trigonum n. hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI velum medullare inferior ALUMINE AJU PURI Mesencephalon KESKAJU kõige väiksem ja paikneb kõige sügavamal tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber - substantia nigra MUST OLLUS kui viga saab, siis inimese liigutused muutuvad katkendlikuks Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: -
10) kuidas moodustub süva pihukaar arcus palmaris profundus a. radialis’e ja temaga anastomoseeruvad a. ulnaris’e haru - ramus palmaris profundus’e poolt 11) kilpnäärme verevarustus (harud, kust tulevad) a. thyroidea inferior (truncus thyrocervicalis), a. thyroidea superior (a. carotis externa) 12) pärasoole verevarustus (harud, kust tulevad) a. rectalis superior (a. mesenterica inferior), a. rectalis media (a. iliaca interna) 13) a. carotis interna põhiharud ajule (3) a. cerebri anterior, a. cerebri media, a. choroidea anterior 14) a. brachialis’e harud (3) a. profunda brachii, a. collateralis ulnaris superior, a. collateralis ulnaris inferior 15) alumiste hammaste arteriaalne verevarustus a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes ! 4. Spinaalnärvid !
- kortikopontiinteede ümberlülistuumad Fibrae pontis transversae (BC11) - silla ristikiud - on sillatuumade neuronite jätked, mis ristudes lähevad vastaspoolele ja moodustavad pedunculus cerebellaris medius VÄIKEAJU – CEREBELLUM - tagaaju dorsaalosa, mis on alaarplaadist välja kasvanud - kaal: umbes 150 g - paikenb tagumises koljuaugus - ülapinda eraldab suuraju kuklasagaratest suuraju ristilõhe – fissura transversa cerebri - alapinna keskel on väikeajuoruke – vallecula cerebelli (A1) seda täidab piklikaju OSAD - paarilised poolkerad – hemispheria cerebelli (AB2) - poolkerasid ühendav keskne paaritu osa – uss – vermis (AB3) - katkematud paralleelsed ristilõhed – fissurae cerebelli (AB4) jaotavad poolkera ja ussi käärudeks, sagarikeks ja sagarateks Folia cerebelli (AB5) - väikeajulehekesed - õhukesed käärud, kujult üsna sarnased Lobuli
ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus
vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid kraniosakraalosas
(PIOMATER). . . .. =150, =20. foramen magnum, L2, , L2. ( 30), . , . . S2, L2, . , . L3-L4 ( , ). , , , .. / . : 1. . 2. , . 3. . . . DURA MATER . : ( ), , 0.5 . , . , . , . , . , . : , falx cerebri, , . , , . , falx cerebelli, , , , . . , tentorium cerebelli, , , . , . , incisura tentorii, . , diaphragma sellae, , . . , , . , , . , cavum trigeminale, . , dura mater encephali; . ( ). ,
ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv. ★ EFERENTNE NÄRV - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne). 3. HALLOLLUS koosneb neuroni kehadest. VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine) - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine 5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid
– aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – telechephalon, cortex cerebri b) Corpora mamillaria – diencephalon, hypothalamus c) Nucleus ruber – diencephalon (thalamus ventralis), mesencephalon (pedunculus cerebri) d) Trigonum n. hypoglossi – ventriculus quartus (fossa rhomboidea) ! Vegetatiivne närvisüsteem ! a) sümpaatikusetüve ja spinaalnärvi ühendusharud: rr. comunicantes albi, rr. comunicantes grisei c) mao sümp. innervatsioon – nuclei intermediolaterales—radix ventrales n.spinales—ramus
3).vaheaju (diencephalon) asetseb keskajust eespool, mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (thalamus).Vaheaju reg. ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga. 4).keskaju(mesencephalon) edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. toonuse säilimise eest, koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). 5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine ja südametegevus (tahtele allumatud tegevused). Piklikaju on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised
retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelad, mille impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad ärkvelolekut (näiteks külm duss) Limbiline süsteem - seotud emotsionaalse motivatsiooniga, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid (rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm,) OTSAJU EX koosneb 2-st ajupoolkerast ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Ajukoor (cortex cerebri)-kõrgeim ns osa, millega seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. -koosneb hallollusest Suuraju koor 6 kihti PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Kõvakest (dura mater)- välimine Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine Soonkest (pia mater) -sisemine Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum;
Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid Reguleerib instinktiivset käitumist, on seotud haistmismeelega Kontrollib emotsionaalset käitumist ja juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega Otsaju/suuraju Koosneb kahest ajupoolkerast ehk hemisfäärist ja neid ühendavates kommissuuridest Ajukoor cortex cerebri Kõrgeim Nsi osa, millega on seotud teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegevus. Koosnev hallollusest. Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev. Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar
