olulisemaks õppevaldkonnaks loeti õigusteadust. Bologna ülikool muutus nii tuntuks, et sinna kogunesid õppima tudengid erinevatest riikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. Bologna ülikooli üliõpilased olid täiskasvanud ja ning nõuetekohaselt aadlike soost. Üliõpilased maksid õppejõududele tasu ja õppejõud määras neile peamise õpiku. Põhilisteks õiguse õpikuteks olid Corpus Iuris civilis ja Corpus iuris canonici. (Tulloch) 9 Pariisi ülikool 12. sajandil loodi tänase Pariisi linna aladele ka Pariisi ülikool. Esimesena loodi Pariisi ülikoolis ainult usuteaduskond. Õpetati peamiselt antiikautorite, eelkõige Aristotelese tekstide järgi. Nii aga tekkis konflikt antiikautorite ja kiriklike doktriini seisukohtade vahel ja kirikuvõim keelas antiiktekstide õpetamise. Rektor selles ülikoolis valiti
Inglismaa. Õpilased moodustasid grupid vastavalt sellele, kust nad pärit olid. Need samad grupid hakkasid valima enda etteotsa rektorit. Need ühendused olid mõeldud kaitseks linnarahva ja kohalike võimude eest. Bologna ülikooli üliõpilased, kes õppisid õigust olid täiskasvanud ja nad pidid kindlasti olema aadlike perest. Üliõpilased palkasid õppejõud ja õppejõud määras neile peamise õpiku. Nendeks õpikuteks olid Corpus Iuris civilis ja Corpus iuris canonici. Pariisi ülikool rajati 1155. aastal praeguses Pariisi linna alal. Pariisi ülikoolil oli palju teistsugused omadused kui Bologna ülikoolil. Algselt kujunes Pariisi ülikoolis välja ainult usuteaduskond. Meistrid õpetasid antiikautorite, eelkõige Aristotelese tekste. Sellest tingituna tekkis konflikt antiikautorite ja paavsti kiriklike doktriini seisukohtade vahel ja paavst keelas antiiktekstide õpetamise. Õpetati üüriruumides, kloostrites, isegi tänaval. Peaasi, et õppejõudu
Pärast Heinrich VI surma olid gibelliinid ja gvelfid valinud erinevad kuningad: Svaabi Philippi ja Otto Welfi. Aastal 1201 teatas paavst avalikult, et Otto on Rooma kuningana heaks kiidetud, ning ähvardas ekskommunikatsiooniga kõiki, kes keelduvad seda tunnustamast. Innocentius III tegi mais 1202 dekreediga Venerabilem Saksa vürstidele selgeks, milliseks ta pidas keisri ja paavsti vahekorda. See dekreet lülitati hiljem koodeksisse Corpus Juris Canonici. Selle dekreedi põhipunktid olid järgmised: · Õigus otsustada, kas kuningas on keisrikrooni vääriline, kuulub paavstile. · Topeltvalimise puhul tuleb paluda paavstil olls vahekohtunikuks ning otsustada ühe pretendendi kasuks. Innocentius mõtles ümber ning otsustas 1207 Philippi kasuks. Ta saatis kardinalid Saksamaale, et sundida Ottot trooninõudlusest loobuma. Ent Otto von Wittelsbach mõrvas 21. juunil 1208
kuid kirikliku ehk jumaliku õigusemõistmise õigus on antud paavstile ja piiskoppidele (auctoritas sacrata pontifisuim); keisri autoriteet pärines jumalalt ja seetõttu ei võinud ta tegutseda jumaliku korra vastu. Rooma õigust tõlgendati ja muudeti kiriku kasuks, nt pidi kirik testamendis saama ühe poja osa. Kanooniline tsiviilprotsess tunnistas vaid kirjalikke do-kumente mida pole kirjas, seda pole olemaski. Gratianus ja Corpus iuris canonici: Munk Gratianus, kes oli Bolognas pühendanud ennast kirikuõigusteaduse õppimisele ja uurimisele, koostas 1140. aastal Gratianuse dekreedi, millest sai esimene ja tähtsaim Corpus iuris canonici osa. Gratianus ise nimetas oma õigustekstide kogumikku ,,Vastuoluliste kaanonite kooskõlastus". Ta kogus sinna kokku õigusmaterjali, mida võis tulevikus tsiteerida. Seda kodifitseeriti vähehaaval ning sellele lisati hiljem veel teiste poolt 6 raamatut ja paavst Clemens V dekreetide kogumik
Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel `Code Napoleon' 1804 `Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch' 1811 Tänapäeval Tõlkelaenud `Codex Iuris Canonici' 1917 Kanooniline õigus katoliku kiriki kohta puudutav Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristude kommunikatsioonivahend. Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise suhtlemise lihtsamaks. Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus `Societas Europaea' Euroopa Kohtu materjalidest väljend: · Klassikaline hääldus: Cicero [kikero] ·Traditsiooniline hääldus: Cicero [tsitsero] Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca
