Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"caco3" - 525 õppematerjali

thumbnail
8
pptx

Järvelubi

JÄR V ELU BI Katharine Anite Pällo Diana Matejuk Üldandmed • Järvekriit • Kollakasvalge • Sete •  Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist • CaCO3 Teke • Pärast viimast jääaega • Pärastjääaegsetes sulglohkudes • Teke on seotud kaltsiumkarbonaadirikka veega, kus kaltsiidikristallid sadestuvad välja süsihappegaasi lendumise tõttu • Ca2+ + 2HCO3-- = CaCO3 + CO2 + H2O  Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses • Söödakriidi nime all loomasöödana • Lubjavärvide valmistamisel • Pahtlite tootmisel • Happelise mulla lupjamiseks Kus leidub Eestis? • Varangu

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

Keemia igapäevaelus ja tööstuses CaCO3 CaO Ca(OH)2 1. a) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat sool CaO Kaltsiuoksiid oksiid Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid alus b) CaCO3 Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. CaO Põletatud lubi ehk kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Ca(OH)2 Kustutatud lubi ehk kustutatud lubi, mida kasutatakse mördii ja krohviseguu koosseisus kivistumisee kiirendamiseks.

Keemia → Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks täidisena naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks. piduriklotside tootmisel. eboniidi tootmisel. kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks. pestitsiidide tootmisel. Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Vee karedus

Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel.

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

Keemia igapäevaelus ja tööstuses. 1.Lubja tootmine. Keemiliselt näeb protsess välja järgmine: CaCo3 CaO Ca(OH)2. Lupja toodetakse paekivist ehk lubjakivist, põletades seda lubjapõletusahjus mitmeid ööpäevi järjest üle 1000° C temperatuuri juures. Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi, mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt

Keemia → Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lubja ühendite iseloomustus

Ühendite iseloomustus CaO ­ kaltsiumoksiid. Igapäevaelus seda ühendit nimetatakse kustutamata lubjaks. Kasutamine - Kustutamata lubja tooteid kasutatakse terase tootmisprotsessides, sulfiidimaagi rikastamisprotsessides, paberimassi valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil. Omadusi ­ Keemilised omadused ­ Reageerib veega. Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Füüsikalised omadused - Kaltsiumoksiid on valge , hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine. Tähtusus - Ta on neutraliseerijana, mida kasutat...

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Martin Raba Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia ­ metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste kee...

Mehaanika → Luksepp
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises n...

Keemia → Keemia
93 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Harjutustund-1-KÜ vastused

2. Kui palju m3 45%-list HF vesilahust (=1,16g/cm3) on võimalik saada 2 tonnist fluoriidi maagist, mis sisaldab 80% CaF2, kui kaod protsessis on 16%? Lahendus: CaF2 2HF m(CaF2) = 2000000g*0,8 = 1600000g n(CaF2) = 1600000g/78g/mol = 20513mol m(HF)ilma kadudeta = 2*20513mol*20g/mol = 820513g Kaod = 16%, seega saagis = 84% m(HF)84% saagisega = 820513g*0,84 = 689231g m(HF)45% lahus = 689231g/0,45 = 1531624g V(HF) 45% lahus = m/ = 1531624g/1,16g/cm3 = 1320365cm3 = 1,3m3 3. Kui palju CaCO3 on materjalis, mis saadi järgmise koostisega segu täielikul reageerimisel süsinikdioksiidiga: SiO2 ­ 10%, CaO ­ 45%, Ca(OH)2 ­ 25%, CaCO3 ­ 20%? Lahendus: Võtame 100g segu, siis m(SiO2)=10g, m(CaO)=45g, m(Ca(OH)2)=25g, m(CaCO3)=20g. Nendest süsinikdioksiidiga reageerivad CaO ja Ca(OH)2: CaO + CO2 CaCO3 n(CaO) = 45g/56g/mol = 0,8036mol 1 m(CaCO3) = 0,8036mol*100g/mol = 80,36g

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
230 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Leelis- ja Leelismuldmetallid

Kustutatud lubi Ca(OH)2 ehitusmaterjal, leelisena, reaktiivina, kahjurite hävitamisel Tsemendi-, suhkru-, paberitööstuses. Ehitus- ja Lubjakivi CaCO3 viimistusmaterjalide valmistamine. Heitvee puhastamine, happeliste muldade neutraliseerimine Marmor CaCO3 ehitusmaterjal Kriit CaCO3 kirjutusvahend, värvimine

