I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond (a-lõpulised) (us, er, um) (us, u-lõpulised) (es-lõpulised) Nom-kes? Terra Hortus Sol (m); mater (f); carmen (n) Iussus; cornu Res Ains/Mitm Terrae Horti Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Gen-kelle? Terrae Horti Solis; matris; carminis Iussus; cornus Rei Ains/Mitm Terrarum Hortorum Solum; matrum; carminum Iussum; cornuum Rerum Dat-kellele
Iussus, us m käsk, korraldus, otsus sing. Plur Nom, voc iussus iussus Gen iussus iussu Dat. iussui iussibus Acc iussum iussus Abl iussu iussibus !!! Kahesilbilistel sõnadel lõpuga cus on dat.pl. ja abl.pl. lõpuga -ubus, nt lacus -lacubus Cornu, us n- sarv · sing plur Nom, voc cornu cornua Gen cornus cornuum Dat cornu cornibus Acc cornu cornua Abl cornu cornibus Erandlikud sõnad.... · IV KK kuuluvad ka mõned naissoost sõnad domus , us f maja Manus, us f käsi Acus, us f nõel Lisaks mõned puude nimetused Quercus, us f - tamm IV pöördkond coniugatio quarta i-tüvelised tegusõnad Venio, venire 4 tulema
I- Silva,ae,f II- Hortus,i,m – liber,bri,m – bellum,i,s III- Konstant IV- Fructus,us,m – cornu,us,m V- Res,ei,f N.Silv-a N.Silv-ae G.Silv-ae G. Silv- D.Silv-ae arum Acc.Silv- D. Silv-is am Acc. Silv-as Abl.Silv-a Abl. Silv-is Voc.Silv-a Voc. Silv-ae N.Hort-us N. Hort-i G.Hort-i G. Hort-o- D. Hort-o rum Acc. Hort- D. Hort-is um Acc. Hort- Abl. Hort- os o Abl
...PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT
facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.) cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU Rinnak (sternum) manubrium sterni - RINNAKUPIDE corpus sterni - RINNAKUKEHA processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED angulus sterni RINNAKU NURK incisura jugularis - KÄGISÄLK incisura clavicularis RANGLUU SÄLK
1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad 6) milliste õõntega, mille kaudu on III vatsake ühenduses I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju 8) mis moodustavad spinaalsegmendi, palju neid on
kindlust, aga millalgi 14. augusti ja 29. septembri 1907. aasta vahel tõstis see piloodi minutiks ajaks umbes 60cm kõrgusele. Kuid güroplaan nr.1 osutus äärmiselt ebastabiilseks ja tema raami igasse nurka oli vaja üht meest, kes sellest kinni hoiaks, et ta ümber ei läheks, sellepärast loetakse güroplaani nr. 1 lendu kopteri esimeseks mehitatud lennuks, aga mitte vabaks või kõrvalise abita lennuks. Samal aastal projekteeris ja ehitas prantsuse leiutaja Paul Cornu omanimelise Cornu kopteri. See kasutas kaht vastassuunas pöörlevat 6 m pikkust rootorit, mille pani pöörlema 18 kW võimsusega mootor. 13. Novembril 1907 tõstis see leiutaja 30 cm kõrgusele ja hoidis teda seal paarkümmend sekundit. See oli kopteri esimene vaba, kõrvalise abita mehitatud lend. Cornu kopter tegi veel mitu lendu ja tõusis isegi 2 m kõrgusele, aga osutus liiga ebastabiilseks ja jäeti sellepärast maha. PILDIL ON PAUL CORNU HELIKOPTER
- viimased on conus medullaris’es Siseehitus - seesmine osa – hallaine – substantia grisea - välimine osa – valgeaine – substantia alba HALLAINE - seljaaju ristlõikel H-tähe või liblika kujuline - canalis centralis (A1) – hallaine keskel neuraaltoruõõne jäänus võib vanemas eas kohati umbuda - ventriculus terminalis (C1) – väike laiend conus medullaris’e piirkonnas Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa zona terminalis (A8) – valgeaine, mis eraldab zona spongiosa’t välispinnast 2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine
ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus). Tractus spinothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed jätked nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. 4. Teise neuroni keha (esimene sünaps) ‒ substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es. 5. Aksonid kulgevad läbi commissura alba vastaspoole. 2 6. Külgväädis üleneb tr. spinothalamicus lateralis (valu ja to), eesmises väädis tr. spinothalamicus anterior (ebamäärane, lokaliseerimata puutetundlikkus), moodustavad ühinedes üleneva lingu ‒ lemniscus spinalis´e. 7
! Valutundlikkus alahuulelt, juhtetee a) Perifeerne närv – tractus trigeminothalamicus b) 1 ja 2 neuroni kehade nimetused - ganglion trigeminale, nucleus spinalis n. trigemini ! valu ja temperatuuri tundlikkus reie mediaalselt küljelt a) perifeerne närv – n.spinalis b) trakt – tractus spinothalamicus c) neuronikehad(1-3) - I - ganglion spinale, II (esimene sünaps) - substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es, III (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. d) läbiminek capsula internast, korteks - capsula interna tagumise sääre ! Epikriitiline süvatundlikkus (juhtetee) ülem. jäsemetelt ! a) kortikaalne tee, nimetus – tractus bulbothalamicus b) sama tee - neuronikehad (1, 2, 3) - 1 - ganglion spinale, 2 - nucleus gracilis, 3 - thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. c) ?
claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST pia mater PEHMEKEST - veresoonterikas Nervus craniales KRANIAALNÄRVID ehk saavad alguse kolju piirkonnas I nn. olfactorii - HAISTMISNÄRVID bulbus olfactorius HAISTMISSIBUL niidid paiknevad ninakarbikutes
Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis) Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium) Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum) Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal) Emakakeha (corpus uteri) emakasarvede ja –kaela vahel Emakakael (cervix uteri) emakakehast kitsam, tihkem, paksuseinaline moodustis, talitleb sfinkterina Jaguneb tupe-eesseks (portio prevaginalis) ja tupeosaks (portio vaginalis). Seda läbib emakakaelakanal (canalis cervicis uteri), millel on
- küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis - põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis - taha lähtub lihasjätke - processus muscularis Kõrikaanekõhr – cartilago epiglottica - õhuke ja elastne - vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale ÜHENDUSED KEELELUUGA
ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia. Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus. Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon. 5. A)gregoriuse koraal- diatoomilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. B)Ambriosuse hümnid- jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud. C)Neumad- erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda.
Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt, meelt ja ravida haigusi. j) pillid - Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon 2. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: gregoriuse koraal - Gregoriuse koraal – diatoonilistel helilaadidel põhinev 1- häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud ehk Ambrosiuse hümnid - 9 saj)
retikulaartsoon (toodab androgeenseid hormoone ja vähesel määral glükokortikoide, rakud sisaldavad kollast pigmenti ning lipoidtilgakesed puuduvad). Säsi rakud on kromafiinsed. Säsi toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl
f: kui os hyoideum on kaelalihaste poolt fikseeritud, siis aitab suud avada Musculus mylohyoideus o: linea mylohoidea mandibulae i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: sarnased eelmisega, aga efekt nõrgem Musculus digastricus kaks osa: venter anterior et posterior o: incisura mastoidea ossis temporalis i: fossa digastrica mandibulae Musculus stylohyoideus o: processus styloideus ossis temporalis i: cornu majus ossis hyoidei f: tõstab os hyoideust taha üles (kõri ka!) MÄLUMISLIHASED Musculus pterygoideus medialis o: processus pterygoideus ossis sphenoidalis + tuber maxilla i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: aitab suruda kokku tagumisi hambaid + alalõua küljele ja ette liigutamine Musculus pterygoideus lateralis 2 osa: caput superius ja caput inferius
Kilpkõhr cartilago thyroidea - articulatio cricoarytenoidea - sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad põhimiku vahel - meestel ühinemisnurk teravam kõriväljena -> prominenatia laryngea ratasliiges rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved cornu superius et inferius pilkkõhrede libisemine telje suunas Pilkkõht cartilago arytenoidea LIHASED - paariline, "istub" sõrmuskõhre plaadil - Musculus cricoarytenoideus posterior - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele
) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o. - incisura mastoidea ossis temporalis; i. - fossa digastrica mandibulae ( eesmise ja tagumise kõhu vaheline kõõlus kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette. M. pterygoideus lateralis: 2 osa: caput superius ja caput inferius; o. - caput superior - facies