piirama, väites, et seda tuleb kasutada võimalikult harva. 2.5. Piibli roll ja tähendus Euroopa õiguslikus arengus Tavaarusaamise järgi on Piibel mõjutanud Euroopa õigust 2 suunas · humanitas · aequitas (aequitas canonica) Need on ainult osa mõjusuundadest. Piibli toime on palju mitmetahulisem, mistõttu laiahaardeline üldistus ei ole kohane. 2.5.1. Piibel kui õiguse allikas kanoonilises õiguses. Piibel kui otsene allikas ilmneb kõige selgemini Corpus Iuris Canonici puhul, eelkõige Decretum Gratianis. Piibel ilmnes kahel moel: · vahetult · kirikuisade (Augustinus, Ambrosius, Hieronymus) sõnade vahendusel. Niivõrd kuivõrd kanooniline õigus mõjutas ilmalikku õigust, on ka Piibel mõjutanud ilmalikku õigust Euroopas. 2.5.2. Piibli mõju Euroopa ilmalikule õigusele. Kõige tugevamalt on ilmalikku õigust mõjustanud: 1. Moosese seadused 2. Dekaloog Corpus Iuris Civilis
arhailise ja keskaja väärtushinnangutee Õigusteaduse sünd ülikoolides. Kanooniline õigus on kiriku õigusvõim, mis mingil hetkle hakkas liikuma ka väljaspoole kkirikut ning vaimulike seisust. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest, mis algselt olid pühakirjast tulenevad ettekirjutused, aga 8—9. sajandil ka juba paavsti bullad. . U.1140 koostas Gratianus “Corpus iuiris canonici” kus oli süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus, aktsepteeritav nimetus on ka decretum gratianus. ORDAALID jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võted, mille kohaselt validlevate poolte süü või süütus tõestati liisuheitmise, loodusjõudude või kahevõitlusega. Arhailine kohtuprotsess, EHK SUGUKONDLIK kohtuprotsess, tõendamine käis kas läbi nt
17. Kanoonilise õiguse ajaloolise arengu etapid. Erinevate etappide iseloomustus. Kanoonilise õiguse kujunemine Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. 15. ja 16. sajandil eksisteeris Rooma õigus koos nn. kanoonilise õigusega. Sellise kooskehtivuse allikateks olid “Corpus iuris civilis” ja “Corpus iuris canonici”, mille nimetus on võetud “Corpus iuris civilis´e” eeskujul ja mis sisaldab endas roomakatoliku kiriku õiguse allikaid. Kanoonilise õiguse allikad • algkoguduste kaanonid • kirikukogude otsused • paavstide dekretaalid (hiljem bullad) • Kirikuisade õpetused Kanoonilise õiguse arenguetapid • Õigusest lähtudes • jus antiquum – kuni 8. saj • Jus novum – 9. saj
2. Teooriate paljusus - 3 tähtsamat määratlust: (Koomeister ja Merusk) 1) õigustloovad allikad inimeste ettekujutused, hoiakud määravad ära õiguse õiguse loojana 2) õigushinnangud mõõtkava, millel hinnatakse õiguskorda 3) õiguse tunnetamise allikad õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta + õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alusel 3. glossid e glossad normi seletused C.I.C - corpus iuris civilises; corpus iuris canonici 4. A-Kreekas: a) loomuõigus b) inimeste loodud õigus Kl.Antiik (Rooma) Cicero 1) positiivne seadus 2) Lex aterna a) mõistuseta st loomu- e loodusõigus b) ühiskonnas eetilis-õiguslik seadus (hea/halb) Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Aurelius Augustinius 1) lex aeterna 2)lex naturalis
o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend Hõlbustab Euroopa kohusüsteemi ühendamist ing muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus- Societas Europaea Euroopa Kohtu materjalidest väljend: fumus boni iuris hea, s.t juriidiliselt korrektse ja faktidega põhistatud õiguse hõng ehk esialgsee õiguskaitsevahendite kohaldamise
20. Causa cognita- läbiuuritud lepingu alus; causa lucrativa – tasuta õiguse soetamine causa onerosa – koormav alus 21. Iusta causa – õiglane põhjus, õiglane protsess 22. Vis absoluta- kehaline sundus; vis compulsiva – psüühiline sundus 23. Iudicium privatum – privaatne kohtuprotsess; iudicium publicum – avalik kohtuprotsess 24. Corpus iuris civilis – tsiviilõiguse kogumik; Corpus iuris canonici – kanoonilise õiguse kogu 25. Minor aetas - alaealisus puberes maiores – täisealised ehk teovõimelised isikud (üle 25-aastased isikud) infantiae maiores – suuremad lapsed (7-14a) 26. mos maiorum – esivanemate komme; inventerata consuetudo – juurdunud harjumus 27. pontifex maximus – suurim preester 28. Capitis deminutio maxima – elu suurim kaotus capitis deminutio media – elu keskmine kaotus
