Tupac sündis New Yorkis kuid ta elas Los Angeleses. Oma lauludes ta räägib elust tänavatel ja getos. Juba noorest peast puutus ta kokku palju varguste ja politseiga. Keskkoolis müüs ta narkootikume. Tupaci lähedased on peaaegu kõik kriminaalse taustaga. Ta oli koolis üks populaarsemaid poisse kuna ta oskas hästi riime teha ja tal oli hea huumorisoon. Tupac käis kaasas Jada Smithiga räppimisvõistlustel ja enamus nendest nad võitsid. 1988. aastal kolis perekond ümber Marin Citysse, Californiasse Seal lõpetas Tupac keskkooli ja liitus Ensemble Teatri Kompaniiga. Sealt avastati ta ja palgati Digital Undergroundi Hip Hop bändi taustalauljaks. Digital Undergroundsi grupiga laulis ta filmis ,,Nothing but trouble" laulus ,,Same Song", mis sai filmi tunnuslooks. Hiljem laulis ta koos grupiga ka Digital Undergroundsi albumil. Natuke peale albumi valmimist tuli välja Tupaci enda esimene plaat Novembris 1991. aastal- 2Pacalypse Now
aastal kolis perekond ümber Baltimorei Marylandi. Pärast keskooli lõpetamist läks Tupac õppima Baltimore'i kunstikooli, kus ta hakkas õppima näitlemist, jazzi ja balletti; kunstikoolis osales ta mitmetes Shakespeare näidendites. Läbi oma sõbra vahendusel käis ta räpi ja Hip-Hopi võistlustel.Temast sai kooli parim jalgpallur. Tupac ei käinud kül trendikalt riides, kuid oli siiski kooli populaarsemaid poisse, kuna ta oli tark ja õppis hästi. 1988. aastal läksid nad elama Marin citysse Californias. Tupac liitus Ensemble Teatri Kompaniiga, et läbi lüüa meelelahutusäris. 1989. aastal palgati ta Hip-Hopi bändi Digital Undergroundis taustatantsijaks. Karjäär: Tupaci professionaalne meelelahutusäri sai alguse 1990. aastal kus ta lasi välja oma esimesed riimid Digital Undergroundi albumil. Tupaci esimene album oli 2Pacalypse Now, mis pälvis kriitikat ja tagasilööke väga vastuoluliste laulusõnade pärast. Teine album lasti välja 1993
kunstikooli, kus hakkas õppima näitlemist, jazzi ja balletti; kunstikooli ajal osales ta mitmes Shakespeare'i näidendis. Hea tantsuoskusega Tupac käis oma sõbra Dana "Mouse" Smithi vahendusel mitmetele räpi ja Hip-Hopi võistlustele. Temast sai kooli parim jalgpallur. Tupac ei käinud küll trendikalt riides, kuid oli siiski üks populaarsemaid poisse, kuna ta oli tark ja õppis hästi. 1988. aasta juunis lahkus perekond Baltimore'ist ja läks elama Marin Citysse Californias. Seal lõpetas Tupac Tamplaisi keskkooli. Pärast lõpetamist liitus Tupac Ensemble Teatri Kompaniiga, et lüüa läbi meelelahutusäris. 1989. aastal palgati Tupac Hip-Hopi bändi Digital Underground. Seal sai temast taustatantsija. Räpikarjäär Tupaci professionaalne meelelahutuskarjäär sai alguse 1990. aastal, kui ta lasi välja oma esimesed riimid Digital Undergroundi albumil This is an EP Release, ka oli ta kaastegev loo "Same Song" muusikavideos. Veel esines
