Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: tarbijahinnaindeksit (CPI) näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduse perekonnad. Tootjahinna indeksit PPI väljendab tootmisresursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firnad on üksteiselt ostnud. SKP deflaatorit- kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. inflatsiooni kulud inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaotajaid kindlaksmääratud rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad, need, kes neile seda sissetulekud maksavad, võidavad. Inflatsiooni üheks tagajärjeks on raha akumulatsioonifunktsiooni vähenemine: · inimesed vähendavad oma rahavaru · investeerivad rohkem kinnisvarasse, näiteks majadesse, maasse. Rahvastik
+ • Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). + • Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. 15. SKP deflaator- (kaudne hind deflaatorit SKT) on näitaja hinnatase kõigi uute, nii kodumaiselt toodetud viimases kaupade ja teenuste majandust. SKT seisab sisemajanduse kogutoodang , koguväärtus lõplik toodetud kaupade ja teenuste selles majanduses kindlaksmääratud aja jooksul. Arvutamiseks kasutatud valemid deflaatorit on: 16. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel
......................... 18. Härra Kask loobus tööst kirjastuses, kuna ta arvas, et reklaamialane töö sobib talle paremini. Antud juhul on tegemist friktsionaalse............töötusega. Tema poeg lõpetas ülikooli ja on juba kuu aega otsinud endale elu esimest töökohta. Antud juhul on tegemist friktsionaalse..................................töötusega 19. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks tarbija ja tootja..........hinnaindeksit ja SKP deflaatorit......................... 20. Kui riigis A on fikseeritud vahetuskurss ning antud riigis on inflatsioonimäär kõrgem kui tema peamiste kaubanduspartneritel, siis riigi A eksport suureneb.........................ja import väheneb.............. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, Iga õige vastus annab ühe p., kokku 10 p. 21. Netoinvesteeringud võrduvad : a) sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon b) koguinvesteeringud miinus amortisatsioon
Tulumaks: tulumaksu suurus sõltub palga suurusest. 36. Miks defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi? Kui avalik sektor laenab defitsiidi finantseerimiseks, võib ta kaasa tõmmata tuntava osa erasäästudest. 37. Missugused on töötusega seotud probleemid ja missugused probleemid on seotud inflatsiooniga (nii riigi kui ka isiku tasandil)? 38. Kuidas saab inflatsiooni mõõta? Võrrelge tarbijahinnaindeksit ja SKP deflaatorit. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil. SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. 39. Mida näitab loomuliku töötuse määr? Missugused määrad näitavad töötuse- ja hõivetaset? Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga.
Hooajaline töötus on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu 54. Inflatsioon Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi - ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase - nimetatakse inflatsiooniks. 55. Inflatsioonimäär Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. Inflatsiooni kiirus Pika perioodi Phillipsi kõver 7 C 2 B A Lühiperioodi Phillipsi kõver
1. Tänu tootmismahu suurenemisele (majanduslik kasv) 2. Tänu hinnatõusule (määramatus) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Kasutatakse tarbija- ja tootjahinna indeksit ning SKP deflaatorit. SKP deflaator konstrueeritakse kõigi majanduses ostetud kaupade alusel. 15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP 4000 Reaalne SKP, 1982 a. hindades 3500 3000 2500 Nominaalne SKP 2000 1000 Reaalne SKP, 1970 a. hindades 500 0
54. Inflatsioon – Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi - ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase - nimetatakse inflatsiooniks. 55. Inflatsioonimäär – Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver – Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. 57. Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille
pakkumistaseme suhtes. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse: o Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised o Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud o SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda Tarbijahinnaindeks - näitab keskmise tarbija ostukorvi hinna tõusu mingil ajaperioodil. Tootjahinnaindeks - tootmisressursside eest makstud hind, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud Autonoomne tarbimine - tarbimine elatusmiinimumi tasemel, eksisteerib nulliga võrduva kasutatava tulu puhul. Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub.
muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitused ja välissektor Kui üldine hinnatase tõuseb siis inimeste taskus või pangas olev raha odavneb- kahaneb selle ostujõud
nagu keskkonna reostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne. Järgnevalt vaatame SKP kui arenguindikaatori puudusi ja seoseid tegeliku heaolutasemega põhjalikumalt. · SKP kui absoluutsuurus ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev. Lahenduseks oleks kasutada arenguindikaatorina näitajat SKP ühe elaniku kohta. · Hinnataseme muutused. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP-d, sest hinnatase ei püsi konstantsena. Selle puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse SKP deflaatorit, mille abil teisendatakse kogu vaadeldava perioodi andmed võrreldavatesse (baasaasta) hindadesse. · Valuutade ostujõu erinevused. Rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks tuleb riikide rahandusnäitajad teisendada ühtsesse valuutasse (enamasti USA dollaritesse). Konverteerimisel kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt turustatavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste (juuksuriteenused, restoranide hinnatase,
Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: jooksvaid turuhindu. Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit Mida peetakse silmas SKP arvutamisel investeeringute all? investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse. Mitmel eri meetodil arvutatakse Eestis SKP väärtust? kolmel meetodil ja nendeks on tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine, kulutuste ja saadud tulu meetod. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju.
SKP arvutamisel kulutuste meetodil loetakse valitsuse ostude hulka: a. Väljamakstud lastetoetused b. Kõik valitsuse kulutused c. Kaupade ja teenuste ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil 1,00/1,00 Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: a. jaehinna-, turhinna- ja kokkuleppehinnaindeksit b. tarbijahinna-, ostjahinnaindeksit ja SKP deformaatorit c. tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit d. universaalset makroökonoomilist indeksit Mitmel eri meetodil arvutatakse Eestis SKP väärtust? a. ainult ühel ja selleks on rahvamajanduse arvepidamise süsteem SNA (The System of National Accounts) universaalne meetod b. kahel meetodil ja nendeks on tehtud kulutuste ja saadud tulu meetod c. kolmel meetodil ja nendeks on tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine, kulutuste ja saadud tulu meetod d
Ei tõuse kõik hinnad, vaid keskmine hinnatase. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: · tarbijahinnaindeksit (THI) indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul; · SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul. INFLATSIOONITEOORIAD 1. Nõudlusinflatsiooni teooria väidab, et kui kogunõudlus on surem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kui majanduses on saavautatud kogutoodangu täishõivetaseme,
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse: Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud (nt eluaseme, ehitushinnaindeks) SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda Miks inflatsioon tekib? Tootmine ei tule järgi nõudlusele. Kui on vähe tooteid, siis on inimesed nõus maksma suuremat hinda. Pakkumisinflatsioon põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudel võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad tõusevad, kõrgemad hinnad viivad
aastal 2002 (5 kr) saia toodetud kogusega aastal 2003 (110). Reaalne SKP 2002. aasta püsivhindades aastal 2003 on seega 550 kr. Järelikult reaalne SKP on kasvanud 10% (500 kr-lt 550 kr-ni). SKP-d jooksevhindades nimetatakse nominaalseks SKP-ks. Nagu näha, sõltub nominaalse SKP väärtus hindade tasemest. Kas hindade taseme muutust on võimalik ka mõõta? Selleks kasutatakse SKP deflaatorit. Teades SKP deflaatori väärtust, saab nominaalse SKP teisendada reaalseks SKP-ks. SKP deflaator = (nominaalne SKP / reaalne SKP ) * 100% (4) 7 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive Nagu eespool näidati, SKP väärtus pidevalt muutub
muutuse mõju; b) reaalset SKP´d arvestatakse selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta) hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse Paasche hinnaindeksina, ehk deflaatori leidmiseks kasutatakse jooksva perioodi kaubakogust. 3) tööstustoodangu tootjahinnaindeks mis iseloomustab Eestis valmistatud toodete hindade muutust. Indeks hõlmab nii siseturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita. Kaaludena kasutatakse baasaasta (momendil 1995.aasta) tööstustoodangu müügikogused.
Mida haigem, ebaturvalisem, saastatum on ühiskond, seda suurem on SKP, sest haigete eest hoolitsemine, turvamine ja saastatusega võitlemine läheb kõik SKP arvutamisel kirja. Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP-d, kuna hinnatase ei püsi konstantsena. Selle puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse SKP deflaatorit, mille abil teisendatakse kogu vaadeldava perioodi andmed võrreldavatesse (baasaasta) hindadesse. Rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks tuleb riikide rahandusnäitajad teisendada ühtsesse valuutasse. Konverteerimisel kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rah- vusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta rahvusvaheliselt mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi. Tihti ei
annaabi.ee 
