarändajate arvu, ja negatiivne kui olukord on vastupidine Immigratsiooni kvoot e. sisserände piirarv absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kelle on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse
Eesti rahvaarv- 1 340 122, pindala 45 227 km2 Rahvaarvu mõjutavad tegurid-sündimus, suremus, sisse-, väljaränne Rahvaarvu teadasaamise võimalused- rahvaloendus(käiakse majades ja korterites); sünnitusmajad; morgid, rahvastikuregister, küsitlused Loomulik iive promillides- sünnid surmad x 1000 Rahvaarv Positiivne iive- sündinud laste arv on suurem kui surnud inimeste arv Negatiivne iive- surmade arv ületab sündide arvu Sündimust mõjutavad tegurid- viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste (partneri leidmise võimalus), religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu), pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis, sõjad, veepuudus, nälg Pere planeerimine- laste ka
Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta Pendelränne ehk pendelmigratsioon inimeste päevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = .
1. Rahvaarvu vähendavad ja suurendavad tegurid. sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne 2. Kust saadakse andmeid rahvastiku kohta? rahvaloendus, Statistikaamet, Migratsiooniamet 3. Loomulik iive ja rändiive. 4. Oska arvutada suhtelist ja absoluutset iivet. Loomulik iive: a) absoluutne = sünnid - surmad b) suhteline = sünnid - surmad : rahvaarv x 1000 5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6. Migratsiooni jagunemine: põhjuste järgi (2), riigisisene ja välisranne. a) vabatahtlik b) sunniviisiline 7. Mõisted. rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe migratsiooni kvoot - absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata pendelm
Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseändajaid teistest Euroopa Liidu riikidest (vt Euroopa neli vabadust) Immigreeruma- Sisse rändama, mingisse riiki alaliselt või pikemaks ajaks elama asuma. Immigrant- Sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks. Import- Kauba, teenuse või kapitali sissevedu välismaalt. Indoeuroopa keeled- Üks maailma suuremaid keelkondi, kuhu kuuluvad vene, saksa, inglise, prantsuse, itaalia, hispaania, poola, ukraina, portugali, rootsi jpt keeled; Euroopas kõige enam kõneldavad keeled. Inimtegur- Majanduse arengu- ja paigutustegur, mille toime lähtub mittelooduslikest asjaoludest.
Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne seda ei korva. Ränne e. migratsioon on inimeste alkaline ümberasumine ühest riigist teise või elukoha vahetamine riigi piires. Immigrandid välismaalt meile elama tulnud inimesed, sisseränne(immigratsioon). Emigrandid meilt välismaale elama läinud inimesed, väljaränne(emigratsioon). Küüditamine inimeste vägivaldne kodust eemale viimine. Rände põhjused: ® vabatahtlikud tegurid parem töö, parem palk, majanduslikult kergem elu, rohkem võimalusi, parem elukeskkond
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1
2) demograafilise plahvatuse etapp(areng) 3) üleminekuetapp(tööstus ) 4) rahvastiku vananemise etapp(tööstus ja info) 5) nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etapp(info) pendelränne- regulaarne ja lühiajaline liikumine. pagulane- inimene, kes on sunnitud elama kodumaalt eemal. pagulus- sunnitud elukoha vahetamine migratsiooni tõmbe-ja tõuketegurid- rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid. emigratsioon- riigist väljaränne, rändaja on emigrant immigratsioon- sisseränne riiki, rändaja on migrant remigratsioon- emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki repressioon- surve avaldamine, mahasurumine või karistamine, et takistada isikute osalemist poliitilises elus.
koolide sulgemine (õpilasi vähe) Eesti rahvuslik koosseis. Eesti rahvastikust 80% eestlased; 20% muulased neist 6.3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks. Maalised asulad- põllumajandus, metsandus, kalandus... Linnalised asulad- hõivatud tööstuse ja teenindusega. Haldusjaotus.
Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv Loomulik iive : sündimus-suremus=... inimest. Ränne ehk migratsioon rahvastiku rändamine ühest kohast teise, eristatakse sise- ja välisrännet. ( vabatahtlik, sundränne) Sisseränne ehk immigratsioon , väljaränne ehk emigratsioon . Siseränne ehk ühe riigi piires toimuv rahvastiku liikumine Välisränne ränne mis ületab riigipiire Pendelränne- suuremate keskuste ümber toimuv lühiajaline edasitagasi liikumine seoses töö või õppimisega. Rahvus ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühise etnilise
Demograafia Käsitleb inimelu valdkondi, mis seonduvad igikestva põlvkondade vaheldumisega uurib sünde, abiellumist, rändeid, suremust, vananemist, eluiga ja iivet kui massinähtusi Rahvasitikuregister- andmekogu Põhimõisted Aasta keskmine rahvaarv pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast Demograafilised sündmused sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne Elukoht piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab Elussünd Emigrant isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses (eestisiseselt väljarändaja) Emigratsioon isiku elama asumine Eestist teise riiki. Immigrant isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teistest haldusüksustest/riigist (eestisisene sisserändaja) Immigratsioon isiku elama saabumine Eestisse teistest riigist.
