7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse?
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega?
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti.
Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1
aastate alguses tehtud õiguspoliitilise valiku õigsuses ning kujundada rakendunud ja arusaadavat süsteemi ümber. Vajab oluliselt eraõiguslikest kahju hüvitamise põhimõtetest erinevat reguleerimist (olulisemate erisustena primaarnõuete esitamise kohustus kui kahjuhüvitise saamise eeldus, samuti võimukandja süü kui vastutuse aluse esinemine ainult väga piiratud juhtudel) ning nende erisuste maht annab välja iseseisva seaduse mahu. Vastuargumendid: Sarnasus eraõigusliku deliktilise vastutusega reguleeritava mateeria sisus. Seadus peab sisaldama õigusnorme ja õigusinstituute, mis on üksteisega lähedases seoses. Selle nõude täitmisega tagatakse õigusselgus ja võimalus õigussüsteemis orienteerumiseks. 30. Tooge elulisi näiteid selle kohta, millal isik võib nõuda õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist. Õigus enda valduses olevat eluruumi erastada oli ebaselge ning riik ei olnud sellise ebaselguse kõrvaldamiseks mingeid samme astunud.
vv 09.06.1993 (AÕS) Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349. vv 28.06.1992 (PS) Kinnisvara omandamise kitsendamise seadus. RT I 2003, 23, 147. vv 12.02.2003 (KAOKS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I 2002, 35, 216. vv 27.03.2002 (TsÜS) Piir, M.M. Pauluse protsess: Kriminaalõiguslik kontekst ja koht uue testamendi Traditsioonis. Magistritöö. Tartu, 2005 http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006/b17874324/piirmilvi.pdf Nõmm, I. Puhtmajanduslik kahju ja selle hüvitamine deliktilise vastutuse korral. Magistritöö. Tartu, 2007 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/4686/1/nomm_iko.pdf Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia, kättesaadav elektrooniliselt: http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 26
Piirangud ja sanktsioonid seoses tingimuslike õigussuhetega. iseendaga (TsÜS § 131). Esindaja võib ennast kolmanda isiku ees teha vastutavaks seoses tehingu tegemisega esindatava nimel ja Tingimuse saabumisele ei tohi hea usu põhimõtte vastaselt kaasa aidata ega selle saabumist takistada (TsÜS § 104) tingimus loetakse esindusõiguse alusel üksnes juhul, kui tegemist on esindatava poolse deliktilise käitumisega või ka lepingueelsetest läbirääkimistest vastavalt saabunuks või tingimust ei loeta saabunuks. Kahju hüvitamine ei seondu mitte tingimuse saabumise takistamise ega sellele tuleneva kohustuse rikkumisega. kaasa aitamisega, vaid tingimusega kaasneva õigusliku olukorra mõjutamisega. Õigusliku olukorra tekkimist mõjutanud pool on Esindaja poolse tahteavalduse puudused.
tagajärje osas. Sarnane formaalsele loogikale (süllogismile), räägitakse õiguse tagajärje kindlakstegemise süllogismist. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt mõiste, tunnused ja struktuur), TSIV - tsiviilõigusrikkumise struktuur. VÕS (Võlaõigusseadus) järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1. objektiivne teokoosseis 2. õigusvastasus 3. süü Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne
Seega on tegemist klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutuse instituudiga, milles peab esinema teisele isikule kahju tekitamine, mille eelduseks omakorda on teo ja tagajärje põhjuslik seos, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ja süü ning deliktivõime olemasolu või seadusest tulenev vastutus. VÕS § 1050 rõhutab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Deliktilise vastutuse osas arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. õigus- vastane käitumine Delikti- õiguslik vastutus kahju süü Mitte igasugune teisele isikule kahju tekitamine ei ole õigusvastane. Kui õiguskord
1. vastutuse rangus Lepingulise kahju puhul vabastab kohustust rikkunud isikut vastutusest vaid vääramatu jõud. Deliktiõiguslik vastutus on märksa leebem. Üldjuhul on nõutav kahju tekitaja süü. (Leebem kri- teerium: vääramatu jõud reeglina tähendab süü puudumist, kuid süü puudumisel ei ole tihti tegemist vääramatu jõuga). 2. nõude ulatus Saamat jäänud tulu. Deliktilise vastutuse korral saamata jäänund tulu nõuda vaid teatud erijuh- tudel. Lepingulise kahju korral saab seda nõuda millaliganes olukord ja 127 seda võimaldab. 33 Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitamine deliktilise kahju tekitamise korral on nor- maalne nähtus. Lepingulises suhtes saab seda nõuda vaid erandjuhtudel. 3. aegumine
valduse taasatmise nõue AÕS §45, negatoornõue – omandi või muu asja või valdus rikkuva tegevuse lõpetamise nõudmine AÕS §44 ja 89) Perekonnaõiguslikud nõuded (nt ülalpidamisnõue, ühisvara jagamise nõue) Pärimisõiguslikud nõuded (nt pärandvara väljaandmise nõue; pärandvara jagamise nõue) NÕUETE KONTROLLIMISE JÄRJEKORD: Kui on kehtiv leping, siis on reeglina välistatud lepingusarnased nõuded, asjaõiguslikud nõuded, deliktilise kahju hüvitamise nõuded ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. Kui lepingut ei ole, siis ülejäänud nõuete kontrollimisel puuduvad selged järjekorrareeglid. Lepingulistele nõuete puudumisel kontrollitakse lepingusarnaseid nõudeid. Eelnimetatud kahe puudumisel kontrollitakse asjaõiguslikke nõudeid. Asjaõiguslike nõuete puudumisel kontrollitakse deliktilisi nõudeid. Alusetu rikastumise nõudeid kontrollitakse viimasena. NÕUETE PALJUSUS:
