Kõrgema prioriteediga tegum saab katkestada/välistada madalama prioriteediga tegumi töö. Võimaldab tähtsamatele tegevustele/protsessidele omistada kõrgema prioriteedi. Tuumaelektrijaam sissetungijale reageerimine on oluline, aga ülekuumenemine veel olulisem. Prioriteedid saavad olla: 1. Fikseeritud näiteks RM Rate monotonic sagedamini täidetavatel tegumitel on kõrgem prioriteet 2. Dünaamilised näiteks EDF Earliest Deadline First lähima piirajaga tegumi prioriteet kõrgeim Prioriteetide kasutamine võib põhjustada ressursside nälga ja osa tegumite mittepiisavat täitmist. 17. Mis on hübriidsüsteemid, milliseid variante teate? 1. Enamik süsteeme on segu mitmest võimalikust vaadeldud variandist 2. Sisaldavad perioodilisi ja sporaadilisi (juhuslikke) katkestusi. 3. Sporaadilised kriitiline viga, kriitilise ressursi katkestus, kriitiline oleku muutus keskkonnas. 4
arendamine ja lõpetamine. Programm arvutis jaguneb iseseisvate protsesside jadaks, kus igale protsessile vastab üks kindel ressurss ning mille täitmiseks moodustatakse juhtkirje, mille alusel protsessor eraldab ajaintervalle. Igal ajahetkel on arvutil interpreteeritult mitu protsessi, mis on erinevates staadiumites. 2.1 Ressursijaotus Operatsioonisüsteemi poolt hallatav arvuti riistvaraliste ressursside optimaalne jaotamine protsesside vahel. Sellega tegeleb ressursi jagamise algoritm - plaanur. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis üheks operatsioonisüsteemi tööks on määrata , millises järjekorras võetakse konkreetne protsess protsessori või näiteks kõvaketta poolt jutule. Reeglina on plaanuri ülesandeks jaotada protsessori koormust protsesside vahel võimalikult võrdselt ning optimaalselt. Plaanuri tööpõhimõte on alati paika pandud mingi kindla algoritmi alusel. Populaarsemad ressursijaotusalgoritmid on:
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraato
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. Adaptiivne Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==> 1961-1972: Early packet-switching principles: 1964: Baran – packet - switching in military nets // 1967: ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency // 1969: first ARPAnet node operational // 1972: ARPAnet demonstrated publicly NCP (Network Control Protocol) first host-host protocol. /// First e-mail programm. /// ARPA net has 15 nodes 1972-1980: Internetworking, new and proprietary nets: 1970: ALOHAnet satellite network in Hawaii // 1973: Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet // 1974: Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks // late70’s: proprietary architectures: DECnet, SNA, XNA
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on p�
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
4. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. 5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsukoodi modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimiset täidetav eriosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne) 5 4.4. Operatsioonautomaat Vahetu andmete teisendaja, mis koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist.
vajalik informatsioon vahemälust, siis kasutatakse seda põhimälu poole pöördumata. See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega. Vahemälu pole hinna tõttu väga mahukas. Kolme tüüpi on: protsessori sees, protsessori juures, emaplaadil. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : LRU - Least Recently Used LFU Least Frequently Used LIFO last in last out (viimasena sisse, esimesena välja) FIFO First In First Out (esimesena sisse, esimesena välja ehk kauem olnud andmed välja, nagu poejärjekord) Järjestikune uuendamine (Round-Robin) Random - juhuslik Andmete kirjutamine vahemälust põhimällu: Write-through, korraga muutused kirjutada vahemällu ja põhimälu Write-back, kirjutatakse põhimällu vahemälu bloki asendamisel, DMA või mõne teise siinihõive õigusega seadme pöördumisel antud aadressil või ka kui ei ole piisavalt kaua andmeid põhimällu kirjutatud (Pentium).
Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==> 1961-1972: Early packet-switching principles: 1964: Baran packet - switching in military nets // 1967: ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency // 1969: first ARPAnet node operational // 1972: ARPAnet demonstrated publicly NCP (Network Control Protocol) first host-host protocol. /// First e-mail programm. /// ARPA net has 15 nodes 1972-1980: Internetworking, new and proprietary nets: 1970: ALOHAnet satellite network in Hawaii // 1973: Metcalfe's PhD thesis proposes Ethernet // 1974: Cerf and Kahn architecture for interconnecting networks // late70's: proprietary architectures: DECnet, SNA, XNA
Datagramm. Suhtlus hostide vahel. Võrguliidesekiht Füüsiline adresseerimine ja parameetrite määramine. Seob endas OSI kanalikihi ja mingil määral ka füüsilise kihi. Vastutab lõplike kaadrite moodustamise eest, mida füüsilisse kihti edasi saata. MAC aadressi tasemel adresseerimine. Tegeleb ka mingil määral vigade tuvastusega - CRC. Cycling Redundancy Check - ehk mingi algoritmi järgi arvutatakse kontrollsumma, mis lisatakse kaadrile(?) juurde ja vastuvõtjas kontrollitakse. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. Bittide edastamine, data rate, sünkroniseerimine, defineerib elektrilised vm füüsilised parameetrid seadmetele ja keskkonnale. Määratakse andmete kodeerimisviis signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab programmis tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Suur osa arvutustehnika riistvarast leiab kasutust väljaspool üldotstarbelisi arvuteid. Programmne realisatsioon algoritmi saab realiseerida universaalarvutis programmina, kirjutades selle oma personaalarvutis valmis. Arvuti pesasse saab lisada lisakaarte. Lisakaardi ülesanne on suhelda arvutida ja osata seda juhtida. Selle head omadused: saab kasutada harjumuspärast tarkvara nt windowsi, lihtne on teha muudatusi, ei ole vaja tunda riistvara. Selle puudused: riistvaralise realisatsiooniga on see aeglane, sest toimub pidevalt käskude lugemine mälust ja protsessoris nende ükshaaval täitmine,
Uue kausta loomine Uue kausta loomiseks ava kaust või seade, kuhu uut kausta luua tahad. Vali menüüst File või paremklõpsuga avanevast hüpikmenüüst korraldus New ja avanevast alammenüüst korraldus Folder. Kaustaaknasse ilmub uue kausta ikoon, mille nimi New Folder on kuvatud töödeldava tekstireana. Tipi selle asemel uue kausta nimi (nime New Folder pole eelnevalt vaja kustutada) ja vajuta Enter. Ümbernimetamine Et faili nime muuta klõpsa sellel, oota hetk ja klõpsa veelkord. Nimi kuvatakse tumedal põhjal ja selle taha ilmub vilkuv kursor. Tipi uus nimi või vii kursor nooleklahviga vajalikule kohale ja muuda nimi. Nime võid muuta igas aknas, kus see näha on. Nii saab muuta ka töölauale paigutatud ikoonide nimesid, v.a Recycle Bin. Faili või kausta otsimine Kui sa ei tea päris täpselt, kus vajalik fail või kaust asub, võid seda otsida stardimenüü korraldusega Search, mis avab animatsiooniga varustatud otsinguakna
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs........................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. 14. Arvutivõrkude ja interneti ajalugu * 1961 – 1972 – the development of packet switching. 1961 – Kleinrock – queuing theory shows effectiveness of packet-switching 1964 – Baran – packet-switching in military nets 1967 – ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency 1969 – first ARPAnet node operational 1972 – ARPAnet demonstrated publicly, first e-mail program * 1972 – 1980 – Internetworking, new and proprietary nets 1970 – ALOHAnet satellite network in Hawaii 1973 – Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet 1974 – Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks * 1980 – 1990 – new protocols, a poliferation of networks 5
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille eesmär- gik
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l