vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine. Keha mõõtmetega arvutamine on kaudne mõõtmine. Mida suurem on keha mass, seda tugevamalt maa keha enda poole tõmbab. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Raskusjõuks nimetatakse maa külgetõmbejõudu.
mõjuvat gravitatsioonjõudu. 5. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 6. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. 9. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. rõhk=jõud/pindala 10. Jõu mõju avaldub kehas . 11. Gravitatsioonijõu mõju oleneb raskusjõust ja kõrgusest 12.g*m ,kus g=raskusjõuga enamasti 10 ja m=massiga 13.Hõõrdejõud oleneb keha pinnast ja keha massist. 14.Hõõrdejõud on vastassuunaline elastsusjõule. 15. Dünamomeetriga eset mööda pinda lohistades. Dünamomeeter näitab jõudu N
Deformatsioon* keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu. Moodustub osakestevahelisest jõust. Dünamomeetriga mõõtes kasutatakse vedrus tekkivat elastusjõudu. Rõhk* - jõud, füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Valem: rõhk=jõud:pindala. Jõu mõju keha pinnale oleneb kehade kokkupinna suurusest. Rõhuühik on 1Pa. 1Pa=1N:1ruutmeeter. Mida väiksem on pind, seda suurem on antud juhul rõhk.
kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. · Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. · Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. · Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber · Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. · Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine. · Keha mõõtmetega arvutamine on kaudne mõõtmine. · Mida suurem on keha mass, seda tugevamalt maa keha enda poole tõmbab. · Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. · Raskusjõuks nimetatakse maa külgetõmbejõudu.
g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa. Maa tõmbab keha enda poole ja dünamomeetri vedru venib välja. Kui keha peatub on vedrus tekkiv elastsusjõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad
Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna. Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha. Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F kehale mõjuv raskusjõud ; m keha mass ; g 9,8 N7kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Elastsusjõud ehk kehast tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule Deformatsioon keha kuju ja ruumala muutumine Deformatsiooni liigitatakse: Elastseks Plastiliseks Juhul kui keha kuju ja ruumala taastub on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju ja ruumala ei taastu on tegemist plastilise deformatsiooniga. Võnkliikumine ehk liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel Amplituudiasend pendli asend, kus koormis pöördub tagasi Tasakaaluasend pendli asend, kus koormis püsib paigal
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mehaaniline liikumine Sissejuhatus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2 Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t. Ke...
m keha mass (kg) g tegur, mille väärtus maapinnal on 9,8 N/kg Raskusjõud. Keha kaal Raskusjõud, mille mõjul langevad kõik vabad kehad maapinnale, mis tingib pendli võnkumise, hoonete püsivuse jne Fg(N) - raskusjõud m(kg) - keha mass g(m/s2) - vaba langemise kiirendus Elastsusjõud Deformatsioon keha kuju muutmine Keha kuju muutmiseks on vaja kehale rakendada jõudu (deformeeriv jõud), keha osutab sellele jõule vastupanu (ei soovi kuju muuta) seda jõudu, mis kehas deformeerivale jõule vastupanuks tekib, nimetatakse elastsusjõuks Elastsusjõud on võrdne ja vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Seisuhõõrdejõud hõõrdejõud, mis takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkab liikuma vaid siis, kui lükata seda jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem.
materjalis ja elastsusjõus. Diivan on tehtud pehmest materjalist ja selles olev deformatsioon on elastne st diivani pind muutub korraks vastavalt kehale, mis talle mõjub ja seejärel taastab algse kuju. Ehk siis diivani pind vajub löögi/surumise tagajärjel koos pähkliga. Pähkli purustamiseks on vaja aga stabiilset ja muutumatut pinda, näiteks laud. Laud on kõva, tugev ja püsiv ning tema pind ei vaju. Lauaplaadis olev elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule ja seetõttu laud ei deformeeru. Sellest järeldame, et pähkli purustamiseks on vaja tugevat pinda, mis pole elastne ega vajuks. (Mina kasutaksin hoopiski pähklitange ;)) 3. Laualt maha hüpates ei tohi maanduda sirgetele jalgadele. Miks on vaja maanudmisel põlved kõveraks lasta? Juba väga väiksest peale räägitakse lastele, mis on õige, mis vale ja milline käitumine on sobiv. See käib nii suhtlemise, kehakeele kui ka õnnetuste ärahoidmise kohta
