riputusvahendit. vabalt langev keha on kaaluta olekus. 2. hõõrdejõud on kahe kokkuopuutuva pinna vahel, on pidurdav jõud, vähendab kiirust.F = (hõõrdetegur)*N(rõhumisjõud). hõõrdejõuta ei saaks liikumist alustada. tekib sest ükski pind pole sile(konarlikud pinnad haakuvad) ja aineosakeste vahel on külgetõmbejõud. liigitus: seisuhõõrdejõud (keha seisab), ja luige/veerehõõrdejõud(kui keha liigub). 3. elastsusjõud tekib keha sees, kui keha deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha maal koku suruda ei saa(pole sellist jõudu). 2)nihkedeformatsioon: üks kehaots on paigal ja teist liigutatakse keha osad liiguvad teineteise suhtes = väändedeformatsioon. elastsusjõud püüab keha kuju taastada, olles välisele jõule vastassuunaline. elastnetaastab kuju, plastneei taasta kuju. hooke'i seadus: F=k*delta*l (kjäikus, delta l keha kuju muutus).jäikus sõltub keha kujust.
Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant, kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul. Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile mõjuva jõu ning materjali pinnale tekitatud sfäärilise jälje pindala suhtena.
ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus. Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimiseoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine. Painutamine paindenurga säilimisega saab võimalikuks tänu plastsetele deformatsioonidele paindekohas. Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil ehk pakul. Sellega tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbe deformatsioone. 3
sari- ja massvalmistamisel. 3. stantside täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikadu laastuna. 4. vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa. 5. vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine stantsiste keerukus. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasutamist leiab kuumvormstantsimine. Vasarstantsid Kuumvormstantsimisel deformeeritakse toorikut stantsivagudes. Eristatakse lahtiseid e. kraadisoonega vagusid ja kinniseid e. kraadisooneta vagusid. Vastavate vagudega stantse
Katsetamine toimub löökpendliga. Kõvadusteimid Kôvadus on materjali vôime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kôvadusega keha sissetungimisel. Kôvadust määratakse otsiku toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist ja omab kuuli, koonuse vôi püramiidi kuju. Levinud mooduseks on kôvaduse môôtmine sissesurumise teel.Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Mida väiksem on kôvadus, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Kôvaduse môôtmine Brinelli meetodil GOST 9012 Katsetatavasse materjali surutakse karastatud teraskuul diameetriga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm jôuga (F) 9,8...29430 N (1...3000 kgf) Brinelli kôvadusarv määratakse kuulile toimiva jôu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. HB = F/A = 0,102*2F/[ D (D-(D d ))] A jälje pindala mm² D kuuli läbimôôt mm
maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist peamiselt massvalmistusel. 3. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaa- nilise töötluse (lõiketöötluse, vt. 2.5) mahukust. 4. Kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine vormstantsimisel kogu mahus, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa, s.t. piiratud mahus. 5. Võimalus valmistada keerukamaid tooteid kui sepistamisel (sele 2.12). -5- Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Kuumvormstantsimine on leidnud kõige laiemat kasutamist keskmise ja suure
suurema kõvadusega keha sissetungimisel · , , Kõvaduse määramine · Otsaku (indentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsak on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant,; kõvasulam; karastatud teras, ; ) ja on kuuli, koonuse, püramiidi kujuga · Enamleevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel Kõvaduse määramine · Otsaku suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. · Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg Brinelli kõvadus HBW · Surutakse katsetavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10;5;2,5;2;1 mm ja jõuga (F) 9,8.......29430 N (1.....3000 kgF) · Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli
võrdsed nulliga (mittepolaarsed molekulid) või ruumis suundadelt kaootiliselt jaotunud (polaarsed molekulid). Mõlemal juhul on dielektriku summaarne elektriline moment võrdne nulliga. . Välise välja toimel dielektrik polariseerub. See tähendab, et dielektriku resulteeriv elektriline moment muutub nullist erinevaks. Mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse üksteise suhtes, ta muutub polaarseks ja omab dipoolmomenti. Polaarset pööratakse väljaga samasihiliseks ja deformeeritakse nii, et dipoolmoment samuti suureneb. Mõlemal juhul püüab väli asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule liikumisele ebakorrapärale- vastu seista. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga
mille liikumist või pöördenurka mõõdetakse. Induktiivanduri väljundsignaaliks on voolutugevus mähises st. I = f(). kus: õhupilu pikkus; 2 Mähis 3 liikuv ankur Piesoelektrilised andurid. Piesoelektrilised andurid töötavad piesoefekti põhimõttel piesoelektrikute vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. 8.Elektrilised andurid. Parameetrilised andurid. Generaatorandurid.