Keemia → Anorgaaniline keemia
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Süsinik, vingugaas, süsihappegaas, metaan

Kasutamine: metallide tootmisel e. metallurgias, väetiste tootmisel CO2 ehk süsihappegaas ehk süsinikdioksiid Füüsikalised omadused: Värvitu, lõhnatu, õhust poolteist korda raskem, tahkub -40kraadi juures, ei oma vedelat olekut, tahket CO2 nim. kuivaks jääks, vees vähesel määral lahustuv, lämmatav. Keemilised omadused: *happeline oksiid, millele vastab süsihape, vähesel määral gaseeritud jookides *reageerib alustega ja aluseliste oksiididega moodustades karbonaate CaO+CO2 > CaCO3 2NaOH+CO2 >Na2CO3+H2O *CO2 ei põle ja ei soodusta põlemist. Karbonaadid mittelahustuvad karbonaadid lagunevad kuumutamisel, on ühendid, mis sisaldavad CO3-iooni, reageerivad hapetega, mille tulemusena eraldub CO2 Kaltsiumkarbonaat CaCO3 (paekivi, kriit, marmor) CaCO3 > CaO+CO2 Dolomiit MgCO3*CaCO3 kerge töödelda: MgCO3*CaCO3>MgO+CaO+2CO2 Kaltsiumvesinikkarbonaat: Ca(HCO3)2 Kuumutamisel: Ca(HCO3)2 > CaCO3+H2O+CO2 Söögisooda(NaHCO3+HCl) ja pesusooda (Na2CO3*10H2O)

Keemia → Keemia
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Agrokeemia labori KT

1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g.

Botaanika → Taimekasvatus
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oksiidid

Oksiidideks nim liitaineid mis koosnevad 2-est elemendist millest üks on hapnik. Saamine: 1)Metall+HapnikOksiid 2Ca+ O2=2CaO 2)Alkoholi põletamine C2H5OH + O2 2CO2 + H2O 3)Lihtaine põletamine S + O2 SO2 4)Aluste lagunemine Cu(OH)2 CuO + H2O 5)Soolade lagunemin CaCO3 CO2 + CaO Liigitus: Aluselised oksiidid ehk metalli oksiidid ja Happelised oksiididel mittemetalli oksiidid. Keemilised omadused: Aluselised 1) Reageerivad H2O CaO+H2O -> Ca(OH) 2 2) Reageerivad hapetega CuO+H2SO4 -> CuSO4+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Happelised 1) Reageerivad H2O SO2+H2O -> H2SO3 2) Reag alustega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O

Keemia → Keemia
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia Vee karedus, ehitusmaterjalide tekkimine ja keskkonna probleemid

Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aineklassid

2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl ­ keedusool;CaCO3 ­lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 ­ söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O' CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4 Na2O + H2O à 2 NaOH CaO + H2O à Ca(OH)2 CuO + H2O à ei toimu CO2 + H2O à H2CO3 SO2 + H2O à H2SO3 SO3 + H2O à H2SO4 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 SiO2 + H2O à ei toimu Cu(OH)2 à CuO + H2O Ca(OH)2 à CaO + H2O 2 Fe(OH)3 à Fe2O3 + 3 H2O H2SO3 à H2O + SO2 H2CO3 à H2O + CO2 Na2SO4 + BaCl2 à BaSO4 + 2 NaCl 2 KI + Pb(NO3)2 à PbI2 + 2 KNO3 2 NaOH + CuSO4 à Na2SO4 + Cu(OH)2

Keemia → Keemia
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõningaid aineid ja nende kirjeldusi: lubi

taastab oma esialgse seisundi), teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks (CaCO3). Kaltsiit on lubjakivi, marmori ja kriidi põhiline koostisosa. Kustutamata lubja käitlemine ja hoidmine nõuab suurt hoolikust, sest see on väga kergesti reageeriv. Veega kokkupuutumisel reageerib see ägedalt, eraldades soojust ja muutudes kustutatud lubjaks. Keemilised reaktsioonid · Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine: CaCO3 CaO + CO2 · Lubja kustutamine: CaO + H2O Ca(OH)2 · Lubja kivistumine: Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O Mõisted lubiaine, lubjasisaldus, lubjarikkus, lubjakivi jmt viitavad vastava aine või materjali kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) sisaldusele. Nordkalk toodab kustutamata lupja Soomes viies kohas, Rootsis kahes ning Eestis ja Venemaal ühes kohas. Norras on Nordkalk kaasomanik NorFraKalk AS-is, mis ehitab lubjaahju Verdalis.