deformeeriva jõu suhtes on elastne, kui deformeeriva mõju vastassuunaline). Võrdetegurit k lakkamisel keha esialgne kuju nimetatakse jäikusteguriks. taastub nagu katapuldi puhul. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta Elastsusjõuks nimetatakse kehas näitab, kui suur elastsusjõud tekib tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid keha pikkuse ühikulisel muutmisel. vastassuunaline keha Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. deformeerivale jõule. Seaduse sõnastas Robert Hooke 1676. aastal. Erinevad katapuldid Ballista Mangonel Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja Mangonelid lasid suuri kive see töötas pinge abil. kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala Ballistad olid mõeldud suurte puust või külge kinnitatud. rauast noolte lennutamiseks
· Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt Vedelik ja gaas deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. · Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas Töö ja energia suunas. · Energia näitab, kui palju tööd antud tingimustel võib · Vedelikusamba rõhk on võrdeline samba kõrgusega. teha liikuv keha või vastastikmõjus olevad kehad. · Rõhk vedelikes on võrdeline vedeliku tihedusega. · Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida
p=mv Impulss on vektor, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. 3. LISA Gravitatsioonijõud ehk külgetõmbejõud. · Mida suurem on eseme mass ja mida väiksem on kahe eseme vaheline kaugus, seda tugevamini ta teist eset ligi tõmbab. · Maa külgetõmbejõudu nimetetakse raskusjõuks. · Gravitatsioonijõu mõju esemetele ongi eseme kaal, mida me tunneme. Elastsusjõud on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Joonis- Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Kasti liikumist mööda põrandat takistab kasti
54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul)
42. Hõõrdumise 2 põhjust? Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44. Milline on elastne keha? mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub 45. Plastiline ja elastne deformatsioon? deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 46. Elastsusjõud? kehas tekkivat jõudu mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule 47. Elastsusjõu olemus? aatomite ja molekulide koostisesse kuuluvad elektrilaenguga osakesed 48. Mis on liikumishulk ehk impulss? keha massi ja kiiruse korrutist 49. Impulsi jäävuse seadus? suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv 50. Mis on reaktiivliikumine? liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa
Gravitatsiooniseadus- võrdub Gravitatsioonikonstant on korrutatud kahe keha massiga ja jagatud keha vahelise kauguse raasiuse ruuduga. Kaal- vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Hõõrdejõud- erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. (seisuhõõrde, liugehõõrde, veerehõõrde). Elastsusjõud- nim kehas tekkivat jõudu, mis oon võrdne kuid vastassuunaline deformeerivale jõule. Impulsi jäävuse seadus- igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. Reaktiivliikumine- selline liikumine mida põhjustab kehast eemale paisuv keha osa. Liikumine- kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas. Mehaanika- füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja nende liikumist, ning nende põhjusi mehaanika jaotub: tahke, gaaside ja vedelate mehaanikaks
külgetõmbumise nähtusel. Kui Maa tõmbab kahte keha enda poole ühesuguse tugevusega, siis on nende massid võrdsed. Raskusjõud Raskusjõudu nimetatakse ka Maa külgetõmbejõuks ehk gravitatsioonijõuks. Raskusjõu tõttu kukuvad kõik kehad maapinnale. Mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Kehale massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Kui peale deformatsiooni keha algne kuju taastub, on deformatsioon elastne. Kui keha algne kuju ei taastu on deformatsioon plastiline. Kehad on elastsed vaid teatud piirini, peale piiri ületamist vedru kuju ei taastu; joonlaud läheb katki jne. Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud
(Maa graviatatsioonijõud: g = 9,8 10) 12. KÜSIMUS: Mis on hõõrdejõud ja millest see sõltub? (lk 99-100) VASTUS: Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud sõltub: *rõhumisjõust, *pindade töötlusest, *kehade materjalist. 13. KÜSIMUS: Mis on elastsusjõud ja millest see sõltub? (lk 102-103) VASTUS: Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne ja vasassuunaline keha deformeerivale jõule. 14. KÜSIMUS: Mis on rõhk? Rõhu valem ja ühik (lk 104-105) VASTUS: Rõhk (Pa [paskal]) füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega (rõhk=jõud/pindala). 15. KÜSIMUS: Pascali seadus (lk 112) VASTUS: Pascali seadus vedelikule või gaasile avalduv rõhk levib võrdse jõuga igas suunas. 16. KÜSIMUS: Millest sõltub vedeliku samba rõhk. Valem (lk 113-114)
Liugehõõrdejõud hõõrdejõud, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Hõõrdejõudu saab vähendada, kui libisevate pindade vahele panna õli. Vedelik täidab sügavamad lohud ja haakumine väheneb. Deformatsioon keha kuju muutmine Elastne keha keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Võib olla ka plastiline keha, kui kuju ei taastu. Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Võimaldab kehal algse kuju taastada. Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Valem: rõhk = jõud : pindala p=F:S Ühik: 1 Pa (paskal) 1 Pa = 1 N : 1 m2 Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas.