3. Pakendite paigutus kaubaalusel Kui kaup on paigutatud nii, et see ulatub üle aluste servade, eksisteerib suur oht, et seda veo või käsitsemisprotsessi käigus vigastatakse. 4.Kaubakõrgus alusel Kauba kõrgus alusel sõltub konkreetsest kaubast ja peab olema optimaalne. Liiga väikese kõrguse korral jääb osa koormaruumist kasutamata ja veokulu kaubaühiku kohta on liiga suur. Liiga kõrgete aluste puhul võib tekkida oht, et ülemiste kihtide raskuse all deformeeritakse alumisi pakendeid ja/või kaupu. Samuti on laoruumi kasutamine ebaefektiivne madalate aluste korral. 5. Kauba virnastamine alusel Võimaluse korral on soovitav laduda kaubad alusele nn. sisemise lukustamise asendis. Kaas ajaI ei oma pakendite alusel paigutuse süsteem erilist tähtsust, kuna üldjuhul alused kiletatakse, pakendid kinnitatakse aluse külge pakkelintidega või fikseeritakse muul viisil. 6. Aluse kaal
elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk
elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk
muutuvad metallid elastseks, kuid rabedaks. 2)Tahkete lahuste kasutamine.: selleks legeeritakse metalli lisanditega, mis lähevad põhiaine kritallvõresse. Need lisandi aatomid tekitavad võres pingeid. Lisapinged kompenseeruvad kõige paremini dislokatsioonidel , seega kogunevad lisandid peamiselt dislokatsioonudel ja dislokatsioonid on seotud lisanditega aatomites, see muudab metalli tugevust. 3)Külmtöötlemine: Plastilised materjalid tugevnevad külmtöötlemise käigus, kus neid deformeeritakse plastiliselt madalal temp. Tugevnemise põhjused: -tekib palju dislokatsioone, vahekaugus on väike; -muutub kritalliitide kuju. See muudab metalli elastsemaks ja jäigaks. 8. Faasideagramm Fe-C Puhtal raual esineb allpool sulamistemo kaks kritallstruktuuri muutust. Madalal temp on stabiilne alfa-raud, mis omab RTK võret. Temp 912C läheb see üle gamma-rauaks, mis omab TTK võret. Temp 1394 c muutub struktuur uuesti RTk võreks ja tekib (sümbol) raud.
seda veo- või käsitsemisprotsessi käigus vigastatakse. Kaup tuleb pakkida nii, et see ei saaks alusel liikuda, selleks kasutatakse erinevaid pakkevahendeid. 4. Kauba kõrgus alusel Kauba kõrgus alusel sõltub konkreetsest kaubast ja peab olema optimaalne. Liiga väikese kõrguse korral jääb osa koormaruumist kasutamata ja veokulu kaubaühiku kohta on liiga suur. Liiga kõrgete aluste puhul võib tekkida oht, et ülemiste kihtide raskuse all deformeeritakse alumisi pakendeid. 5. Aluse kaal Aluse kaal on seotud erinevate valdkondadega milleks võib olla tõstuki tõstejõud, riiuli kandevõime, veoviis ja aluse tüüp ning kvaliteet. 6. Kauba stabiliseerimine alusel Kauba stabiliseerimiseks alusel ja kinnitamiseks alusele kasutatakse alljärgnevaid viise: · kinnitamine pakkekilega · kinnitamine termokahaneva kilega · kinnitamine polüpropüleen- või teraslindiga.
temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus: Külmsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine
Need lisandi aatomid tekitavad võres pingeid tõmbe- või survepingeid, olenevalt nende mõõtmetest. Lisapinged kompenseeruvad kõige paremini dislokatsioonidel, seega kogunevad lisandid peamiselt dislokatsioonidel ja dislokatsioonid on nagu seotud lisandite aatomitega. See takistab dislokatsioonide liikumist ja suurendab metalli tugevust 3) Külmtöötlemine. Plastilised materjalid tugevnevad külmtöötlemise käigus, kus neid deformeeritakse plastiliselt madalal temperatuuril. Sellisteks külmtöötlemise liikideks on külmalt stantsimine, valtsimine, traadiks tõmbamine jne (vaatleme hiljem). Tugevnemise põhjuseks on, et: - tekib palju dislokatsioone, nende vahekaugus on väike ja nad takistavad üksteise liikumist; - muutub kristalliitide kuju nad litsutakse laiaks (liistakud) või venitatakse välja (kiud). See muudab metalli elastsemaks ja jäigemaks. 6. Faasidiagramm Fe C (6.7), antud joon 6-16
Need lisandi aatomid tekitavad võres pingeid tõmbe- või survepingeid, olenevalt nende mõõtmetest. Lisapinged kompenseeruvad kõige paremini dislokatsioonidel, seega kogunevad lisandid peamiselt dislokatsioonidel ja dislokatsioonid on nagu seotud lisandite aatomitega. See takistab dislokatsioonide liikumist ja suurendab metalli tugevust 3) Külmtöötlemine. Plastilised materjalid tugevnevad külmtöötlemise käigus, kus neid deformeeritakse plastiliselt madalal temperatuuril. Sellisteks külmtöötlemise liikideks on külmalt stantsimine, valtsimine, traadiks tõmbamine jne (vaatleme hiljem). Tugevnemise põhjuseks on, et: - tekib palju dislokatsioone, nende vahekaugus on väike ja nad takistavad üksteise liikumist; - muutub kristalliitide kuju nad litsutakse laiaks (liistakud) või venitatakse välja (kiud). See muudab metalli elastsemaks ja jäigemaks. 6. Faasidiagramm Fe C (6.7), antud joon 6-16
Joonisel 5- 16a on näidatud, kuidas väiksem lisandi aatom tekitab tõmbepingeid ja takistab seega aatomite nihkumist. Lisapinged kompenseeruvad kõige paremini dislokatsioonidel, seega kogunevad lisandid peamiselt dislokatsioonidel ja dislokatsioonid on nagu seotud lisandite aatomitega. See takistab dislokatsioonide liikumist ja suurendab metalli tugevust (joon 5-16b). 3) Külmtöötlemine. Plastilised materjalid tugevnevad külmtöötlemise käigus, kus neid deformeeritakse plastiliselt madalal temperatuuril. Sellisteks külmtöötlemise liikideks on külmalt stantsimine, valtsimine, traadiks tõmbamine jne (vaatleme hiljem). Tugevnemise põhjuseks on, et: - tekib palju dislokatsioone, nende vahekaugus on väike ja nad takistavad üksteise liikumist; - muutub kristalliitide kuju nad litsutakse laiaks (liistakud) või venitatakse välja (kiud). See muudab metalli elastsemaks ja jäigemaks. 8. Faasidiagramm Fe C.