Järgmise päeva hommikul helistab ta oma sõbrannale Sally Hayes'ile ning kutsub ta teatrisse. Ennem Sallyga kokku saamist läheb ta einetama, kus ta kohtab kahte nunna ja annetab neile kümme dollarit. Kuna Holdenil on veel aega üle, otsustab ta pargi poole jalutada, lootes oma väikest õde näha, mida aga kahjuks ei juhtu. Ta ostab õele plaadi ,,Väike Shirley Beans", mille ta suudab ära lõhkuda ennem kui see Phoebe kätte jõuab. Peale teatrit lähevad nad Sallyga Radio Citysse uisutama ja hiljem pihib ta tüdrukule oma rasket elu ja kutsub teda endaga ära põgenema ja koos elu alustama, kuid Sally keeldub ja nad lähevad tülli. Lõpuks otsustab Holden salaja koju oma õele külla minna, kes tema peale kuri on, et ta jälle koolist välja visati. Teise öö otsustab ta veeta oma endise õpetaja hr Antolini juures, kes ta lahkelt vastu võtab. Nad räägivad pikalt ja laialt elust, kuid Holden on
paelunud teda juba varasest east peale. Oma algsed teadmised kunsti vallas sai Walt õppides Kansas City Kunstiinstituudis ja Chicago Kaunite Kunstide Akadeemias ning tegi läbi ka ajalehekarikaturisti kursused Chicago tuntud karikaturistide juhendamisel. Õppida sai Walt vaid umbes aasta ringis. Siis läks ta rindele. Sõjast saabununa otsustas Walt lõplikult loobuda oma tagasihoidlikust, kuid samas kindlast töökohast zeleevabrikus ning läks kunstnikuna tööd otsima Kansas Citysse, kuhu oli jäänud ka tema vend Roy. Walti elu polnud sugugi kerge. Oma esimese multifilmi tegi ta oma kodus, garaazis, kus ta öösiti oma päevase töö kõrvalt Kansas City Kinoreklaamikompaniis, töötas öösel oma esimese multiplikatsiooni, ,,naerugrammi" (Laugh-o-gram) kallal. ,,Naerugramm" pälvis vaatajate seas heakskiidu ning kinoomanik, kellele Walt seda oli pakkunud, hakkas nüüd temalt vajaduse kohaselt tellima spetsiaalseid, peamiselt reklaamilise sisuga lühifilme.
Külastuskohtad ja vaatamisväärsused London · 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. · Rahvaste Ühenduse keskus. London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. · Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. · Londinium · Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastati 886. aastal. · Linna laastasid 1665. aasta katk, kus suri pool elanikkonnast ja 1666. aasta suur tulekahju, kus oli kannatanuid ainult 9. · 2012. aastal toimusid Londonis 2012. aasta suveolümpiamängud. Londonis on olümpiamänge toimunud veel aastatel 1908 ja 1948. · Londoni metroo (London Underground) on maailma vanim metroo. See avati 1863. · Londonis räägitakse rohkem erinevaid keeli kui kusagil mujal maailmas (270). · Londonis on maailma kõige suurem ratastooli sissepääsuga bussivõrg...
klassikaaslasel pinguldada skeidipaelu ning too ütleb, et ta võib oma õde märgata Loodusmuuseumis (Museum of Natural History). Kuigi ta teab, et Phoebe klass ei oleks seal pühapäeval läheb ta sinna ikka. Kui ta jõuab sinna otsustab mitte siseneda ning võtab selle asemel takso, et sõida Biltmore hotelli, et kohtuda Sallyga. Holden ja Sally lähevad teatrisse ja Holdenit ärritab see, et Sally räägib ühe poisiga, keda ta teab Andoverist. Sally soovitusel lähevad nad Radio Citysse, et uisutada. Nad mõlemad sõidavad suhteliselt halvasti ning otsustavad hoopis laua võtta seal. Holden üritab Sallyle rääkida, mis ta oli õnnetu koolis, ning isegi innustab teda ära jooksma koos temaga Massachusettsisse või Vermonti ja elada vagunis. Kui tõüdruk keeldub, kutsub Holden teda üheks pinnuks perses ning naerab ta üle kui Sally muutub vihaseks. Tüdruk keeldub kuulamast Holdeni vabandusi ja lahkub. Holden helistab jälle Jane-ile, kuid keegi ei võta vastu