Kinoomanik peab põhjendama, mis on tekkinud kahju. Ükski pilet ei jäänud müümata ja filmi pidi nagunii näitama. Lihtsam on kinoomanikul esitada nõue rikkumiskondiktsioonist tulenevalt ja nõuda saadu kinojäneselt välja. Saadu võibki olla rahasse ümber panduna sama suur kui pileti hind. Deliktiõigus ei võimalda kahjutekitajalt tulu väljanõudmist. RK jaoks on olemas § 1039, mis annab võlausaldajale ka selle nõude. Võib juhtuda, et ühel ajal on täidetud nii RK kui deliktilise vastutuse eeldused. Siis peab võlausaldaja valima, kumma alusel oma nõue esitada. 80. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga? § 1041. Eeldused: esiteks üks isik täidab õigusliku aluseta teise isiku kohustuse, teiseks teine isik rikastub kohustuse täitmisest vabanemise tõttu. Võib jääda mulje, et isikul on võimalik raha regressikondiktsiooni alusel tagasi nõuda, see mulje on ekslik
b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigusharu. Seosed teiste eraõiguse harudega I) Seos tsiviilõigusega Seos tsiviilõiguse üldosaga, vt TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas (TsÜS § 24- 47); Seos võlaõigusega, vt VÕS üldosast lepingulise vastutuse süsteem (eelkõige kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1) ja VÕS eriosast deliktilise vastutuse süsteem (vt VÕS § 1043 jj); VÕS müügilepingu reeglid (tehingud osade ja aktsiatega, ettevõtte müük); Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping kui mitmepoolne leping; Juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme leping kui käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe (VÕS § 619-634); Seosed tööõigusega (vt TLS § 1 lg 5) II) Seos rahvusvahelise eraõigusega
võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1 mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena o juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69 o teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel o TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima o tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude? o kaasuse asjaoludel ilmselt mitte ei ole öeldud, et tekitati majanduslikku kahju o kui kahju pole, siis selle hüvitamise nõuet ka ei saa olla
võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1 mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena o juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69 o teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel o TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima o tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude? o kaasuse asjaoludel ilmselt mitte ei ole öeldud, et tekitati majanduslikku kahju o kui kahju pole, siis selle hüvitamise nõuet ka ei saa olla
tagajärjed üksnes esindatavale, mitte aga esindajale. Esindajale saavad esinduse alusel tehtud tehingust tuleneda tagajärjed juhul, kui esindaja teeb esindatava nimel tehingu iseendaga (TsÜS § 131) või kui esindaja ületab esindusõiguse piire. Esindaja võib ennast kolmanda isiku ees teha vastutavaks seoses tehingu tegemisega esindatava nimel ja esindusõiguse alusel üksnes juhul, kui tegemist on esindaja poolse deliktilise käitumisega või ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisega, samuti juhul, kui esindaja ületab esindusõiguse piire. · Esindaja poolse tahteavalduse puudused 1) Kui esindaja avaldab ebaõigesti oma tahet teise isiku nimel tehingu tegemisel ning esindaja kannab ebaõige avaldamise riski, sõltub tehingu tagajärgede laienemine asjaolust, kas esindaja ületab esindusõiguse piire või mitte.
nagu tekkis hagejal ning hagejal tekkinud kahju ning kostja käitumise (tarnete peatamise) vahel võib olla põhjuslik seos, kuna elektrienergia määratud tarnete peatamiseta ei oleks hagejal tekkinud vajadust puudujäävat elektrienergiat kolmandatelt isikutelt kõrgema hinnaga osta. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks, et ringkonnakohus saaks hinnata ülejäänud deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldusi, samuti kahju suurust. Kahju liigid: 3-2-1-7-10, p 17 - puhtmajanduslik kahju; Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtud on õigesti leidnud, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja
Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Eristatakse: 1) vastutus delikti üldkoosseisu alusel; 2) riskivastutus; 3) tootjavastutus. VÕS-i järgi on deliktilise üldvastutuse (VÕS §-d 1043-1055) aluseks kolmeastmeline delikti koosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus; 3) süü. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama: 1) kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või; 2) süü puudumist. ____________________________________________________________________________________________________ § 19
annaabi.ee 
