Meistrid olid ilmselt pärit Itaaliast Säilinud on marmorsaali viivad uksed (19. saj lõpust) sisseehitatud seinakapp ning peeglitega kapiuksed (algupärased) Kõpu mõis · Peahoones Kõpu põhikool; Vahepeal oli koos põhikooliga ka lasteaed. Nüüd on lasteaed koolist eraldi · Hoone ehitati kahekorruliseks; · Maalingud avastati juba varem (1950ndatel). Neid pildistati ning värviti uuesti üle; kopeeritud Cicerole kuulunud villast; Pompei stiilis; avastati juhuslikult 2003. aastal. maalingud olid kolmandas kihis; ühe seinamaali on ära lõhkunud uks · Mõis on külastajatele avatud; Suure-Kõpu mõisa park · Puud olid rühmitatud võra ja värvi järgi: kuusk-tamm-pärn, kuusk-tamm, pärn-tamm, vaher-tamm okaspuude kasutamine ei olnud tegelikult eesti pargiarhitektuuris tavapärane · Kunagi kasvanud haruldased liigid ei ole säilinud · Suuremad kujundustööd 1870-1875
SISSEJUHATUS Minu referaat on Marcus Tullius Cicerost, kelle valisin sellepärast, et ta on väga mitmekülgne. Ta oli nii suurepärane kõnemees, riigitegelane kui ka kirjanik. Võib vaieldamatult väita, et Cicero panus retoorika arengusse on määratult suur, oli ta ju ometigi Demosthenese kõrval antiikaja kuulsaim kõnemees. Oleksin teinud referaadi Demosthenest, kui kahjuks ei leidnud materjali ja seetõttu jäi valik Cicerole. Cicero kõned advokaadina olid alati hästi ettevalmistatud ja täitsid oma eesmärki. Poliitikuna käitus ta vahest järelemõtlematult ja see põhjustas ka 43 a. ta surma. Samuti peatakse Cicerot ka antiikkirjanduse tugisambaks. Lõi rooma kunstproosa, rikastas ladina keelt ja muutis selle kõlavamaks. Temalt pärinevad väljendid: homo novus tõusik; curriculum vitae elulugu; cui bono kellele kasulik; ratsionaalne; opositsioon; fantaasia.
("Cato Vanem vanadusest"). Kirjad Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku (üle 900 kirja): "Epistulae ad familiares" ("Kirjad lähedastele"), "Epistulae ad Atticum" ("Kirjad Atticusele"), "Epistulae ad Quintum fratrem" ("Kirjad vend Quintusele") ja "Epistulae ad Brutum" ("Kirjad Brutusele"). Need on hindamatuks allikaks Cicero elu ja tegevuse, Rooma ajaloo ja poliitika kohta. Osaliselt on neis kogumikes säilinud ka Cicerole saadetud kirju. Teosed eesti keeles "Käik Manalasse" "Hirmu ja õuduse jutud" "Lucius Lucceiusele" "Parimat liiki kõnemeestest" "Kohustustest" "Cato Vanem vanadusest" http://www.youtube.com/watch?v=nOA-NRBsJvU http://www.youtube.com/watch?v=EirntGCylDY Viited http://www.ozon.ru/person/252488/ http://www.wisdoms.ru/avt/b268.html http://et.wikipedia.org/wiki/Cicero http://www.youtube.com/results
mitmel korral ohus. Väike-aasias ja kreekas täiendas oma oskuseid. Tegutses kõrgetes riigiametites : preetor ehk kohtupidaja. 63.a saavutis poliitilise karjääri tipu valiti konsuliks (kõrgeim võimukandja roomas). Vabariikliku võimu austaja, astus välja, aitas paljastada vandenõusid. Üks tuntumaid kõnesid Cicerol : kõne Catilina vastu (Oratio in Catilinam I). Sisuks : C. Pidi roomast põgenema ja otsustas sõjaväega võimu haarata, aga sai lahingus surma. Senat andis cicerole tiitli (,,pater, patro" isamaa, isa). 43. a cicero tapeti. Octavianus jt võimumehed leppisid omavahel kokku (triuminaadi moodustajad). Antonius andis käsu cicero kinni püüda ja tappa, kuulutati lindpriiks. Pea pandi foorumile teiba otsa ja sealt algas keisririigi ajajärk. Cicero kirjanduslik pärand on mahukas : meieni jõudnud 58 kõnet (kokku ca 150), mitmed traktraadid, filosoofilised teosed, kõnekunsti alased traktraadid(,,Teoratoore"), millised peavad olema kõnekunsti omadused
Oluline on ka teos "Cato Maior de senectute" ("Cato Vanem vanadusest"). (Vikipeedia 2012) Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku (üle 900 kirja): "Epistulae ad familiares" ("Kirjad lähedastele"), "Epistulae ad Atticum" ("Kirjad Atticusele"), "Epistulae ad Quintum fratrem" ("Kirjad vend Quintusele") ja "Epistulae ad Brutum" ("Kirjad Brutusele"). Need on hindamatuks allikaks Cicero elu ja tegevuse, Rooma ajaloo ja poliitika kohta. Osaliselt on neis kogumikes säilinud ka Cicerole saadetud kirju. (Vikipeedia 2012) Cicero tsitaadid: · Relvade keskel vaikivad seadused.("Pro Milone", u 50 eKr) · Rahva heaolu on kõrgeim seadus.("Pro Milone", u 50 eKr) · Tõelist sõpra tuntakse hädas. · Kaheldes jõuame tõeni. · Oh ajad! Oh kombed! · Kuidas külvad, nõnda lõikad. · Elu ei ole midagi ilma sõpradeta. Leian, et Cicero oli oma ajastu suur mõtleja ja filosoof, kes on andnud suure panuse ka tänapäeva poliitikasse kui ka filosoofiasse
pärit poja Nero kasvatajaks. Kui Nero troonile sai, kujundas Seneca tegelikult valitsuspoliitikat. 62. aastal alustas kirjandusliku tegevusega. Kirjutas moraliseerivaid traktaate, kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga verised; arvatavasti ei mängitud). ,,Divi Claudii apocolocynthosis" (,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsaks saamine") ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele") Oli nn ,,uue stiili" esindaja, vastandudes stiililt Cicerole (mõtteterad, paradoksid, antiteesid, hakitus, lihtlausestus) 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Titus Livius ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Publius Cornelius Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" , ,,Historiae", ,,Annales" jt Ammianus Marcellinus ,,Teod" Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 44. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes
44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Lysias Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud on 34 kõnet. Isokrates (436338 eKr) säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390. aasta paiku rajas ta Ateenasse esimese retoorikakooli, kus õppisid palju tuntud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tugev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole. Demosthenes (384322 eKr) säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes neljakümmet. 45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud? Pilved" ("Nephelai", 423 eKr) -- keskseks teemaks on sofistide moodsa "kasvatussüsteemi" pilamine; esisofistina kujutatakse seejuures Sokratest 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid
Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu puhkevad mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu. Toetudes Cicerole ütles Milton, et orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Augustinus Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Kuid nemadki ei ole kaitstud siinse elu hädade eest. Nad saavad vaid olla "õnnelikud lootuses", sest siinpoolses elus õnne (felicitas) ei olegi: selle saamiseks tuleb
Sofistide eesmärk õpetada hästi ja veenvalt. Lysias ( u 459-380 eKr ). Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud 34 kõnet. Eesti k ,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul" Vikerkaar 1996 nr 8/9. Isokrates ( 436-338 eKr) Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390.a paiku rajas ta Ateenasse 1. retoorikakooli, kus õppisid paljud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tuev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole. Ta koostas ka ilukirjanduslikke kõnesid. Õppis sofistide juures. 30 türanni valitsemisajal kaotas ta oma varanduse, pidi tegutsema kohtukõnede kirjutajana. Tasakaalustatud kõnestiil. Retoorika tema meelest kõige tähtsam õppeaine. ( sisaldas stiili, teadmised õigusteadusest, ajaloost, filosoofiast jne ) Ülistas mitmes kõnes Ateena linna: ,,Panegüürika", ,,Rahu", ,,Panatenaia kõne". Oli tähtis isik poliitikas. Tema kõned peegeldavad 4. saj ateena ühiskonda ja
Lysias: tuntuim kohtukõnede kirjutaja. Demosthenes: kuulsaim poliitiline kõnemees. Püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu ,,Kõned Philippose vastu" ehk nn filipkad. Kirglik. Isokrates: oli poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane. Oli suur kõnekunsti teoreetik, kes koostas peale poliitiliste kõnede ka õpetuslikke ja n-ö kirjanduslikke, epideiktilisi e ilukõnelisi teoseid. Rajas retoorika kooli. Rooma kõnemehele Cicerole suur mõju. Kiretu. 26. Nimetage Platoni teoseid. Filosoofilise dialoogi zanri algataja. Kujundas välja filosoofilise sõnavara. ,,Sümposion"(,,Pidusöök") iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele ,,Phaidros" räägitakse ideaalsest armastuses, platooniline armastus, ,,Phaidon" kõneleb hinge surematusest, ,,Riik" ja ,,Seadused" täiuslik riik, polis ,,Sokratese apoloogia" Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline
Uus-Rooma vabariiklikku vabadusekäsitust poliitikas rakendas 17. saj Inglismaa peale 1642. aasta võimukriisi ja kodusõda. Selle käigus avaldas parlament kuningale relvastatud vastupanu salus populi nimel ning kuningas Charles I hukati. Inglise Vabariik (Commonwealth) sündis 1649. aastal, mil John Milton pidas vabariigi kaitseks kõnesid, väites, et Charles I tahtis muuta kogu Britannia oma orjadeks ning teha ühe mehe tahtest seadus. Toetudes Cicerole ütles Milton, et orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Ei ole üllamat põhjust sõjaks kui vabaduse kaitse ja taastamine. Inglise vabariiklased 17. sajandil (John Milton, James Harrington, Algernon Sidney) vastandasid vabadust ja orjust ning nägid vabaduse tingimustena : o Rahva poliitilist osalust (Parlamendi kaudu) o Täidesaatva võimu eriõiguste (discretionary power) puudumist
Esmased koolid varakeskajal olid kloostri- ja toomkoolid. Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja ainsateks hariduskeskusteks klootrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Haridus, mida anti, oli vaimulik. Toomkooli said astuda ka mittevaimulikud. Erilist tähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele ning ladina keelele. Pöörati tähelepanu ka Rooma autoritele, eriti Cicerole. Linnade arenguga tekkisid linnakoolid, kus enam vaimulikeks ei õpetatud. Linnakoolid olid ametikoolid. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Asutati põhikoole, kus saadi algharidus ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles.