nende mõõtmetest. Joonisel 5-15a on näidatud, kuidas väiksem lisandi aatom tekitab tõmbepingeid ja takistab seega aatomite nihkumist. Lisapinged kompenseeruvad kõige paremini dislokatsioonidel, seega kogunevad lisandid peamiselt dislokatsioonidel ja dislokatsioonid on nagu seotud lisandite aatomitega. See takistab dislokatsioonide liikumist ja suurendab metalli tugevust. 3) Külmtöötlemine. Plastilised materjalid tugevnevad külmtöötlemise käigus, kus neid deformeeritakse plastiliselt madalal temperatuuril. Sellisteks külmtöötlemise liikideks on külmalt stantsimine, valtsimine, traadiks tõmbamine jne (vaatleme hiljem). Tugevnemise põhjuseks on, et: - tekib palju dislokatsioone, nende vahekaugus on väike ja nad takistavad üksteise liikumist; - muutub kristalliitide kuju nad litsutakse laiaks (liistakud) või venitatakse välja (kiud). See muudab metalli elastsemaks ja jäigemaks. 6. Faasidiagramm Fe C. Terase mikrostruktuur. Perliit (6
Kraadisoon koosneb kahest osast – kraadisoone sild ja kraadisoone salv. Kraadisoon projekteeritakse selliselt, et kõigepealt täituks metalliga stantsivagu ja alles seejärel algaks üleliigse metalli voolamine kraadisoonde. Hiljem kraat eemaldatakse eraldi äralõikestantsis ehk kraadilõikestantsis. Joonis 11. Kraadisoonega vasarastants 23. Sügavtõmbamine Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmma- takse toorik matriitsi avasse templiga Joonis 12. Sügavtõmbamine 17 24. Väljalõikestants Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi lauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriitsihoidja abil matriits. Stantsi ülemine plaat kinnitatakse saba abil pressi liuguri külge.
13. HÜPERREALISM TAUST Nimetatakse ka fotorealismiks ja superrealismiks, slaidimaaliks. Levis nii maalikunstis kui skulptuuris. Tekkis 1965. a paiku USAs. TUNNUSJOONED 1. maalimise aluseks võetakse foto või slaid. 2. kasutatakse õli v akrüülvärve, mis kantakse lõuendile peenmaalitehnikas ja/või aerograafiga pritsides 3. kujutatakse linnavaateid, reklaamtahvleid, kaubamaju, kohvikuid, tehnilisi objekte, esemeid 4. reaalset fotot maalides suurendatakse või deformeeritakse 5. valitakse meelevaldseid või ebatraditsioonilisi kaadreid 6. oluline on perspektiivi kasutamine, mis annab pildile erilise jaheduse ja kujutisele võltsi välimuse 7. skulptuurid jäljendavad inimesi, kasutatakse riietatud mannekeene KUNSTNIKUD Chuck Close (1940) maalib passipiltidest lähtuvaid suureformaadilisi mustvalgeid portreesid. Ta võimendab udusust või kontrastsust ja foto tardunud, moonutatud välimust. 14. FOTOKUNST TAUST Fotokunsti leiutamine 19
võtteid: kasutatakse laastumurdjat kasutatakse suuremat lõikenurka kasutatakse survetuge mahavõetava kihi paksus võetakse õhem Lõikamise suunast - lõikamisel saadud pinna kvaliteedi järgi reastuvad lõikamise suunad järgmiselt- külglõikamine, pikilõikamine ja viimaks otslõikamine. Puidu iseloom - sirgekiuline puit annab parema pinna kvaliteedi kui salmiline puit. Puidu niiskusest - puidu kiudusid muljudes lõiketera poolt arendavate jõududega deformeeritakse puidu pinda, niiskel puidul on aga omadus pärast muljumist taastada oma kuju erinevalt kerkides. Kuiv puit ei lase ennast nii palju deformeerida. 14 Lõikuri teravus - terav lõikur lõikab puidu kiud paremini läbi ilma neid muljumata ja rebimata. Teritusnurga suurus - väikese teritusnurga puhul lõikab lõikur puidukiud puhtamalt läbi, kuid lõikur võib hakata vibreerima, mis põhjustab ebatasast pinda.
