Morsekood Morse ehk morsekood ehk morsetähestik on lühikestest ja pikkadest signaalidest koosnev telegraafikood. Morsekood seab tähed, numbrid, erisümbolid ja kirjavahemärgid vastavusse punktide ja kriipsude kombinatsioonidega. Informatsiooni edastatakse nii, et punktile vastab lühike signaal ja kriipsule pikk signaal. Telegraafivõtmeks e. morsevõtmeks nimetatava lüliti abil kodeeritakse tekst lühikeste ja pikkade vooluimpulsside jadaks. Sama kood sobib ka sidepidamiseks valgus- või heliimpulsside abil. Ajalugu 1836. aasta alguses arendasid Samuel F.B Morse, füüsik Joseph Henry ja Alfred Vali elektromagnetilise telegraafi süsteemi. Oli vaja koodi, mis edastaks keelt kasutades ainult vooluimpulsse ja vaikust nende vahel. Seetõttu arendas Samuel F.B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid Seda on kasutatud raudteel semaforide ja merel lipukestega signaliseerimise juu...
MPEG-7 on ametlikult tuntud nimetuse all Multimedia Content Description Interface ja annab multimeediumsisu kirjeldamiseks vajaliku keele DDL (Description Definition Language). MPEG-21 annab sisule tervikliku raamistiku, mis sisaldab lisaks igasuguse multimeediumi "digiüksuse" kirjeldusele ka andmeotsingut, andmepöördust, salvestamist ja sisu autoriõiguste kaitset defineerivat standardit. MPEG-kodeeritud materjali parimaks taasestuseks on vaja MPEG-kaarti, mis teostab dekodeerimist riistvaraliselt. On oodata, et MPEG-kaart muutub arvutite standardvarustuseks. Kui arvuti on piisavalt kiire (vähemalt 400MHz), suudab keskprotsessor teha dekodeerimist tarkvaraliselt (eeldusel, et samal ajal ei käitata teisi ressursinõudlikke programme). MPEG kasutab samasugust kaadrisisest kodeerimist nagu JPEG kasutab üksikute piltide jaoks, kuid kasutab ka kaadritevahelist kodeerimist, mis videoandmeid veelgi tihendab, sest kodeeritakse ainult perioodiliste võtmekaadrite (nn
Andes elektroodidele pinge, gaas ioniseeritakse plasmaks. Eraldub ultravioletvalgus, mis ergastab fosfori elektronid ja eraldub nähtav valgus. Erinevalt LCD- kuvaritest on iga ekraanivälja punkt valgusalliks ja vaatenurk on lai. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Käsuformaadid 0, 1, 2, 3 ja 1, 5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti võib kaasneda infot selle kohta, kuidas leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Operandi leidmise ja tulemuse salvestamiseks on erinevad adresseerimiseviisid. Kolme aadresssiga arvuti käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis
tõttu. (Wikipedia. Flash video) 2.3. Multimeedia raamistikud Multimeedia raamistikud on tavaliselt ühe kindla tehnoloogia standardiseeritud tugisüsteemid ehk teekide kogud, mida antud tehnoloogiaga seotud tarkvara töödelda ja mängida suudab ja mille baasil toimub arendus. Näitena võib tuua Apple QuickTime'i: see koosneb QuickTime Playerist, videofaili formaadist MOV ja raamistikust, mis kindlustab videofailide kodeerimist ja dekodeerimist. (Wikipedia. QuikTime) Töö järgmises osas kirjeldab autor paari näite abil veebiülekande rakendusvõimalusi ja selleks kasutatavat tehnoloogiat. 3. VEEBIÜLEKANDED PRAKTIKAS 3.1. Veebikonverents Veebikonverents (web conference) on kahe- või mitmepoolne infovahetus veebis, kus lisaks kahe- või mitmepoolsele pildi ja heli edastamisele saab kasutada lisavõimalusi: näidata slaide, seanssi salvestada, viia läbi lühiküsitlusi jne. Veebikonverentsi saab