I = f(). kus: õhupilu pikkus; 2 Mähis 3 liikuv ankur Piesoelektrilised andurid. Piesoelektrilised andurid töötavad piesoefekti põhimõttel piesoelektrikute vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. 8.Elektrilised andurid. Parameetrilised andurid. Generaatorandurid. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust, induktiivsust) vastavuses mõõdetavate mitteelektriliste suuruste muutusele nimetatakse parameetrilisteks anduriteks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge
elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N)
(F= ebafookus) Liikumine on keha asukoha Ühtlane sirgjooneline liikumine on Hõõrdejõud on alati vastassuunaline muutumine ruumis teiste kehade liikumine, mille trajektoor on sirge ja liikumise suunaga ja ta takistab suhtes teatud aja jooksul. kiirus ei muutu. liikumist. Elastsusjõud on vastassuunaline Elastsed deformatsioonid – keha Plastsed deformatsioonid – kehakuju deformeerivale jõule ja püüab taastab oma algse kuju peale ei taastu. taastada keha esialgset kuju. deformeerimist. Kui Fü > mg, siis hakkab keha Soojusliikumine on aineosakeste Soojuspaisumine on keha ruumala vedelikus ülespoole tõusma ja see liikumine, mis on seotud muutumine temperatuuri toimel. kestab seni, kuni jõud temperatuuriga. tasakaalustuvad ehk Fü = mg. Aineosakeste liikumine on
elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N)
seda suurem on gravitatsioonijõud. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes ning see on alati vastassuunaline keha liikumisele. Miks on kehad elastsed? 5 Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks nimetatakse keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Miks on vees kegi kergem tõsta kui õhus ? Miks vajub metallmünt veekogus põhja, suured laevad aga püsivad veepinnal? Neile annab vastust vedeliku ja gaasi mõjumine kehades. Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud kehi üles. Vedelikus mõjub kehale üleslükkejõud. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Kui raskusjõud ja üleslükkejõud on
* Kui ratas veereb keha pinnal, siis on tegemist veerehõõrdumisega. * Deformatsioon on keha kuju muutmine. * Elastne keha on keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. * Elastset keha võib kokku suruda, venitada või väänata. * Deformatsioon on elastne, kui keha esialgne kuju taastub. * Deformatsioon on plastiline, kui keha kuju ei taastu. * Elastsusjõud on kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Töö ja energia: * Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Töö = jõud * teepikkus * Tööühik on 1 J (dzaul). * Tehtud töö on 1 dzaul, kui jõu üks newton läbib keha ühe meetri pikkuse tee. * Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega
Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski 32. Mis on deformatsioon? DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke. Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. *Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetris tekkiva elastsusjõuga. Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega ehk deformatsiooni ulatusega. Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. 33. Mida näitab rõhk? Valem Ühik. RÕHUKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja
Vaatleme,näiteks deformeeriva jõu tööd elastsel deformatsioonil .Elastseks nimetatakse deformatsiooni,mille puhul pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei jää jääkdeformatsioone. Elastne deformatsioon allub Hooke'i seadusele,mille kohaselt elastsusjõud f¯=-kx¯ k-deformeeritava traadi või varda jäikus x¯-jõu rakenduspunkti nihe vektor deformeerimisel,ehk deformatsioon `-´ - näitab,et elastsusjõud on vastassuunaline deformeerivale jõule Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö A=(x-all) f¯d¯x¯-(x-all)kxdx=kx²/2 Kuna f¯=const elementaarnihke d¯x¯ piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht)
üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 16. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid(augiit), oliviinid ja savimineraalid. 17. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). 18. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda lõhenevuspindu. 5 tüüpi: (1)ülitäiuslik laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips) (2)täiuslik kristallid lagunevad
Vaatleme,näiteks deformeeriva jõu tööd elastsel deformatsioonil .Elastseks nimetatakse deformatsiooni,mille puhul pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei jää jääkdeformatsioone. Elastne deformatsioon allub Hooke'i seadusele,mille kohaselt elastsusjõud f=kx kdeformeeritava traadi või varda jäikus xjõu rakenduspunkti nihe vektor deformeerimisel,ehk deformatsioon `´ näitab,et elastsusjõud on vastassuunaline deformeerivale jõule Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö A=(xall) fdx(xall)kxdx=kx²/2 Kuna f=const elementaarnihke dx piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht)
Ehk mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid (augiit), oliviinid (forsteriit) ja savimineraalid (illiit), amfiboolid (eriti küünekivi). 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). Mohsi kõvaduse aluseks on etalonskaala mineraalid, nende suhteline ja absoluutne kõvadus, sobib välistes tingimustes kasutamiseks, kuid on ikkagi suhteline. 14. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Mineraali omadus lõheneda löögil
12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Silikaadid. Tähtsamad kivimit moodustavad mineraalid on: kvarts, vilgud (biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid (leelispäevakivid ja plagioklassid), amfiboolid eriti küünekivi, pürokseenid, näiteks augiit, oliviinid, näiteks forsteriit, savimineraalid, näiteks illiit 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõeldakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule. Mineraloogias eristatakse füüsikalistes suurustes (kg/mm2) väljendatud absoluutset e. mikrokõvadust ja ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud nn. suhtelist e. Mohs'i kõvadust (Austria mineraloogi Fr. Mohs'i järgi, kes 1822. a. koostas suhtelise kõvaduse hindamiseks etalonmineraalide skaala). Suhtelist kõvadust hinnatakse kümne etalonmineraali, mille kõvadus on numereeritud ühest kümneni, pinna kriimustamise kaudu. 14. Mineraalide lõhenevus.