peegeldub läätse alumiselt pinnalt. Õhukihi paksus sõltub tsentri kaugusest: , kus on läätse kõverusraadius ja kaugus tsentrist ehk miinimumi korral vastava Newtoni rõnga raadius. Tingimus lubab meil arvutada rõngaste raadiused läätse kõverusraadiuse funktsioonina: Samapaksuse interferents Newtoni rõngad kui samapaksusribad. Fresnel'i meetod: Cornu' spiraal kui faasivektorite summa. Fresnel'i meetod: "tsoonide" tekitamine Cornu' spiraalist. Fraunhoferi difraktsioon pilult (valemi tuletus Fresnel'i tsoonidega): Fraunhoferi difraktsioon. Kõige efektsemalt töötab tsoonide meetod kitsa pilu taga tekkiva kiirgusvälja korral. Pilu taga tekkivat lainet võib sel juhul vaadelda silinderlainena; et difraktsiooniribad on kitsad, võime piisavalt suurel kaugusel silinderpinna kõverust ühe riba piirkonnas mitte arvestada. Saame intensiivsuse
peegeldub läätse alumiselt pinnalt. Õhukihi paksus sõltub tsentri kaugusest: , kus on läätse kõverusraadius ja kaugus tsentrist ehk miinimumi korral vastava Newtoni rõnga raadius. Tingimus lubab meil arvutada rõngaste raadiused läätse kõverusraadiuse funktsioonina: Samapaksuse interferents Newtoni rõngad kui samapaksusribad. Fresnel'i meetod: Cornu' spiraal kui faasivektorite summa. Fresnel'i meetod: "tsoonide" tekitamine Cornu' spiraalist. Fraunhoferi difraktsioon pilult (valemi tuletus Fresnel'i tsoonidega): Fraunhoferi difraktsioon. Kõige efektsemalt töötab tsoonide meetod kitsa pilu taga tekkiva kiirgusvälja korral. Pilu taga tekkivat lainet võib sel juhul vaadelda silinderlainena; et difraktsiooniribad on kitsad, võime piisavalt suurel kaugusel silinderpinna kõverust ühe riba piirkonnas mitte arvestada. Saame intensiivsuse
Seljaaju komissuur jaguneb kaheks. Tsentraalkanalist ülevalpool asub hallkomissuur (commissura grisea, moodustavad müeliniseerimata närvikiud). Allpool müeliniseeritud närvikiud valgekommissuuri (commissura alba). Seljaaju kahte poolt eraldab eest fissura mediana, tagant tagumine sept – septum dorsale. Seljaaju keskel paikneb hallaine (substantia grisea), mis sisaldab närvirakkude perikaarüone ja gliiat. Jaotatakse ventraal-, dorsaal- ja lateraalsarved (cornu ventrale, dorsale, laterale). Hallaine keskele jääb tsentraalkanal (canalis centralis), mis on vooderdatud ependüümirakkudega. Valgeaine koosneb müeliniseeritud närvikiududest, mis on koondunud ventraalseks, dorsaalseks ja lateraalseks väädiks. Vent väät asub mediaanfissurist vent. sarveni, lateraalväät vent. sarvest dors. sarveni, dorsaalväät dors. sarvest tagumise septini. Seljaaju (ja ka peaaju) on kaetud 3 ajukestaga. Ajukestad mood. sidekude. 1
Tihedus umbes 0,7 gr/ cm³. Puitu kasutatakse väikeste tarbeesemete valmistamiseks, saab ka kvaliteetset joonistussütt. Haljastuses kasutatakse hekitaimena, üksikpõõsana. NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised!, seetõttu ei soovita lasteasutuste ümbruse haljastuses kasutamiseks, samuti pargiosades, kus jalutatakse koos väikeste lastega. 37. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond Kontpuu (Cornus L.) [kórnus] Ladina keeles cornu = sarv; viitab kontpuude tugevale puidule. Perekonnas tavaliselt vastakute, harva vahelduvate (C. alternifolia; controversa) terveservaliste lihtlehtedega suvehaljad kõrgemad põõsad või madalamad puud. Õied tavaliselt neljatised, väikesed, valged, kahesugulised, koondunud võrsete tippu sarikjateks õisikuteks, sisaldavad meenäärmeid. Viljad luuviljad, valgest mustavärviliseni. Perekonnas erinevate autorite arvates 40.....50 liiki, millised kasvavad põhiliselt
üksikpõõsana. NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised!, seetõttu ei soovita lasteasutuste ümbruse haljastuses kasutamiseks, samuti pargiosades, kus jalutatakse koos väikeste lastega. Sordid: 'Alba'; 'Aldenhamensis'; 'Argenteovariegatus'; 'Atropurpureus'; 'Atrorubens'; 'Aucubifolius'; 'Chrysophyllus'; 'Evert'; 'Microphyllus'; 'Pumilus'; 'Redcap'; 'Red Cascade'; 'Variegata' 37. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond Kontpuu (Cornus L.) Ladina keeles cornu = sarv; viitab kontpuude tugevale puidule. Perekonnas tavaliselt vastakute, harva vahelduvate (C. alternifolia; controversa) terveservaliste lihtlehtedega suvehaljad kõrgemad põõsad või madalamad puud. Õied tavaliselt neljatised, väikesed, valged, kahesugulised, koondunud võrsete tippu sarikjateks õisikuteks, sisaldavad meenäärmeid. Viljad luuviljad, valgest mustavärviliseni. Perekonnas erinevate autorite arvates 40.....50 liiki, millised kasvavad põhiliselt
annaabi.ee 
