Nimetage poststrukturalismi olulisemad suunad. Põhiobjektiks on mittestruktuur, struktuuri pahupool. Kirjandusliku teksti tähendus pole struktuurist tuletatav, vaid on midagi ootamatut/ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse RISOOMI mõistet vastandina struktuuri korrastatusele domineerib hargnevus, keskpunktita korrastamatus. Püüdleb subjektiivsuse poole, struktuuri võim tuleb paljastada ning sellele vastu hakata. 2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst elab teiste tekstide keskel ja nende mõjuväljas, see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale).
Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need üksused pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistlliku kriitika alguspunktiks, defineerida kui lääne kultuurile omaste opositsioonide kriitikat. Jaques Derrida oli üks olulisemaid uuema aja prantsuse filosoofe (srn.2004). Tema postrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel
Näiteks iseloomustab Derrida oma Platoni-käsitlust nõnda: ,,See nõudis uusi teid, sest ma ei võinud lähtuda ei mütoloogiast, mis on enesestmõistetav, ega ka filosoofilisest teadusemõistest. Tarvis oli just praktiliselt dekonstrueerida filosoofiline vastandus filosoofia ja müüdi, logos'e ja mythos'e vahel. Seda ei saa praktiliselt rõhutan, tekstuaalselt teha teisiti, kui kasutades teistsuguse kirja teid, koos kõigi sellest tulenevate riskidega. "Dekonstruktsiooni eesmärk ongi uue mõiste loomine pärast varasema vastanduse ümberpööramist. 7 3. Erinewus (différance) Kui erinevus ei saa tuleneda kohalolu ja selle puudumise vastandusest, siis on Derrida arvates vaja ka erinevuse (différence) mõiste uuendamist. Selleks loob Derrida uue erinevusmõiste, mida ta alates 1959. aastast märgib kirjaliku ühendiga différance (sõna hääldus jääb samaks, eestikeelsetes
Poststrukturalism (Kraavi 110126, 131135). Poststrukturalismi mõiste. Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need üksused pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistlliku kriitika alguspunktiks, defineerida kui lääne kultuurile omaste opositsioonide kriitikat. Jaques Derrida oli üks olulisemaid uuema aja prantsuse filosoofe (srn.2004). Tema postrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu - pimedus välistab valguse, maskuliinsuses ei
(Humm 1995: 16). Kui naiskeele etümoloogia on sama, mis Quine´i mõistes ,,kodukeel", mille järgi viimane on juba olemuselt tõlkimatu selle individuaalsuse poolest, siis muutuks nende märkide üle kandmine sootuks võimatuks. Binary opposition binaarne opositsioon. Raamatu ,,Feministliku teooria terminisõnastik" (A Glossary of Feminist Theory) kohaselt on binaarse opositsiooni kontseptsioon dekonstruktsiooni keskmeks. Opositsioonis olevatel terminitel ei ole ekvivalentset väärtust. Ühel terminil on kõigele vaatamata eesõigus, nii moodustub hierarhia. Antud terminit peetakse oluliseks, sest feministlike kriitikute sõnul seostub see otseselt naisesusega (Andermahr& Wolkowitz 2000: 2122). ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) kirjeldab antud terminit järgmiselt: identiteedi olemasolu on üles ehitatud puudumisele. Naised on
kaupa, ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu), piiritletakse kultuuriliste joonte kaudu ajaperioodi Kirjanduslugu kui kirjanduse suhe ajalooga – ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Iseloomulikud jooned: 1960-70 – lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest o Dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul – teist tüüpi tekstide, nt ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, teadmine ei ole võimalik, on võimalik tõlgendamine o Poliitilise kriitika mõjul Kirjandus – funktsionaalne mitte ontoloogiline kategooria, funktsioon kultuuris Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde Kirjandus kui sotsiaalne praktika
iga kultuuri vorm on teisega võrreldav. Kultuur hõlmab nii sümboleid kui materiaalset maailma ja kultuuri uurimine ei saa piirduda ühega neist. Dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine (Derrida loodud raskestidefineeritav termin, mis sisuliselt sisaldab eeldusi, selleks et asuda rünnakule logotsentrismi vastu. Derrida tahab kukutada üldise arusaama, et eksisteerib otsene vastavus keele ja välise maailma vahel ning kasutab relvana just dekonstruktsiooni.) Diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milliste ütluste organiseeritud kogum, tekst kontekstis Diskursuseanalüüs - keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust Elamismaailm - meie vahetu maailm,argielu, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes. Habermas jagab
lugemise ajas. Vaidlustavad Saussure’i idee märgist kui stabiilsest ühtumist, toimub nihe tähistatavalt tähistajale; järgneb ühtse subjekti kriitika, autori autoriteet kahtluse alla. “Autori surm” (1968). Strukt kriitika seadis kahtluse alla struktuursuse, märgilisuse, kommunikatiivsuse ja struktuuri terviklikkuse, deklareerides tähistaja ja tähistatava eraldatust. Tendents ilmneb selgelt nt Barthesi töös “Teosest tekstini”(1971) Milline on dekonstruktsiooni ja poststrukturalismi suhe. On täpselt määratlemata. Poststrukt on laiem mõiste, dek on paremini määratletud. Derrida ütleb strukt. kultuurimaastiku kohta, et see on nagu linn, kus veel või enam ei elata. Üldiselt – pigem hüljatud paik, subjekti ei ole, kes seda linna v maastikku elustaks. Väidab et tähendusliku struktuuri väljatoomine on mõrv, teksti surmamine. Derrida ütleb: “ Seni tähistaja olnud sekundaarne tähistatava suhtes, konnotatsioon
meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). • Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta tekstide tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab. • Derrida: Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistliku kriitika alguspunktiks. Derrida poststrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu (pimedus välistab valguse). Derrida arvated tuli uuendada mõistet „erinevus“. • M. Foucalt: Ta mõtete tuumas on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule
tekstiga kokku puutumisel, lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb, kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Kultuurilise nähusega kokkupuutudes muutun ise ja hiljem sellest nähtusest tekib mul mingi arusaam. Mina kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt, nii nagu moodustuvad minu teadvuses tähendused. Dekonstruktsioon teksti lugemine, mis üritab meelega lahti saada nendest teksti poolt meile pealesunnitavastest interpretatsiooni reegilitest, kuidas me seda lugema peaksime. Dekonstruktsiooni eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldame enesest taandamatuid vastuolusi, et nad kõik on ruumid, et neis pole erinevaid pooluseid võimalik ühendadda. Selline lugemine vastandub struktualisimi lugemisele, kuna ei taha leida1 või mitut defineerivat struktuure tekstist, vaid tahab näidata, et erinevaid struktuure seal pole, vaid ainult väljaspoolsete mõjude abil sissse laetud. See, mis strukturalistlikust interpretatsioonist üle jääb, mis lärmina kõrvale heidetakse on
Disseminatsioon ei ole isapoolselt algupärane nagu Lacani kord . Erinevus - Erinewus. Saussure erinevus on eristav tunnus, mis eraldab märki teisest ja iseloomustab just konkreetset märki kui märki ning see loob märgi väärtuse (valeur) ja ühiku. Derrida erinewus tähendab erinevust edasilükkuvas liikumises ning erinevalt Saussure erinevusest ei ole seda võimalik objektiviseerida (vrd Kristeva genoteksti määratlus). Easthope tõi välja viis erinevat dekonstruktsiooni tüüpi : kriitiline dekonstruktsioon -- eesmärgiks on teose loomisprotsessi uurimine. Esindaja C.Belsey. Foucault' dekonstruktivism -- eesmärgiks on välja tuua erinevad interdiskursiivsed sõltuvused käsitletava diskursuse sees. vasakpoolne dekonstruktivism -- projekt, mille eesmärgiks hävitada Kirjanduse kategooria ja selle teostamise vahendiks oleks välja tuua diskursiivsed (üldkultuuriline
müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus EI OLE üks ühiskonnas käibel olevaist praktikatest. 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutustest. a) Dekonstruktsiooni, uushistoritsismi (ka ,,uus" kirjanduslugu fookuses väikesed detailid) mõjul teist tüüpi tekstide, nt ajalugu, filosoofia faktuaalsuse proplematiseeimine, paradigmaatiline muutus teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine. Seega tähendas faktualiseerimine ühtlasi, et kõik on tõlgendamise küsimus. b) Poliitilise kriitika mõjul. Kirjandus on funktsionaalne, mite ontolooigline kategooria, teda ei erista mitte
zanr) ja diakroonilised struktuurid (5 faasi, müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) > Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest a) dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul > teist tüüpi tekstide, nt. ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, paradigmaatiline muutus > teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides
žanr) ja diakroonilised struktuurid (5 faasi, müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) > Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest a) dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul > teist tüüpi tekstide, nt. ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, paradigmaatiline muutus > teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides
tekstist. Mõnu tekst viitab teada-tuntud tähendustele, see pakub äratundmismõnu ja naudingumoment lükkab inimest temale varem võõrale maale ja sünnitab uue maailma tekkimisele. Kutsuvad lugejat üles kirjutama oma vaadet. Mõnu tekst – lugeja passiivne, naudingu tekst – lugeja looja. „Ühe armudiskursuse fragmenti“ – kuskil pole armastust, mida tuntakse. See, kuidas me armastame, on konstrueeritud. Dekonstruktsioon, Jacques Derrida: Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistliku kriitika alguspunktiks.Dekonstruktiivset lugemis meetodit peetakse tihtipeale arusaamatuks, kuid selle olemus on meile ometi tuttav.Näiteks ei tahaks teinekord nõustuda mõne kõneleja esitatud väitega, mis tõlgendab teatud teksti või sündmust.Selline olukord võib tekkida ka mõne romaani kohta kirjutatud ja meie kogetust hoopis erinevat käsitlust lugedes, sest teos sisaldab ka selliseid lõike , mis ei kinnita esitatud väiteid või lükkavad need
· Postkoloniaalne kriitika kuidas on teksti kaudu edasi antud kultuurilist teist. · Seksuaalerisuslik kriitika millised sterotüübid on seksuaalvähemuste kohta kummutatud või toetatud. Sellised lähenemised aitavad näha, et võibolla tekstis mida me oleme harjunud nägema, kui sotsiaalkriitilist tegelikult tugineb või toetub, annab edasi sterotüüpe mis tegelikult on teatavate inimrühmade marginaliseerimisele kaasa aidanud. Sellised viisil on dekonstruktsiooni projekt tõeliselt vabastav, sest tahab näidata kõigi võimalike vaatenurkade olemuslikku võrdsust, ning seda et tekste vaid ühe konkreetse priviligeeritud vaatenurgast lugedes, veel enam seda vaatenurka koolis õpetades, tegelikult ühsikond hoiab üleval ja jätkab rõhuvaid struktuure, mis ei ole tegelikult vajalikud, või ilma milleta ta suudaks paremini funktsioneerida. Kokkuvõtteks 20.saj jooksul on tekstiteoorias toimunud oluline nihe. Hakkas peale lähtekohast
annaabi.ee 