Püramidaalsüsteem, direktne süsteem juhib tahtele alluvaid, sihipäraseid liigutusi. Tractus corticospinalis ‒ keha ja jäsemete lihastele (seotud spinaalnärvidega). 1. Ülemise, tsentraalse neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es. 2. Aksonid moodustavad ühinedes tractus corticospinalis’e, mis kulgeb läbi capsula interna tagumise sääre. 3. Laskub alla läbi ajutüve ventraalosade ‐ pedunculi cerebri (mesencephalon), pars ventralis pontis, pyramis (medulla oblongata). 4. Pikliku aju alumises osas kiud ristuvad vastaspoolele ‒ (kontralateraalsed) moodustades decussatio pyramidum’i, seejärel laskuvad alla seljaaju külgväädis kui tractus corticospinalis lateralis (75‐90% kiududest). Ristumata kiud kulgevad alla eesväädis, moodustavad tractus corticospinalis anterior’i, ristudes edaspidi vastava segmendi kõrgusel seljaajus. 5
, *Vere v oolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. 93.Mis on pildil numbritega tähistatud südame osade nimetused? Numbriga 1 tähistatud südame osa on... → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 94.Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens→ Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter 95.Kuidas nimetatakse südametegevusega kaasuvate elektrinähtuste registreerimist keha pinnalt? Elektrokardiograafia 96
impulsside rütmis. · Longitudinaalne e. pikkupidine blokaad His´i kimbu ühe sääre juhtivuse häire, mille korral vatsakesed ei kontraheeru üheaegselt. · Juhtivushäirete korral kojad täituvad verega liigselt, vatsakesed samal ajal puudulikult täitunud. · Juhtivuse häired tekivad talitluslike või orgaaniliste kahjustuste tagajärjel, ka koronaarvereringe nõrgenemisel. 6. Ajukahjustuse kolm taset- 1. Ajuvapustus commotio cerebri pead tabanud löögi järel tekkinud kerge ajukahjustus, mille sümptoomideks on vaid minuteid kestev teadvusetus. Kaasuda võivad peavalu, rahutus või loidus, oksendamine. On seotud peaaju funktsionaalsete häiretega, kannatanul pole ulatuslikumaid neuroloogilisi ärajäämanähte. 2. Ajupõrutus contusio cerebri pead tabanud löögist ajukoe paikne morfoloogiliste muutustega kahjustus: subependümaalsetest täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate
Somiidilihaste närv, somaatilis- superius'e cavernosus'e innerveerib m obliquus superioris't tegmentumis: eferentne; ainus dorsaalselt piirkonnas lateraalse seina, läbi nucl n trochlearis väljuv peaajunärv (pöördub ümber pedunculus cerebri) ainus fissura orbitalis 1 närv, mille kiud pärinevad superior'i vastaspoolsest tuumast silmakoopasse
3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. ● moodustab juhteteed: üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks NÄRVID ● sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud, perifeerse NS moodustised 1
4. Astrotsüüdid Astrotsüüdid jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks (suurema tsütoplasma hulgaga, toiteülesanne) ja kiulisteks (väiksema tsütoplasma hulgaga, toetusülesanne) astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. 5. Suurajukoore kihid Suurajukoor (cortex cerebri). Kihid: 1. Molekulaarkiht, milles paikneb vaid üksikuid närvirakke. 2. Välimine granulaarkiht, milles paikneb arvukalt väikesi püramiid- ja sõmerrakke. 3. Välimine püramidaalkiht koosneb namasti keskmine suurusega püramiidrakkudest ning täht- ja sõmerrakkudest. 4. Sisemine granulaarkiht sisaldab sõmerrakke. 5. Sisemine püramidaalkiht sisaldab suuri püramiidrakke. 6. Multiformne kiht, mis jaotub omakorda kolmnurkse kujuga rakke sisaldavaks triangulaarkihiks ja
Kõrvalkilpnääre- asuvad kilnäärme tagapinnal (4 väikest nääret). Eritavad parathormooni , mis reguleerib Ca++ liikumist läbi rakumembraani lisades vere ja langetades luukoe Ca++ sisaldust. Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB!hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. 18. Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid Käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs (glandula pinealis ehk corpus pineale ehk epiphysis cerebri) on selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre. Tüümus (Thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan. Tüümus paikneb rinnaku (Sternum) taga eesmises keskseinandis (Mediastinum). Hormoonid: harknääre produtseerib hormoone, tümosiini ja tümopoetiini. Käbikeha tähtsamaiks sekretatsiooniprodutiks on hormoon melatoniin, mille toimet veel ei teata
See koosneb tugevast sidekoest ja liibub seestpoolt vastu koljut. Kõvakelme all asub subduraalruum. Kõva ajukelme koosneb õieti kahest kihist, mis on enamasti kokku kasvanud. Seal, kus need kihid on eraldi, asub õõnsus (siinus), mis võimaldab venoosse vere äravoolu läbi suuremate veenide. Kõvakesta moodustavad lisaks sellele duraseptid, sidekoest seinad aju üksikute osade vahel: suurajusirp suuraju kahe poolkera vahel (falx cerebri) ja telk (tentorum) suur- ja väikeaju vahel. Subduraalne – kõvakelme all asuv Siinus – süvend Seljaajukestade ehitus sarnaneb peaaju omale. Lülisambakanalis on dura mater’i mõlemad kihid eraldatud. Väline kiht liibub vastu lülisambalülisid ning sisene kiht ümbritseb seljaaju või pehmet kesta. Välise ja sisese kihi vahel on ajuvedelikuga täidetud tühik. Selle tühiku ladinakeelne nimetus on cavum epidurale. Sellel tühikul on teatud osa traumaatiliste verejooksude ja
annaabi.ee 