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soodalahuse kaustifitseerimine

1. Teoreetilised alused Soodalahuse kaustifitseerimisel töödeldakse soodalahust(Na2CO3) lubjasuspensiooniga, et saada NaOH. Kaustifitseerimist kasutatakse NaOH tootmisel, tselluloosi tootmisel sulfaatmeetodil jne. See on tüüpiline heterogeenne mittekatalüütiline protsess, mis kulgeb kõrgendatud temperatuuril. Soodalahuse töötlemisel lubjaga või lubjapiimaga toimub järgmine reaktsioon: Na2CO3 + Ca(OH)2 CaCO3 + 2 NaOH Protsess toimub süsteemis vedelik- tahke aine. Protsessi suund ja kiirus sõltub põhiliselt vähemlahustuvate ainete Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuse suhtest. Sellele reaktsioonile avaldub tasakaalukonstant järgnevalt: K= [ CaCO3 ][ NaOH ] 2 . [ Ca(OH ) 2 ][ Na 2 CO3 ] Kaustifitseerimisel osaleb ka tahke faas CaCO 3 ja Ca(OH)2 , seetõttu on nende

Keemia → Keemia ja säästev...
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soolad

4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keemilise reaktsiooni kiiruse uurimise laboritöö

kriiditükk kaalub 1.50g±0.005g 5. Võtsin portselankausi kaalult ära ja asetasin lauale 6. Kirjutasin toimuva reaktsiooni tasakaalustatud võrrandi, märkisin kõigi ainete keemilised nimetused ja reaktsioonivõrrandi kohaselt moolide suhted ainete valemite alla. 7. Arvutasin 1.5g kriidi (CaCO3) reageerimiseks vajamineva 0.5M, 1.0M, 1.5M vesinikkloriidhappe ruumala. Näitan kõiki arvutusi Arvutused: Antud: Lahendus: m1=1,55g CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + H2O + CO2 1mol-2mol-1mol- 1mol-1mol m2=1,45g kaltsiumkarbonaat+vesinikkloriidhape=>kaltsiumkloriid+vesi+süsinikdioksiid m3=1,53g C=n/V V=n/C n=m/M C1=0,5M M(CaCO3) = 40 + 12 + 3 16 = 100g/mol C2=1,0M n=0,015mol/100g/molx2=0,03mol C3=1,5M V1=0,03mol/0,5M=0,06=60cm3 Leida: V2=0,03mol/1,0M=0,03=30cm3 V1=

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Leelis-ja leelismuldmetallid

Ca, Sr, Ba, Ra: nende metallide hüdroksiidid on leelised (st vees lahustuvad hüdroksiidid). I Leelismuldmetallide omadused Nii füüsikaliste kui ka keemiliste omaduste poolest sarnanevad leelismetallidega. Leelismuldmetallid on väga aktiivsed, reageerivad: · veega · hapetega · mittemetallidega II Tähtsamad ühendid 1. CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi Saadakse lubjakivi (CaCO3) kuumutamisel: CaCO3 =t° CaO + CO2 CaO seob õhust süsinikdioksiidi CaO + CO2= CaCO3 Kasutamine: · gaaside või vedelike kuivatamiseks Kasutamine: · Ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega ­ lubimört ­ on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede krohvimisel · Põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks) · Viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: · lubjakivina

Varia → Kategoriseerimata
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vee karedus

Vee karedus: Loodusik vesi: 1)soolane vesi 2)mineraalvesi 3)mage vesi Pehme vesi ­ sisaldab vähe Ca- ja Mg-soolasid Kare vesi ­ sisaldab palju Ca- ja Mg-soolasid a) Püsiv karedus ­ tingitud CaCl, MgCl, MgSO Kõrvaldamine: 1) pesupulbriga CaCl2 + Na2CO3 -> 2NaCl + CaCO3 (KATLAKIVI) 2) ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ­ ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca b) Mööduv karedus ­ tingitud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 Kõrvaldamine: 1) vee keetmine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (katlakivi) + H2O + CO2 2) pesupulbriga Ca(HCO3)2 + Na2CO3 -> NaHCO3 + CaCO3