Kui Holden teda nägi tahtis ta kohe temaga abielluda, kuigi talle ei meeldinud ta . Seejärel rääkisid nad kuidas neil läinud on ja ruttasid teatrisse Luntisid vaatama. Sallyle väga meeldisid Luntid. Teel teatrisse suudlesid nad paar korda ja Holden avaldas talle armastust, siis ka Sally Holdenile. Holdeni arvates ei olnud näidend nii halb kui tavaliselt, aga üldiselt siiski rämpsuvõitu. Pärsast esimese vaatuse lõppu läksid nad riidu, kuid siiski kutsus tüdruk ta Radio Citysse uisutama. Uisutades ei läinud neil kuigi hästi ja Holden pakkus, et võiks baari minna. Baaris läksid nad jälle riidu aga nüüd juba täielikult, kuna Holden kutsus teda Vermonti elama aga Sallyle ei meeldinud see mõte. Holden jalutas sealt minema, tal ei olnud midagi enam teha, siis mõtles ta minna kinno kuigi ta vihkas kino. Ega seegi film hea ei olnud, see ajas teda öökima. Pärast filmi lõppu läks ta Wickeri baari poole kus pidi kohtuma Carl Luce´iga
ristiusustama ja pöördus tagasi Tiguexi poole, kus ta kogus oma järelejäänud väe ja siis hakkas kodupoole liikuma. Tagasi Mehhikosse jõudis ta 1542 aastal. Järgmise kahe kümnendi jooksul hispaanlased lasid peast põhjapoolsete alade vallutused ja keskendusid oma enda Mehhiko arendamisele. 1544 aastal Coronado esitati talle süüdistused kohustuste hooletus täitmises ja indiaanlaste vastases julmuses. Selle tulemusena ta kaotas Nueva Galicia kubernäri koha. Ta naasis Mexico Citysse kus ta teenis linna nõukogu ametnikuna oma surmani. Francisco Vázquez de Coronado y Luján (1510 22 September 1554) Coronado sündis Salamanca linnas Hispaanias jõuka kaupmehe perre. Ta oli oma peres teine poeg ja seetõttu ei saanud temast perekonna vara pärijat. Siis ta otsustas Uude Maailma õnne otsima minna ja jõudis sinna 1535. aastal olles oma sõbra ja tõusva tähe, Mehhiko asevalitseja Antonio de Mendoza kaaskonnas. Mehhikos ta võttis endale ka naise, Beateiz de Estrada
Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja
muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja
tema õigused ja ta hukati 1641 aastal kava eest tuua Iiri armee Inglismaale. Pärast Straffordi hukkamist muutus põikpäine Charles parlamendi suhtes vaenulikuks. Charles otsustas parlamendi vastu jõudu kasutada ja tungis 4 jaanuaril 1642 400 sõduri saatel parlamenti, et vahistada mõned oma kõige vihasemad vastased. Kuninga sõjakas plaan ebaõnnestus, sest otsitavad parlamendiliikmed olid jõudnud paadiga põgeneda Londoni Citysse. Charles I ettevõtmine osutus lootusetuks veel sellegi tõttu, 3 et Londoni tänavad ja väljakud pulbitsesid rahvast, kellest osa oli relvastatud. Sellal kui mõlemad pooled sõjaks valmistusid, lahkus Charles vägede kogumiseks Londonist. See samm osutus saatuslikuks, sest kontroll pealinna ressursside üle on alati olnud elulise tähtsusega. Londoni kaitseks moodustati miilits kodanike
muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja
üleval , millekorraldas secretary of agrikulture and development. Tema tööd kaasati MEXICAN ART TODAY philidelphia kunstimuuseumi( the 2 fridas, what the water gave me ja self portrait whit necklace of thorns) . Samal aastal läks ta õpetajaks kunsti ja skulptuuri teadusosakonnaga LA ESMERALDA kooli, kus ta oli kümme aastat õppejõud maalikunstis. Mõned kuud hiljem peale ühinemist ei lase halb tervis tal reisida mexico citysse ja ta peab tunde oma COYOcANi kodus. Lõpuks jäi vaid neli õpilast regulaarselt käima: arturo garcia bustos, guillermo monroy, arturo estrada ja fanny rabel :D neid tuntakse ka „los Fridos“ e nime all. 19 dal juunil, frida ja õpilased lõpetasd dekoratiivse seinamaalingu „ la rosaita“, mis asus sinise maja lähedal 1944 friida füüsiline tervis halvenes enamgi. Ta läbis mitmeid protseduure, kus ta selgroost eemaldati vedelikku ja pidi hakkama kandma korsette
Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja
ajaga aina haavatavaks. Lisaks reostab põhjavett ka halvasti paigutatud tulvavee äravoolusüsteem, kust kõrgvee perioodil lekib reostunud vett põhjavette. Leevendamaks veega seotud probleeme Mexico Citys ja mujal Mehhikos, on algatatud kaks rahvuslikku programmi (Herrera, 2009): ● Jätkusuutliku veekasutuse programm (Water sustainability program), millega nähakse ette 14 m3s vee importimist riigi teistest piirkondadest Mexico Citysse. Lisaks ehitatakse programmi raames riigi territooriumile kuus suurt reoveepuhastusjaama. Sellise tegevuskavaga loodetakse tagada joogikõlbliku veega varustatus aina kasvavale Mexico City rahvastikule ning vähendada põhjavee taseme aastast langust u. 10%. ● Roheline plaan (Green plan). Tegemist on 15 aasta pikkuse plaaniga, mille eesmärk on tagada Mehhiko piirkondade jätkusuutlik areng. Programmiga kavandatake vähendada
kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja
Põllumajanduslik toodang vähenes jätkuvalt. Seetõttu kuulutas Vietnami Kommunistlik Partei välja uuenduspoliitika, mis nägi ette turumajanduslike põhimõtete rakendamist ja suhete parandamist ameeriklastega. Vietnam hakkas järk-järgult ühiskonda moderniseerima, kuigi kommunistlik poliitika ja teovõimetu valitsus on endiselt takistuseks. Seetõttu on 75-miljoniline rahvastik ikka väga vaene, kuigi kandaon kinnitamas vaba turumajandus ja riigi kese liigub Ho Chi Minh Citysse, mida selle elanikud endiselt Saigoniks kutsuvad. USA ja Vietnami suhted on aastatega paremaks muutunud. Mõlemad riigid on hakanud enda jaoks lahti mõtestama seda verist konflikti. Vietnamisse kerkivad aina uued USA ettevõtted, keda meelitab loodusvarade rikkus ja odav tööjõud Pärast 1973. aastat seati USA's kahtluse alla Ameerika poliitilise ladviku pädevus ja sõjaväe tõhusus. Seda hakati kutsuma ,,Vietnami sündroomiks." See avaldus nii USA sõjaväe
muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja
Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja
mitukümmend aastat. Prmaale oli eriti kurnavaks Mehhiko Maximiliani afäär1861-67. Napoleon III, tollane keiser, üritas Mehhikot muuta enda sateliitriigiks. Prmaa püüdis kaasata Suurbritannia ja Hispaaniat, et vallutada Mehhiko taas (mis oli 1820ndatel iseseisvunud?). Prmaa kavandas sinna interventsiooni ja kui SB-Hispaania loobusid, läks Napoleon III Mehhikosse üksi. Vastupanu oli äge, alles 1863 jõuti välja pealinna Mexico Citysse. Soovides leida laiemat kõlapinda, pakkusid prantslased Mehhiko keisriks (Austria) Habsburgi Maximilani. Prantslaste jaoks keeras asja hapuks 1865 Ameerika sekkumine vastavalt Monroe doktriinile. Varem USA polnud võimeline sekkuma, sest oli olnud kodusõda. See otsustas asja kiiresti, Maximilian langes ameeriklastele/mehhiklastele vangi, juba 1866 lasi Napoleon III väed Mehhikost välja tõmmata. 1867 Maximilian mehhiklaste poolt hukati ja kogu afäär läks Prmaale maksma väga palju
