vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud. Kahekordne kirjendamise nõue. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Lihtlaused – ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga.
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud . Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt . §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites õigeaegselt . · Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid : majandustehingu kuupäeva; raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit; debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosd ja vastavaid summasid; majandustehingu lühikirjeldust;algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit . §7. Algdokument
- - Kontoplaaniks nimetatakse kôigi ettevôtte raamatupidamises kasutatavate kontode süstematiseeritud loetelu. Raamatupidamise seaduse kohaselt koostab iga ettevôte ise oma kontoplaani. 3. KAHEKORDNE KIRJENDAMINE RPS §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (5) Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodel registreerimise võte, mille abil iga
Süstemaatilised registrid – majandustehinguid kirjeldatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi ( tavaliselt kontode lõikes) Žurnaal-pearaamat – Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri. 81.Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: 1. Majandustehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Dokumendi nimetus ja number 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Kirjendi käibe summa 6. Summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 82.Pearaamatut saab kontrollida proovibilansi ja käibeandmiku abil. 83.Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod) Esitatakse käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, tulu- ja kulukontode jäägid. Lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis. 84.Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode algjäägid, käibed, lõppjäägid. 85.Kehtivad võrdused :
5) dokumentide säilitamist. Vastavalt § 12 järgi tuleb algdokumente, raamatupidamisregistreid, lepinguid, aruandeid säilitada 7 aastat. Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise esmaülesandeks. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseis (§6,p1). Majandustehingud kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel (§6,p3). Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav alg- või koonddokument ning raamatupidamise õiend. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed (§ 7): · dokumendi number ja nimetus · koostamise kuupäev · tehingu majanduslik sisu · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa) · tehingu osapoolte nimed
debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid Majandussündmused kirjendatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi Arvestust peetakse kontode lõikes Zurnaal-pearaamat Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri Zurnaal-pea raamatu iga kirjendi koostisosaks on: majandussündmuse kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, dokumendi nimetus ja number, majandussündmuse lühikirjeldus, kirjendikäibesumma, summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. PEARAAMATU KONTROLL Konteeringute ja arvutuste õigsust saab kontrollida: Proovibilansi abil Käibeandmiku abil Proovibilanss Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod). Esitatakse: käibevara-, põhivara-, kohustiste-omakapitali-, tulu-ja kulukontode jäägid. Reegel: lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis Käibeandmik
raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. (2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi (edaspidi kirjend) aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Majandusaasta lõpus koostatakse ja esitatakse majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud, mis algab 1. jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamise dokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad
sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. (2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. § 12
isiklikuks otstarbeks. Tehingute kajastamisel ei ole vaja kasutada kahekordse kirjendamise põhimõtet. Ettevõtja ei pea koostama kontoplaani, samuti pole kohustuslik koostada raamatupidamise sise-eeskirju. Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub raamatupidamise seadusest. Tekkepõhine arvepidamine eeldab majandustehingute kajastamist kahekordset kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel tehingu toimumise momendil, sõltumata raha liikumisest. FIE-de maksuarvestus on sisuliselt kassapõhine arvestus. Seega füüsilisest isikust ettevõtjad, kes peavad raamatupidamise arvestust tekkepõhisel meetodil peavad maksude arvestamiseks pidama veel eraldi kassapõhist arvestust. Päevaraamat Ettevõtja peab majandustehingud dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamise registrites mõistliku
Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (RPS § 6) Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
ettevõttesse, raha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Tehingute kajastamisel ei ole vaja kasutada kahekordse kirjendamise põhimõtet. Ettevõtja ei pea koostama kontoplaani, samuti pole kohustuslik koostada raamatupidamise sise-eeskirju. Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub raamatupidamise seadusest. Tekkepõhine arvepidamine eeldab majandustehingute kajastamist kahekordset kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel tehingu toimumise momendil, sõltumata raha liikumisest. FIE-de maksuarvestus on sisuliselt kassapõhine arvestus. Seega füüsilisest isikust ettevõtjad, kes peavad raamatupidamise arvestust tekkepõhisel meetodil peavad maksude arvestamiseks pidama veel eraldi kassapõhist arvestust. Päevaraamat Ettevõtja peab majandustehingud dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamise registrites
põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg.
DK KK Väiksemates ettevõtetes kasutatakse ühendatud kronoloogilist ja süstemaatilist registrit nn žurnaal-pearaamatut (tabel 13), mis sisaldab nii süstemaatilist kui ka kronoloogilist arvestust. Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: • kirjendi järjekorra number, • kuupäev, • dokument, • majandustehingu lühikirjeldus, • kirjendi käibe summa, • summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Tabel 13 ŽURANAAL-PEARAAMAT Jrk. Kuup. Dok. Kirjendi sisu käive Konto Konto Konto nr. deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Algsaldod 1 2 3 4 Käive Lõppsaldod
(täiendkontod) kulukontod Kahekordne kirjendamine vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse §-le 6 nõutakse, et raamatupidamiskohustuslane peab kõik majandustehingud dokumenteerima ning kirjendama raamarupidamisregistrites nende toimumisel või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast 20 seda. Majandustehingud kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Kahekordne kirjendamine võimaldab avada majanduslike tehingute sisu, näidata iga tehingu kahte erinevat külge, nende vastastikuseid seoseid. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol. Näiteks materjalide ostuoperatsioonid kahekordne kirjendamine näitab ühelt poolt materjalide saabumist ettevõttesse, teiselt poolt aga tarnijatele selle eest makstud raha väljaminekut ettevõttest. Valmistoodangu realiseerimine jne. Majandustehingute kirjendamine
Vara = Kohustused + Omakapital. Kahekordne kirjendamine on isekontrolliv meetod. Kui kirjendi koostamisel on tehtud viga, on finantsarvestuslik tasakaal rikutud. 7.Majandustehingu tõlgendamine lausendiks. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Enne majandustehingute kontodele kirjendamist tuleb kindlaks määrata korrespondeeruvad kontod vastavalt iga toimunud tehingu sisule, mis tähendab seda, et iga toimunud majandustehingu kohta koostatakse selle kontodele kandmise eeskiri e raamatupidamislausend.
annaabi.ee 