1,3T FV = Pidades silmas 30% varu, saame fid d- võlli läbimõõt F i l V liitepikkus d [ p] 11 53. Garanteeritud pinguga (press)liited. Kasut. nende äärmise lihtsuse tõttu kõigis masinaehitusharudes. Kasut. nii pöördemomendi kui ka telgjõu ülekandmiseks. Pressliiteid loetakse kinnisliideteks, sest korduval koostamisel muutub pressliite pinge . Liite presskoostamisel deformeeritakse pinnakonaraid plastselt ja saadav pinge sõltub koostetingimusest. 54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud
takistavad liite 43. lõdvenemist; 44. 2. Pinnakatted ja pinnatöötlused, mis suurendavad hõõrdumist keermesliites ning suurendavad hõõrdumist keermesliites ning selle elementide ja kinnitatavate detailide 45. pindade vahel. 27. Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid. 46. 1. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontaktpindadel keermepaaris, poldi pea tugipinnal ja mutri aluspinnal selleks deformeeritakse kontaktpindu elastselt või plastselt; 47. 2. Piiraja kasutamine, mis takistab liite detailide suhtelist pöördumist; 48. 3. Keermeliimi (laki) kasutamine keermepaaris. 28. Mis asjaolud põhjustavad keermesliite tõrkumist? 1) Keermses liide lõdveneb tsüklilistel koormustel 2) Keermesliite mõni element deformeerub või puruneb 29. Tuua näiteid keermesliidete elementide kahjustustest ja nende kahjustuste põhjustest (sisepinged)? 30
Külm-töötlemisel on. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise mee-todid: 1.1)stantsimine- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid. Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.;1.2) sepistamine--deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.1.3)Valtsimime --pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse mater- jali;1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-kasutatakse kuumtöötlemisel. Al ja Cu ning sulamite tööt-lemiseks. Valm.
Seadmel on kõrge tundlikkus, hea sageduskarakteristika ja kuna on pinge logaritmiline sõltuvus valgusest, siis saab seda väga lihtsalt ja laialdaselt kasutada. 15/27 jklng3.sxw Piesoelektrilised andurid. Piesoelektrilised andurid töötavad piesoefekti põhimõttel – piesoelektrikute (näit. kvartsi, Seignette soola kristallide) vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. Piesoelektrilised materjalid on head isolaatorid ja seetõttu võib neid vaadelda kui paralleelsete plaatidega kondensaatoreid (joonis 0.2.19.)
leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikaudu laastuna. Vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurem võimsusega seadmeid(vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikult osade kaupa, s.t. piiratud mahus. Siiski on olemas stantsimismeetodid, kus tooriku deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasumist leiab kuumvormstantsimine. 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine.
Kui dielektrik koosneb polaarsetest molekulidest, siis nim seda polaarseks, vastupidisel juhul on dielektrik mittepolaarne. Dielektriku vastand on elektrijuht. Need on ained, milles vabade laengute hulk on väga suur. Tavaliselt ca 1 elektron iga molekuli kohta. Dielektriku asetamisel välisesse elektrivälja mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse üksteise suhtes, ta muutub polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Polaarset molekuli pööratakse väljaga samasihiliseks ja deformeeritakse nii, et dipoolmoment suureneb (pos ja neg laengu vahekaugus suureneb). Väli püüab asetada dipoolmomente korrapäraselt, väljasihiliselt. Seda takistab soojuslik liikumine, mis omakorda püüab korrapära kaotada. Soojusliku liikumise puudumisel rivistuksid kõik dipoolid välja sihis. Reaalsel juhul tekib ainult dipoolide teatud väljasihiline eelisorientatsioon. Joonseloleva keha vasak tahk laadub negatiivselt ja parem