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paekivi

1 2 3 4 5 6 7 1. Paekivi rahvapärane nimi 2. Mis värvi on paekivi harilikult ? 3. Mis valdkonnas tööstuses leiab paekivi kõige enam kasutust ? 4. Paekivi on koostiselt karbonaat.................... ? 5. Eesti tuntuim paekivi 6. Mida on vaja lubja kustutsmiseks ? 7. Paekivi liik Kontrolltöö vastused: 1. paas 2. lubjakivi, dolomiit 3. Paekivi, settimise 4. kaltsiumkarbonaat , CaCO3, kaltsium, süsinikdioksiidiga 5. halli, kollakaid , valgeid 6. kõva, purustada 7. ei lahustu, lahustub, süsihappegaas 8. ehitusmaterjalina 9. sideainena, müürilupja, krohvi 10. põletatakse, süsihappegaas , põletatud, kustutamata lubi. 11. vett, vett , aurustub, laguneb, kustutatud lubjaks. 12. vett, valgeks, piimjaks, lubjapiimaks 13. settivad, põhja, lubjavesi 14. Lubjakivi: CaCO3 Põlemine: CaCO3 ­ CO2 = CaO Põletatud lubi : CaO

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

SOOLAD

BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pingerida) Erand: Kui metall on väga aktiivne(IA,IIA), siis eelistatult see reageerib soola vesilahuses oleva veega ja tekkiv leelis reag. soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCl2 = Zn(OH)2 + 2NaCl 2Na+2H2O +ZnCl2 =Zn(OH)2 +2NaCl + H2

Keemia → Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Räni ja süsiniku kokkuvõte

H2O. värvuseta, lõhnata, kurku ärritava toimega gaas. Vees lahustub hästi. Kasutatakse tulekustutites (ei põle ega toeta põlemist), toiduainete tööstuses. Süsinikdioksiid tekitab kasvuhooneefekti. Taimed ei suuda vajalikul hulgal süsinikdioksiidi õhust siduda. Õhus ei taastu hapniku sisaldus ja süsihappegaasi sisaldus kasvab. See põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõusu. Süsinikdioksiid reageerib metallioksiididega CO2 + CaO = CaCO3. Kaltsiumkarbonaat (lubjakivi, marmor, kriit) kasutatakse ehitusel. Naatriumkarbonaat (sooda) kasutatakse klaasitööstuses, pesupulbri valmistamisel. Naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) kasutatakse toiduainetetööstuses, meditsiinis. Kaaliumkarbonaat (potas)kasutatakse klaasitööstuses. Karbonaatiooni tõestatakse happega. Toimub gaasi eraldumine CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O . RÄNI Leidumine looduses:levikult teisel kohal.

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Protokoll nr 2 - Lubiväetise neutraliseerimisvõime määramine

Kuna meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse kolbi 25 ml filtraati, lisasime Fe- ja Al- ühendite sadestumise vältimiseks 2 ml 20%-list Seignett'i soola ja paar tilka fenoolftaleiini. Seejärel tiitrisime 0,1 N NaOH-lahusega püsiva roosa värvuse ilmumiseni. Arvutuskäik: Valem: HCl NaOH Leelisuse CaCO3 % = p= lubiväetise kaalutis = = 0,2g HCl = = 5 ml E - CaCO3 molaarmass (40+12+3·16=100) Tiitrimise tulemus ­ 7,88 Arvutamine: Leelisuse CaCO3 % = = = 100, 23 % Kokkuvõte: Lubiväetise nr. 12 neutraliseerimisvõime on 100,23%.