korduvalt. Näiteks kui ALU-s puudub korrutamise riistvaraline realisatsioon, saab seda teha ka nihutamise ja liitmise abil. Lippude registries säilitatakse info alus teostatud operatsioonide tulemuste kohta (tulemus oli null, tekkis ületäitumise, tekkis ülekanne jne.). 20 · Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode- execute cycle) Järgnevalt on toodud käsu täitmise juhtimine protsessoris: Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsukoodi edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaar operatsioonide (mikrooperatsioonid) teostamisest. Mikrooperatsioone täidetakse teatud algoritmi (mikroprogramm) alusel. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistavaralist realisatsiooni. Kõikide käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsuloenduri modifitseerimine jne) ja pärast
korduvalt. Näiteks kui ALU-s puudub korrutamise riistvaraline realisatsioon, saab seda teha ka nihutamise ja liitmise abil. Lippude registries säilitatakse info alus teostatud operatsioonide tulemuste kohta (tulemus oli null, tekkis ületäitumise, tekkis ülekanne jne.). 20 Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode- execute cycle) Järgnevalt on toodud käsu täitmise juhtimine protsessoris: Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsukoodi edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaar operatsioonide (mikrooperatsioonid) teostamisest. Mikrooperatsioone täidetakse teatud algoritmi (mikroprogramm) alusel. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistavaralist realisatsiooni. Kõikide käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsuloenduri modifitseerimine jne) ja pärast
Protsessori üldstruktuur (sulgude sees sama) Käsuloendur (PC) käsuloendur hoiab endas järgmisena täitmisele mineva käsu aadressi. Käsuregister (IR) käsuregistrisse salvestatakse PC-st tulev käsuinfo (aadress). Hetkel käimas olev käsk. Väljundis on dekooder. Käsu dekooder Dekooder dekodeerib käsu. Selle abil saab teada, milline käsk on parasjagu käigus. Aktiivne 1 väljund. Juhtautomaat (CU) juhtautomaat juhib käsu täitmist peale dekodeerimist. Väljastab vajalikke juhtsignaale nii teistele protsessori osadele kui ka tervele arvutile. Op automaat (Datapath) Koosneb ALU-st, registermälust ja lippude registrist. Tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Siirete (hargnemiste) ennustamine. Strateegiad Hargnemiste ennustamine on vajalik selleks, et ei peaks konveierit koguaeg uuesti käivitama. (iga siirdekäsuga konveier taaskäivitub). Hargnemine tähendab seda, et järgmise käsu aadressi ei saada mitte +1
language 11110100000101 11110000011100 Järgnevalt on toodud protsessori üldstruktuur, mille erinevaid koostisosi hakkame allpool eraldi vaatama. Sellise struktuuriga protsessor võimaldab täita kõiki programme. 12. Käsu täitmine protsessoris Järgnevalt on toodud käsu täitmise juhtimine protsessoris: Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsukoodi edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaar operatsioonide (mikrooperatsioonid) teostamisest. Mikrooperatsioone täidetakse teatud algoritmi (mikroprogramm) alusel. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistavaralist realisatsiooni. Kõikide käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsuloenduri
Näitks 16 järgulise summaatori jaoks oleks vaja 5 sellist ülekande skeemi ja 16 ühejärgulist summaatorit. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Dekoodril tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodile vastab dekoodris üks väljund ja järlikult on dekoodril n sisend korral 2 n väljundit. Väljund on unitaarkood (1-ou-of 2) kood. Unitaarkood on selline, kus on ainult 1 1. Lisaks on juhtsisend E mis, lubab või keelab dekodeerimist. C B A E Y0 Y1 Y2 Y3 Y4 Y5 Y6 Y7 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0
3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1. Juhtsisend E võimaldab keelata dekodeerimist, kui ta väärtus on 0. Madalaktiivse väljundi dekoodri korral, on vastupidi igas koodis ainult üks 0. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõigis käskudes on alati käsukood (KK), mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat. Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimisviisideks
/4/ 7 Deshifreerimine Olles vastu võtnud ja tajunud ärritust, algab kuulamise kolmas samm: sõnumi lahtimõtestamine, sellest aru saamine. Algab kuuldud helide võimalikult täpne interpreteerimine, nende jagamine teatud kategooriatesse nagu muusika, müra või kõne; ning mitte ainul verbaalse vaid ka mitteverbaalse ärrituse lahtimõtestamine. /3/ Deshifreerimine tähendabki ärrituse dekodeerimist ning sellele tähenduse omistamist. Tihitpeale pole aga deshifreerimine võimalik, kui hästi seda ka ei püütaks teha. Kui ei saada aru teise inimese keelest, siis vaatamata sellele, kui selgelt ollakse ärritus vastu võetud ning kui hästi fokuseeritud, ei suudeta sõnumit deshifreerida. Samuti muutub deshifreerimne raskeks, kui erinevad inimesed omistavad samadele ärritustele erinevaid tähendusi. /4/ Aktsepteerimine
RISC protsessori omadusi: vähe käske, vähe adresseerimise viise, mälu poole pöörduvad ainult LOAD ja STORE käsud, kiire registermälu, operatsioonid teostatakse kohe riistvaras. Risc: suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks) vähe erinevaid käsu formaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiiredada dekodeerimist kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register- register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes
Mõne käsu täitmisel võivad operandid läbida korduvalt. Näiteks kui ALU-s puudub korrutamise riistvaraline realisatsioon, saab seda teha ka nihutamise ja liitmise abil. Lippude registries säilitatakse info alus teostatud operatsioonide tulemuste kohta (tulemus oli null, tekkis ületäitumise, tekkis ülekanne jne.). · Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode-execute cycle) Järgnevalt on toodud käsu täitmise juhtimine protsessoris: Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsukoodi edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaar operatsioonide (mikrooperatsioonid) teostamisest. Mikrooperatsioone täidetakse teatud algoritmi (mikroprogramm) alusel. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistavaralist realisatsiooni. Kõikide käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsuloenduri modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimist täidetav spetsiaalosa (operandide
Põhisagedus mõjutab kõige rohkem hääle tajutavat toonikõrgust - eriti intonatsiooni. Helilised häälikud - hälekurrud vibreerivad (nt vokaalid ja konsonandid) Helitud häälikud - häälekurrud ei vibreeri, õhk voolab vabalt läbi häälepilu sellest kõrgemal asuvatesse õõntesse. Glotis e häälepilu - häälepilu kokkusurumisega moodustatakse kõrisulghäälik e larüngaalklusiil Põhitooni kõrval on veel ülemtoonid (põhisageduse kordsed) Formandid - võimendunud ülemtoonid Dekodeerimist e tõlgendaist kujutatakse tavaliselt kaheosalisena. Kõne tuvastamine - sõnumi häälikulise ehituse peamiste tunnusjoonte identifitseerimine. Mõistmine - foneetilis-fonoloogiliselt tuvastatud signaali tegelik tõlgendamine e sellele tähenduse andmine. Sõnumi vastuvõtjas toimuvate mentaalsete protsesside ül on: -identifitseerida sõnade struktuur ja tähendused; -lahendada võimalikult hästi mitmetähenduslikud juhtumid;
sisule arvu 36 ja salvestame tulemuse registrisse R5: 1704+36=1740 ja ühtlasi salvestame ka puhvrisse B3. Seega on kolmanda takti lõpuks B3 ja R5 sisu 1740. ● Neljas takt läheb mööda muutusteta B3 sisus: esimene käsk kirjutab tulemuse kuskile ja salvestab andmed omakorda puhvrisse B4; teisel käsul läks midagi valesti ja ta teeb ikka dekodeerimist ning samal ajal kolmas käsk ootab (sest tema tahaks hakata dekodeerima, aga puhver B2 on ikkagi teise käsu kasutuses, järelikult ei saa midagi teha) ● Viienda takti ajal aga viiakse täide teine käsk: Add R1, R5, #88 ehk liida registri R5 sisule arv 88 ja salvesta registrisse R1. Siin läheb käiku see
2. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. 3. Dekoodri väljundis on iga sisendkoodi korral aktivne ainult üks väljund. 4. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. 5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsukoodi modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimiset täidetav eriosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne) 5 4.4. Operatsioonautomaat
taastatavad kuid edastatava informatsiooni hulk väheneb märgatavalt. • Komprimeerimistegur näitab kui palju väheneb andmete maht allika koodri läbimisel. Koodek - Saatjas teostatakse allika kodeerimine mille käigus pannakse igale allika sümbolile aj vastavusse koodsõna cj; Vastuvõtjas tuleb enne andmete kasutajale edastamist teostada vastupidine operatsioon Seadet või tarkvara mis teostab mõlemat kirjeldatud operatsiooni, ehk kodeerimist ja dekodeerimist, nimetatakse koodekiks Näiteid: failide tihendamine: rar, zip..., kujutiste tihendamine (pildid): jpg, jpeg, png, gif, bmp..., Heli tihendamine: mp3, G.711, MELP..., Videokoodekid: H.264, mpeg... 32. Koodi mõiste ja parameetrid, koodsõna pikkus, keskmine pikkus ja liiasus Koodi C all peetakse silmas üksühest vastavust allika sümbolite aj ja neid kirjeldavate koodsõnade cj vahel. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia
säilitamsiega tegeleb fonooogiline hoida. Kui helid on leitud püsimälust, siis neid tuleb säiitada, kuni tõlge on lõpuni sooritatud. Seda just fonoloogilises hoida. Kui tõlge on aeglane, siis mingi info läheb kusagilt kaduma. Fonoloogiline hoidla on töömälus, ül säilitada helilist infot. on häiritud automaatne kordamisprotsess, kaovad osad häälikud enne sõna lõplikku dekodeerimist – fonoloogiises komponendis , mis tegeleb fonoloogilise info säilitamisega, on kaks osa: passiivne hoidla ja lisaks toimub alateadlik kordamisprotsess, et varajasem info ei kaks. Koguaeg hoitakse alateadlikult aktiivsena varasem info. Eriti oluline sel juhul, kui sõna on pikk või kui tõlkimine võtab kaua aega. Hoidlas säilib info ainult juhul, kui seda suudetakse piisava tõhususega korrata. Kui piisavalt ei korrata, siis ei ole hoidlast kasu
säilitamisega tegeleb fonoloogiline hoidla. Kui helid on leitud püsimälust, siis neid tuleb säilitada, kuni tõlge on lõpuni sooritatud. Seda just fonoloogilises hoida. Kui tõlge on aeglane, siis mingi info läheb kusagilt kaduma. Fonoloogiline hoidla on töömälus, ül säilitada helilist infot. on häiritud automaatne kordusprotsess, kaovad osad häälikud enne sõna lõplikku dekodeerimist – fonoloogilised komponendis, mis tegeleb fonoloogilise info säilitamisega, on kaks osa: passiivne hoidla ja lisaks toimub alateadlik kordamisprotsess, et varasem info ei kaoks. Koguaeg hoitakse alateadlikult aktiivsena varasem info. Eriti oluline sel juhul, kui sõna on pikk või kui tõlkimine võtab kaua aega. Hoidlas säilib info ainult juhul, kui seda suudetakse piisava tõhususega korrata. Kui piisavalt ei korrata, siis ei ole hoidlast kasu
osutusobjektide eneste sügavama tähenudse kaudu. Ergo: allegooriline tõlgendus rajaneb eeldusel, et loodusmaailma objektidel enestel on osutav funktsioon: Jumal on varustanud loodusmaailma objektid tähendustega, mis omakorda osutavad sõnumitele, mille leiame piiblist. Põhiidee: loodusmaailma objektidel on iseenesest teatud tähendus. Sega tähendab looduse uurimine mitte üksnes looduse omaduste kaardistamist, see tähendab ka Jumala poolt loodusse jäetud sõnumite dekodeerimist, ja seda pühakirja valgel. Aquino Thomas maailm on allegoorilise loogika puhul intelligiibel, mõistuspärane tänu loodusobjektide võimele representeerida. See on raskepärane mõttekäik, kuid selle tuum on üsna lihtne loodusobjektidel on juba iseenesest teatud tähendus. Looduse allegoriseerimine quadriga meetodil: kui täpne olla, siis allegooriline interpretatsioon vaid üks mitte-sõna-sõnalise interpreteerimise viise. Läbi keskaja oli väla