34 Hõõrdeteguri mehaaniline komponent on tingitud hõõrdepaaride pinnakihi deformatsioonist. Mehaaniline komponent sõltub pinge-deformatsiooni olukorrast. Plastilise deformatsiooni korral hõõrdetegur f def arvutatakse valemiga f def=0,55 (h/R) ½ (3.8) kus h konaruse sissetungimise sügavus, R konaruse tipuraadius. Konarused normaaljõu toimel kas tungivad üksteise sisse või deformeeritakse, mille tulemusena kontaktpinnal tekkivad vastavad pinged ja deformatsioonid. Libisemisel teatud materjali maht kontaktpinna ümber allub korduvatele jõu mõjutustele. Jäik kerakujulise konarus, mis libiseb mööda deformeeritavat pinda, tekib keeruline pingeolukord: konaruse ees tekib survetsoon ja tagapool tõmbetsoon. Selle tulemusena muutuva märgiga tsükliline materjali koormamine. Iga tsükkel ei möödu jäljetult, kuna selle käigus kogunevad kahjustused, mis lõppkokkuvõttes viivad
omadustega võrreldes tavalisel karastamisel tekiva martensiidiga. Kasutatakse kahte TMT tehnoloogiat, joon. 21.1. Kõrgtemperatuurilisel termomehaanilisel töötlemisel (KTMT, high- temperature thermomechanical treatment) austeniiti plastne deformatsioon teostatakse üle temperatuuri A 3, mis on tunduvalt kõrgem, kui rekristalliseerimistemperatuur. Madaltemperatuurilisel termomehaanilisel töötlemisel (MTMT, ausforming) deformeeritakse austeniit, mis on alajahutatud temperatuurini 500-600 0C. Mõlema deformeerimisviisi järgi detail karastatakse ja noolutakse. Teras tugevneb nii martensiidi tekkimise tulemusena, kui ka austeniidi kristallvõre moonutuse pärast, mis osaliselt (KTMT) või täiesti (MTMT) jääb tekkinud martensiidisse. TMT tüüpiliseks viisiks on madaltemperatuurne protsess, sest see teostatakse allpool rekristalliseerimistemperatuuri ja järelikult karastatakse deformeeritud ja kalestunud austeniit
Väsimuskõver Kõvaduskatsed Kõvaduse määramine Brinelli meetodil Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse otsaku sissusurumise teel. Otsaku küllalt suure katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbi- jõuga sissesurumise tagajärjel deformeeritakse mõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N materjali pinnakihti plastselt. Peale koormuse (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väik- määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pind-
- magnetmeetodid; - kapillaarmeetodid; - elektrilised meetodid. Nendele lisanduvad meetodite kombinatsioonid või võtted purustavate meetodite hulgast, näiteks reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suruvedeliku või –gaasiga. Mittepurustavate kontrollimeetodite hulka kuulub ka visuaalne vaatlus, makro- ja mikroanalüüs. Kõvaduskatsed Enam levinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissesurumise teel. Otsaku küllalt suure jõuga sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakihi plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil katsekeha F D h S
Ettenäh- tust väiksemat pilu suurendatakse peene viiliga. karteri pesadesse pressistuga. See tähendab, et karteripool- Enne kolvi silindrisse lükkamist tuleb neljataktilise moo- mete eemaldamiseks ja väntvõlli väljapressimiseks laag - tori kolviröngaste lukud nihutada üksteisest võrdsele kau- ritest on vaja suurt jõudu. Tõmmitsate puudumisel ja vaid gusele. Kahetaktilistes mootorites määrab rõnga asendi vasarat käsutades deformeeritakse tõenäoliselt väntvõll, tõkketihvt. Selleks et kolvirõngad ei takistaks kolvi lük- laagripesad ja sageli ka laagrid. Tulemuseks on oodatava kamist silindrisse, käsutatakse kaarjat plekk-klambrit, mil- remondi odavnemise asemel selle kallinemine. Seetõttu on lega rõngad vajutatakse pesadesse. väheste kogemuste korral, eriti aga sobivate tõmmitsate
annaabi.ee 