Põllumajandus → Agrokeemia
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemia reaal

KEEMIA REAAL Happelised oksiidid : Mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid: Metalli oksiidid 1. alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 2. aluseline oksiid + hape sool + vesi CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. happeline oksiid + alus sool + vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O 4. happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 5. aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O Ca(OH)2 CuO + H2O ei toimu 6. happeline oksiid + vesi hape CO2 + H2O H2CO3 SO2 + H2O H2SO3 SO3 + H2O H2SO4 SiO2 + H2O ei toimu 7

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega

ülehulka. Võrdlemine teistega : H3PO4 Katlakivi oli reaktsiooni lõppedes umbes sama kogus alles jäänud, katlakivi tükkide ääred olid muutunud õhemaks, mõnel oli tekkinud aga äärde uus sade. Sadenes Ca3(PO4)2 CaCO3 + 2 H3PO4 → Ca(H2PO4)2 + CO2 + H2O lahuses ioonidena CaCO3 + H3PO4 → CaHPO4-2 + CO2 + H2O vähe lahustuv H2SO4 Katlakivi asemele oli tekkinud valge paks kipsisade. CaCO3 + H2SO4 → CaSO4 + CO2 + H2O valge sade CaCO3 + 2H2SO4 → Ca(HSO4) + CO2 + H2O Refereering Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (joogivees peetakse optimaalseks vee üldkaredust 4,0 – 8,0 mg-ekv/ll, Tartus on joogivee üldkaredus 3,8- 8,6 mg/ekv/l). Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid. Siiski, vee

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

abiks.pri.ee IIA rühma elemente leidub looduses ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide aga ka sulfaatide, silikaatide jt. IIA rühma metallid on mõnevõrra kõvamad ning kõrgema sulamistemperatuuriga, kui leelismetallid. *Ca reageerib aktiivselt veega (hüdroksiid+H2) Mg ainult kuuma vee või veeauruga. *Reageerivad intensiivselt happelahustega *reageerivad energiliselt hapetega. *regeerivad happeliste oksiididega Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O CaCO3 + CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 *hüdroksiid reageerivad hapete ning happeliste oksididega, kuumutamisel lagunevad oksiidiks ja veeks *MgO + H2O = Mg(OH)2 Mg + 2H2O = Mg(OH)2 + H2 Kasutusalad CaO ­ kustutamata lubi ­ ehituses, põllumajanduses (happeliste muldade lupjamisel ja viljapuutüvede "valgendamisel") *Paljud IIA rühma metallide soolad on raskesti lahustuvad CaSO42H2O ­ kips; CaCO3 ­ marmor, lubjakivi(paas, peakivi), looduslik kriit; CaCO3MgCO3 ­ dolomiit

Keemia → Keemia
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis

x = 0,04 mg/l NO2- mgN/l NO2- - N 0,003 mg/l NO2- x M(NO2-)=14+16*2=46 g/mol 60 g/mol 0,003 mg/l 46 g/mol x x = 0,0023 mg/l 0,44 + 0,05 + 0,003 = 0,493 mg/l Üldlämmastiku sisaldus on 0,493 mg/l 3. Kas proovi rauasisaldus vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Rauasisaldus ­ 0,66 mg/l = 600 g/l Lubatud ­ 200 g/l Ei, rauasisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele! 4. Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ - 38,5 mg/l M(Ca) = 40 g/mol 2+ Mg - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l 0,0015 mol/l * 100 g/mol = 0,15 g/l = 150 mg/l CaCO3 Proovi üldkaredus: 150 mg/l CaCO3 5. Kas seda vett võib kasutada joogiveena? Kas mõni analüüsitud parameeter ületab joogiveele esitatud piirnorme?

Loodus → Keskkonnaanalüüs
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Põhjavee andmete analüüs

NO2- mgN/l NO2- - N 0,003 mg/l NO2- x M(NO2-)=14+16*2=46 g/mol 60 g/mol 0,003 mg/l 46 g/mol x x = 0,0023 mg/l 0,44 + 0,05 + 0,003 = 0,493 mg/l Üldlämmastiku sisaldus on 0,493 mg/l 3. Kas proovi rauasisaldus vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Rauasisaldus – 0,66 mg/l = 600 μg/lg/l Lubatud – 200 μg/lg/l Ei, rauasisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele! 4. Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ - 38,5 mg/lM(Ca) = 40 g/mol Mg2+ - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l 0,0015 mol/l * 100 g/mol = 0,15 g/l = 150 mg/l CaCO3 Proovi üldkaredus: 150 mg/l CaCO3 5. Kas seda vett võib kasutada joogiveena? Kas mõni analüüsitud parameeter ületab joogiveele esitatud piirnorme?