John Miltoni (1608–1674) kaitsekõned vabariigile: tegude kirjelduseks. – alati mingi teguri poolt tingutud. Eikonoklastes (1649): Charles I tahtis muuta kogu Britannia oma Kui keegi mõjutab meie tahet, aga ei sunni füüsiliselt, on tegu ikkagi orjadeks vaba Toetudes Cicerole: orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Seega: tegu on vaba, kui see on meie enda tahte tagajärg Ei ole üllamat põhjust sõjaks kui vabaduse kaitse ja taastamine Nt keegi paneb noa kõrile ja küsib kas raha või elu?> ei ole vaba siis. Inglise vabariiklased 17. sajandil Hobbes ütleb, et oleme küll vabad, sest me tahame ära anda raha, et
algus 1642 augustis. 1649 Charles I hukkamine parlamentaarne türannia, loodi Inglise vabariik Inglise vabariik (Commonwealth) 16491660 Uus-Rooma mõtteviis vabadusest saavutas oma haripunkti · John Miltoni (16081674) kaitsekõned vabariigile: · Eikonoklastes (1649): Charles I tahtis muuta kogu Britannia oma orjadeks, teha ühe mehe tahte kõigile seaduseks · Toetudes Cicerole: orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt, võib iga hetk ära kaduda. Ei ole üllamat põhjust sõjaks kui vabaduse kaitse ja taastamine Inglise vabariiklased 17. sajandil · John Milton, James Harrington, Algernon Sidney: · Vastandavad vabadust ja orjust ning näevad vabaduse tingimusena · Rahva poliitilist osalust (Parlamendi kaudu) · Täidesaatva võimu eriõiguste (discretionary power) puudumist
Thomas eristab neid kahte), tavaõigust ius civile'ks. Roomlastele eriti oli riik väga tihedalt seotud seadustega, seadused loovad riigi, annavad vastutusi ja õigusi. Kristlus sisuliselt uut poliitilist mõtet ei toonud, ega uut perioodi poliitilises mõttes ka ei alustanud. Cicero püüdis ühendada Kreeka filosoofiat Rooma voorustega. Ta leidis stoikudele omases stiilis, et ainult halvad kombed ja tavad ei luba inimestel olla võrdsed. Riik oli Cicerole res populi, res publica, rahvas omab riiki ja selle seadusi, riigi autoriteet tuleneb rahva kollektiivsest võimust (Salus populi suprema lex esto), riik on eetilistel eesmärkidel loodud moraalne kogukond. Õige ja seaduslik poliitiline võim on rahva võim. Samas riik ja selle seadused alluvad alati Jumalale või moraalsele ja looduslikule seadusele. Riik toimib vastavalt looduses seatud normidele. Kristluse
Aristotelese vaated ja meetodid võttis hiljem üle tema peamine õpilane Theophrastos, kes kirjutas 18 raamatust koosneva "Füüsikute arvamusi" (Physikôn doxai), mis on säilinud katkenditena. Nagu Aristoteles, nii käsitleb ka Theophrastos füüsikute õpetusi probleemidekeskselt. Platoni Akadeemiat juhtinud Kleitomachose 120. a. paiku e. Kr. koostatud Theophrastose teosel põhinev väljavõte on olnud allikaks Sextus Empiricusele, Cicerole ja Poseidoniose stoikute koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest,
otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingute suhtes, patriotism. Cicero püüdis ühendada Kreeka filosoofiat Rooma voorustega, kirjutas Platoni eeskujul ka kaks teost "Riigist" (De republica) ja "Seadustest" (De legibus), hoiatas peale Caesari mõrva, et Marcus Antonius planeerib vabariiki kukutada, mille peale viimane korraldas Cicero mõrva. Cicero leidis stoikudele omases stiilis, et ainult halvad kombed ja tavad ei luba inimestel olla võrdsed. Riik oli Cicerole res populi, res publica, rahvas omab riiki ja selle seadusi, riigi autoriteet tuleneb rahva kollektiivsest võimust (Salus populi suprema lex esto - rahva hüve (olgu) kõrgeim seadus), riik on eetilistel eesmärkidel loodud moraalne kogukond (st toimib vastavalt looduses antud normidele), kuid riik ei põhine mitte inimloomusel, hüve taotlemisel, vaid seadustel. Õige ja seaduslik poliitiline võim on rahva võim, riiki peab valitsema vastavalt seadustele on kahte liiki õigust ius
annaabi.ee 