Rahvastiku ränded 1 Rahvastiku ränne · Lisaks iibele on rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu oluliseks mõjutajaks ränne ehk migratsioon · Ränne on inimese alalise elukoha vahetus: 1) Siseränne ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000
MIGRATSIOON JA PAGULUS FAKTID • Maailmas on 191 miljonit emigranti; • Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest;
suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades inimeste toitumistingimuste paranemine tervishoiu ja arstiteaduse areng rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a
kriisi kui ühiskond on ebastabiilne ja riigipoolne toetus peredele väike. Ühiskonna ideaalne koosseis oleks ~25% lapsi, ~20% vanureid ja 55% tööealisi. 2.3A.SOOLIS-VANUSELINE STRUKTUUR On vaja majandustegevuse arendamiseks,planeerimiseks.Soolist-vanuselist struktuuri iseloomustatakse rahvastiku püramiidide abil. (Alt laiad, ülevalt kitaks minevad on traditsiooniline ühiskond) 2.4.RÄNNE EHK MIGRATSIOON Migratsioon on inimeste asukoha või paiknemiskoha muutus. Migratsiooni liigid:*)ulatuselt Sisseränne Välisränne Ühe riigi piires toimuv ümberasumine.maailmas Riikide vaheline inimeste ümberasumine. valdavald maalt linnadesse. Emigrant-on väljarändaja,seda protsessi nimetatakse emigratsiooniks. Immigrant-sisserändaja, protsess immigratsioon. Rändesaldo-e. Iibe- sisse-ja väljarände vahe.
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo
10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Rahvastiku paiknemine Mõjutab : · kliima · Majanduslik olukord
c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut a) Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist) b) Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise iseärrasusi) c) Rahvastikuteadus ( uurib rahvastikku selle suuruse ja arengu näitajaid) d) Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi) Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse. Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit: 1) Probleemi püstitamine 2) Hüpoteesi püstitamine 3) Info kogunemine, vaatlus, eksperiment 4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast
õhurõhk, õhuniiskus, pilvisus,udu, äike). 18. Vahe- ja põhikliimavöötmed. Lähisekvatoriaalne, lähistroopiline, lähisarktiline ja lähisantarktiline. Ekvatoriaalne, troopiline, parasvööde, arktiline ja antraktiline. 19. Passaadid. 30. laiuskraadiidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje ( coridise jõu mõjul ) kalduvad põhjapoolkeral meridiaani suunast paremale(kirdepassaadid) ja lõunapoolkeralt vasakule (kagupassaadid). 20. Rahvastik, rahvas ja rahvus. Rahvastik on teatud piirkonnas( nt. riik, linn, maakond ) elavad inimesed. Rahvas on mingi maa-ala elanikkond, mis on ühetaoline koostise või tekke poolest ja mida saab piiritleda etniliste, keeleliste, usuliste, kultuuriliste tunnuste alusel. Rahvus on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa. 21.Geograafia jagunemine ja mida uurib. Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafia.
etapis (nt.India) Nüüdisaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal (u 10‰) ; suremus väike (u 10‰) ; iive on nullilähedane ; postindustriaalne tootmisviis*enamus põhjariike jõudsid sinna 70.-80.ndatel, Eesti jõudsid sinna sajandivahetusel 7. Oskad välja tuua demograafilise ülemineku toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Põhjariikides toimus põhiline arengu osa ära, aga lõunariikides see toimub alles. Põhjariikides kiirem kui lõunariikides. 8. Rahvaränne e. migratsioon, selle jaotus ulatuse, iseloomu järgi. Rände lähte- ja sihtpiirkond, rände tõuke- ja tõmbepõhjused ning barjäärid. Rände positiivne ja negatiivne mõju nii lähte- kui sihtpiirkonnale. Peamised rände suunad maailmas ja nende põhjused. Ulatus: Siseränne – riigi siseselt ; välisränne – rahvusvaheline Iseloom: Vabatahtlik – nt. õppima asumine ; Kaasränne – nt. isa saab uue töökoha, pere läheb kaasa ; Sundränne – nt. küüditamine Rände lähte- ja sihtpiirkonnad:
34 Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta. 1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh Sundimus Suremus Keskmine Imikute RIIK 0/00 0/00 Eluiga M/N suremus 0/00 9 10 77/83 6 30 8 61/61 61 Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage. Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus
Inimgeograafia Maailmas on 6,7 miljardit inimest 1,3 miljonit inimest elab eestis 150 000 inimest Tartumaal ja 101 000 Tartus Arvatakse ,et maailmas on 6800 keelt e rahvust Maailmas enim räägitud keeled on Mandariinihiina, Hispaania, Inglise, Hindi ja Araabia 1) Negriidne-tumedanahaline,krässus juuksed, madal lai nina, suured huuled Elavad:Sahaarast lõunas, Malai saarestik ja Austraalia 2) Monguliidne: mustad aga sirged juuksed, kollakas nahavärv, pilusilmad, kitsad sirged huuled Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad 3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanadas, Lõuna- Ameerikas Sündivust mõ
GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk.
Rahvaarv stabiliseerunud. 7. Geograafilise siirde toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid.
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem
lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia, meditsiin, statistika, ajalugu Mõisted: rahvastik- milline on vaadeldava piirkonna rahva koosseis rahvaarv kui palju elanikke on teatud vaadeldaval alal. rahvastiku koosseis ehk struktuur rahvastiku jaotumus mingil ajahetkel mingil kindla
Geograafi tasemetöö konspekt 1. (alates lk 67) Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.(lk 69) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündmus- ja suremuskordaja vahe promillides. (lk 74) Rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3.religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4.pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nen
kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektis ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Demograafiline üleminek- ehk siire on rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus suur sündimus ja suremus asenduvad väikese sündiuse ja suremusega ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku arengu etapp, mida iseloomustab suur
vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse, elanikkond jaguneb kaheks (kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad) 10. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. heitgaasid/õhusaaste prügi teke tihe asustus veekogude reostus loodusvarade liigne tarbimine rahaprobleemid 11. Mõisted: demograafia- rahvastikuteadus, mis uurib rahvastikustruktuuri, suurust, rahvastiku sündimusi, rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist demograafiline plahvatus- kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus loomulik iive- sündide ja surmade vahe sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu aasta algul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