Kõige viimati tungis Rooma õigus Saksamaale, kus ta aga saavutas kõige ulatuslikuma rakenduse. Üheks peapõhjuseks, miks Rooma õiguse retseptsioon Saksamaal erakordse ulatuse saavutas, on see, et nn. Saksa rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi järglaseks. 15. ja 16. sajandil eksisteeris Rooma õigus koos nn. kanoonilise õigusega. Sellise kooskehtivuse allikateks olid “Corpus iuris civilis” ja “Corpus iuris canonici”, mille nimetus on võetud “Corpus iuris civilis´e” eeskujul ja mis sisaldab endas roomakatoliku kiriku õiguse allikaid. Oluline on see, et juba algul muutus Rooma õigus feodaalriikide üldiseks õiguseks. Selle aja kohta on Rooma õiguse retseptsioonil progressiivne tähendus selles mõttes, et ta kõrvaldas feodaalühiskonna õigusliku killunemise ja soodustas kaubandust ja tööstust. Vastandina korporatiivsele ja seisuslikule õigusvõimele püstitas Rooma õigus õigussubjektide
(prantsuse, hispaania, itaalia, rumeenia, portugali) · Keskajal ja renesanssi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel. Hariduse andmise keel kõikides õppeastmetes, rahvusvahelise suhteluse keel. Haritud inimesed omavahel kirjutasid ladina keeles üksteisele. · 19.sajandil hakatakse koostama korralikke seadusi. Napoleoni koodeks 1804 Code Napoléon. · Codex Iuris Canonici 1917 (Kanoonilise õiguse koodeks). Hõlmab katoliku kiriku õigust. · Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend. · Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks. · Euroopa kohtu väljend: fumus boni iuris Ladina juriidilised terminid · Õigusteaduse keel (perioodika, Iuridica) · Õiguspraktika keel (kohtupidamise keel) Ladina kiri
kirjeldavatest mõistetest. · See peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima · Kas liigid ja klassid eksisteerivad tegelikult või üldist heaolu. üksnes meie mõtetes? · Thomas Aquino mõju · Kui nad tõeliselt eksisteerivad on nad kehalised või · 1323 a. kanoniseeriti Thomas pühakuna. kehatud? · 1917/1918 Codex Iuris Canonici ütleb: Filosoofiat · Kas nad on meelelistest asjadest lahutatud või ja teoloogiat tuleb katoliiklikes õppeasutustes asuvad neis? · Universaalide küsimus 10 · Realistide jaoks eksisteerivad vaid universaalid. · Kogu loodud maailm on inimese jaoks vaid
otsustada). Kanoonilise normistiku autoriteet (efektiivsus) on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse. Selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne norm (kohustus) uskliku inimese teadvuse tasandil. Kanoonilise normistiku kujunemisel võib täheldada sarnaseid jooni tavaõiguse transformeerumisega positiivseks õiguseks: usudogmad ning -normid kirjutatakse hilisemal ajal üles ning koondatakse vastavatesse kanoonilistesse normatiivaktidesse (nt Corpus Juris Canonici); islami puhul: Koraani (sariaadiõiguse allikas). P.3. Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid Õigusaktid võib liigitada : 1. tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: 1) üldaktid, 2) üksikaktid; 2. põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsionaalne põhitunnus):
Lk. 138 Magister Sententiarum -- Petrus Lombarduse (surn. 1164) hüüdnimi. Ta oli oma ..aja kuulus skolastik, Pariisi piiskop ning vaimulik kirjanik. Ta peateos on neljast raamatust koosnev sententside raamat. Hispalis -- praegune Sevilla. Gratianuse dekretaalide kogu -- Bologna munga Gratia-nuse teos «Decretum Gratiani» (1145), mis sisaldab kanoonilise õiguse aluseid ning moodustab katoliku kiriku seaduste kogu («Corpus Juris canonici») esimese osa. Gregorius IX kogu -- paavst Gregorius IX (1227--1241) dekretaalide kogu, mis koosneb viiest raamatust, avaldati ta ametisoleku ajal. Honorius III epistel «Super spécula» -- paavst Hono-rius III (1216--1227) ühe bulla algussõnad. Lk. 141 Quasimodo -- esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Eelmises peatükis kirjeldatud leidlapse lugu toimub sel päeval. Sel pühapäeval algab missa sõnadega «quasi modo geniti infantes» (otsekui praegu sündinud lapsukesed)
annaabi.ee 