ta künks otsa ronis, näga ta naist: ,,Päike ei olnud veel tõusnud, ent Juan nägi naist justkui vastu valget tänu viimasest pealaest jalatallani kiirguvatele kuldsetele kiirtele. Ta oli umbes 14-aastane väga ilus mehhika tütarlaps." Paljud tavalised haldja ilmutused algavadki just niimoodi nagu on eespool kirjas. Tüdruk esitles ennast mehele kui Neitsi Maarjat ja nõudis sellesse kohta templit: ,,Nii et jookse nüüd Tenochtitlani ( tänapäeval Mexico Citysse ) ja räägi aulisele piiskopile kõike, mida sa nägid ja kuulsid." Tavaliselt või harilikult ei sisene vaesed indiaanlased hispaania linnaosasse ja seda eriti veel piiskopi paleesse. Kuid Juan Diego tuli mäest alla ja läks siis piiskopi juurde jutule, kelle nimi oli Don Fray Juan de Zumarragat. Piiskop ei uskunud Juani sõnu, kuid sellegipoolest oli piiskop indiaanlaste vastu lahke. Juan tormas uuesti tagasi üle küngaste ja kohtas jälle ,,vägevat" naist. Juan nõudis naiselt järsu
Kui ta künks otsa ronis, näga ta naist: ,,Päike ei olnud veel tõusnud, ent Juan nägi naist justkui vastu valget tänu viimasest pealaest jalatallani kiirguvatele kuldsetele kiirtele. Ta oli umbes 14-aastane väga ilus mehhika tütarlaps." Paljud tavalised haldja ilmutused algavadki just niimoodi nagu on eespool kirjas. Tüdruk esitles ennast mehele kui Neitsi Maarjat ja nõudis sellesse kohta templit: ,,Nii et jookse nüüd Tenochtitlani ( tänapäeval Mexico Citysse ) ja räägi aulisele piiskopile kõike, mida sa nägid ja kuulsid." Tavaliselt või harilikult ei sisene vaesed indiaanlased hispaania linnaosasse ja seda eriti veel piiskopi paleesse. Kuid Juan Diego tuli mäest alla ja läks siis piiskopi juurde jutule, kelle nimi oli Don Fray Juan de Zumarragat. Piiskop ei uskunud Juani sõnu, kuid sellegipoolest oli piiskop indiaanlaste vastu lahke. Juan tormas uuesti tagasi üle küngaste ja kohtas jälle ,,vägevat" naist. Juan nõudis naiselt järsu
Kui ta künks otsa ronis, näga ta naist: „Päike ei olnud veel tõusnud, ent Juan nägi naist justkui vastu valget tänu viimasest pealaest jalatallani kiirguvatele kuldsetele kiirtele. Ta oli umbes 14-aastane väga ilus mehhika tütarlaps.“ Paljud tavalised haldja ilmutused algavadki just niimoodi nagu on eespool kirjas. Tüdruk esitles ennast mehele kui Neitsi Maarjat ja nõudis sellesse kohta templit: „Nii et jookse nüüd Tenochtitlani ( tänapäeval Mexico Citysse ) ja räägi aulisele piiskopile kõike, mida sa nägid ja kuulsid.“ Tavaliselt või harilikult ei sisene vaesed indiaanlased hispaania linnaosasse ja seda eriti veel piiskopi paleesse. Kuid Juan Diego tuli mäest alla ja läks siis piiskopi juurde jutule, kelle nimi oli Don Fray Juan de Zumarragat. Piiskop ei uskunud Juani sõnu, kuid sellegipoolest oli piiskop indiaanlaste vastu lahke. Juan tormas uuesti tagasi üle küngaste ja kohtas jälle „vägevat“ naist
annaabi.ee 