Argument RISC'i kasuks arvati olevat, et isegi kui RISC masin võtab neli või viis käsku, mida CISC masin teeks ühe instruktsiooniga, RISC masin teeks seda ikkagi 10 korda kiiremini (sest instruktsioonid ei ole interpreteeritud). RISC: 1. suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske 2. vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks) 3. vähe erinevaid käsu formaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiiredada dekodeerimist 4. kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita 5. maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 6. ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole 7. võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole 8. jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga 9
lihtsalt SMTP kliendina, vastuvõtja SMTP serverina. SMTP kasutab TCP protokolli, et edastada e-maile kliendilt serverile, kasutatakse porti 25. Toimub otseühendus klientserveri ja vastuvõtjaserveri vahel (kui vastuvõtjaserver on maas, jääb sõnum klientserverisse, mitte ei liigu kuhugi „lähemale” serverisse). SMTP piirab nii sõnumite päise kui body 7-bitisesse ASCII koodi (sellega kaasneb palju kodeerimist/dekodeerimist, eriti multimeedia osas). Saatmise ajaks luuakse TCP ühendus. Saatmine koosneb kolmest faasist: handshaking (klientserver edastab saatja ja vastuvõtja mailiaadressi), sõnumiedastus (kui on mitu sõnumit, siis need saadetakse kõik üle ühe TCP ühenduse seda vahepeal sulgemata) ja sulgemine. Sõnumi täielikku lõppu tähistab rida CRLF.CRLF . SMTP võrdlus HTTP-ga: mõlemad protokollid transpordivad faile ühest hostist teise, kasutades püsivat ühendust
Atanasoff’i arvuti - John Vincent Atanasoff, 1939-1942: esimene elektronarvuti? Zuse arvuti - Konrad Zuse; 1941-1944: Z3, Z4; Releedega digitaalarvuti. 1936-1938 Z1 Esimene programmeeritav, kahendarvudega masin. Mehaaniline arvuti: metall-lehed, hoovad, elektrimootor. Colossus vs Geheimfernschreiber Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks: 1800 elektronlampi Ideoloogia ja matemaatika töötas välja Alan Turing, kes varem juhtis lihtsama ENIGMA dekodeerimist. Mark I - Howard Aiken, IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I, 1939-1944, 750.000 komponenti, 5 tonni. Loeng 3 Ludwig Wittgenstein 1889-1951, Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest. Igasugusel fakti esitaval väitel on sisu ainult
instrumentaalse ja dokumentaalse tõlke vahel. Dokumentaalse tõlkega dokumenteeritakse ehk kirjeldatakse lähteteksti, instrumentaalsega täidab selle väljaandja mingit oma eesmärki. Nord on põhjendanud instrumentaalse lähenemise eeliseid koguni sellise keelekesksuse kantsi nagu biiblitõlke puhul ja oma tõekspidamisi ka praktilises piiblitõlkes rakendanud (2001). Roger Bell (1991) on esitanud tõlkimise protsessimudelitest kõige põhjalikuma, mis küll sisaldab dekodeerimist ja seejärel kodeerimist läbi kõigi keeletasemete, aga jätab siiski välja tõlkija kui suhtlustaotlust omava suhtleja, taandades ta ikkagi tekstiteisendusmehhanismiks, mis siis et pragmaatikani ulatuva keerukusega mehhanismiks. Sama- suunalisi tulemusi on Bell saanud ka küsitlusest, kus tõlkijad pidasid ebahuvitava teksti kvaliteetset tõlkimist võimatuks (1995: 99). Douglas Robinson (2004), ei esita mudelit ega tõlgete kahetist
annaabi.ee 