sxw Piesoelektrilised andurid. Piesoelektrilised andurid töötavad piesoefekti põhimõttel – piesoelektrikute (näit. kvartsi, Seignette soola kristallide) vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. Piesoelektrilised materjalid on head isolaatorid ja seetõttu võib neid vaadelda kui paralleelsete plaatidega kondensaatoreid (joonis 0.2.19.). Iga mõõteriist, mis on lülitatud läbi kondensaator C nagu joonisel näha, laadib selle tühjaks, seega anduri püsiseisund on halb. See asjaolu nõuab väga suure näivtakistusega võimendit nn. laenguvõimendit, mis
kx¯ Võimsus avaldub sel juhul valemiga: k-deformeeritava traadi või varda jäikus N=f¯V=fVcos x¯-jõu rakenduspunkti nihe vektor · Nurk on nurk vektorite f¯ ja V¯ deformeerimisel,ehk deformatsioon vahel · SI süsteemis on võimsuse ühikuks `-´ - näitab,et elastsusjõud on vatt(W) ja CGS süsteemis erg/S 1 vastassuunaline deformeerivale jõule vatt on töö,mille teeb jõud 1N sekundi vältel Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on 1W=10^7 erg/S tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse A=(x-all) f¯d¯x¯-(x-all)kxdx=kx²/2 kraanasid
Mineraalide läbipaistvus. Läbipaistvad, läbikumavad, läbipaistmatud. Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. Läige. Läike mulje loob mineraali pinnalt peegelduv valguse intensiivsus. Läike liigid tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli ja poolmetalli läige. Ebatasaselt pinnalt: rasva ja vaigu läige. (matt) Paralleelkiudjalt agregaadilt: siidi läige. Plaatjalt, leheliselt agregaadilt: pärlmutterläige. Mineraali kõvadus vastupanu välisele deformeerivale jõule. Etalonmineraalid: suhteline kõvadus nt talk(1)...kvarts(7)...teemant(10) Mikrokõvadus(kg/mm2) Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 4 Mineraalide lõhenevus omadus välisel jõul laguneda tasaste pindadega piiritletud kildudeks. Ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. Mineraalide murre.
lülitatakse suur hulk motoorseid ühikuid, mis üksteist küllalt suure sagedusega asendavad, muutub lihaskontraktsioon püsivaks, sujuvaks ja suureks. 69. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid. Kehaline tegevus toimub sisemiste ja välimiste jõudude koostöö tulemusena. Sisemised jõud tekivad ja mõjuvad organismi sisemuses. Nad võivad olla passiivsed ja aktiivsed. Passiivseteks jõududeks on lihaste, kõõluste, sidemete ja luude vastupanu väliste jõudude deformeerivale mõjule. Liigutusaparaadi elastsete osade venitamisel tekivad elastusjõud, mille toime on venitusele vastassuunaline ja piirab seda. Elastusjõudude olemasolu on lihtne esile tuua: venitusest vabastamisel lihas lüheneb. Lihase aktiivset jõudu iseloomustab maksimaalne pinge, mida lihas on võimeline erutusel arendama. Selle mõõtmiseks on vaja selgitada suurim koormus, mida lihas on võimeline maksimaalsel erutusel hoidma, ilma et ta lüheneks või veniks pikaks. Lihase jõud sõltub: 1
50. Mineraalide läige ja klassifitseerimine läike järgi. vaha, rasva, siidjas ja pärlmutter-läige, matt läige. Tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli (poolmetalli) 11 Ebatasaselt pinnalt: rasva, vaigu Paralleeelkiudjalt agregaadilt: siidi Plaatjalt, leheliselt agregaadilt: pärlmutter 51. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Mineraali kõvadus vastupanu välisele deformeerivale jõule. Mineraalide suhtelist kõvadust on välitingimustes võimalik mõõta Mohs'i skaala alusel, kus iga mineraali iseloomustab kindel näit. Teades abivahendite kõvadusi, saab määratavat mineraali nendega kriipides liikuda õigele määrangule lähemale. Abivahendite kõvadused: sõrmeküüs 22,5; taskunuga, nõel 55,5; aknaklaas 5,56. Mohs'i skaala: Talk - 1 Ortoklass - 6
annaabi.ee 