Maateadus → Hüdroloogia
1 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Veekaredus

ie saab puhtaks. Riie Mööduva karedusega vee tekkimine Seda protsessi kutsutakse karstinähtuseks. Lubjakivi reageerib vee ja süsihappegaasiga. Protsessi tulemusena tekib lahustuv Ca(HCO3)2 . Lubjakivi laguneb ning tekivad karstikoopad. H2O C C Lubjakivi C CaCO3 CO2 Mööduva karedusega vesi sisaldab: kaltsiumvesinikkarbonaati või magneesiumvesinikkarbonaati. Kirjuta eelneva jutu põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Karstinähtus: CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 paekivi/ vihmavesi/ õhust kare vesi lubjakivi põhjavesi süsihappegaas Karstinähtuse käigus tekivad koopad http://en.wikipedia.org/wiki/Karst

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Metallid

NaOH ­ seebi valmistamine, KNO3 ­ püssirohi, väetis. 2A Rühma metallide omadused : hallikad, kerged, hoitakse õlis või petrooliumis. Leelismuldmetalle leidub looduses ühenditena(kaltsiit, lubjakivi, paekivi). Leelismuldmetallide Leekreaktsioonid : Ca ­ punane, Ba ­ Roheline. Kaltsium on tähtis luukoe moodustamisel ja vere hüübimisel. Magneesuim tõstab südamelihaste jõudlust ja laendab veresooni. CaO ­ Kustutamatta lubi,ehituseks, Ca(OH)2 ­ Kustutatud lubi, ehituseks, CaCO3, - Lubjakivi, ehituseks. Lubja tootmine CaCO3 ­ CaO + CO2(1000 kraadi), CaO + H2O ­ Ca(OH)2. Kare vesi on vesi, millel on kõrge mineraalainete sisaldus(sisaldab palju Ca Mg ja Fe ioone). Pehme vesi on vesi, millel on väike või olematu mineraalainete sisaldus. Vett pehmendatakse kas sestilatsiooniga või ioonivahetusega. Vee pehmendamine - on karedust põhjustavate ainete eemaldamine CaCO3 + CO2 + H2O -> Ca(HCO3)2 Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 ­st

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Alused, happed, oksiidid ja soolad

neutraalsed - ei al ega hap, NO, CO, N2O Mg + 2OH ­ Mg(OH)2 Oksiidide saamine Soolade saamine · Lihtaine + O2 oksiid · Lihtainetevaheline reaktsioon · Ml hüdroksiidi lagunemine 2Al + 3Cl 2AlCl3 Fe(OH)3 Fe2O3+ H2O · Alus + hape sool + vesi · Karbonaadi lagunemine CaCO3 CaO + CO2 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O · Aluseline oksiid + hape sool + vesi Happed CaO + H2CO3 CaCO3 + H2O · Alus + happeline oksiid sool + vesi · ühe ja mitmeprootonilised HCl (1) H3PO4 (mitu) LiOH + SO3 Li2SO4 + H2O

Keemia → Keemia alused
68 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Elementide keemia protokoll 4

Tekkis oranzikas NH2+ sade, mis hiljem värvus punakaspruuniks. IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Kui eelmiste rühmade katioonid analüüsitavas lahuses puuduvad, siis lisatakse 4...5 tilgale alglahusele 4...5 tilka NH4Cl lahust, leelistatakse NH3 · H2O lahusega kuni ammoniaagi lõhn jääb peale loksutamist püsima, lisatakse 3...4 tilka (NH4)CO3 lahust ja soojendatakse vesivannis 80°C juures 2...3 minutit. Tekkinud valge karbonaatide BaCO3 ja CaCO3 sade tsentrifuugitakse ja kontrollitakse sadestumise täielikkust. Tsentrifugaat jäetakse V rühma katioonide analüüsiks. Pestud karbonaatide sade lahustatakse äädikhappes ja saadud lahusest tõestatakse Ba2+ ja Ca2+ -ioonid. Ba2+ + (NH4)2CO3 BaCO3 + NH4+ Ca2+ + (NH4)2CO3 CaCO3 + NH4+ Ba2+- ioonide tõestamine ja eraldamine a) 3...4 tilgale lahusele lisatakse 2...3 tilka K2CrO4 lahust. Ba2+ -ioonide olemasolul tekib kollane BaCrO4 sade: Ba2+ + CrO42­ BaCrO4

Keemia → rekursiooni- ja...
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tähtsamate keemiliste ainete valemid

Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl ­ keedusool Na2CO3 ­ pesusooda NaHCO3 ­ söögisooda CaO ­ kustutamata lubi Ca(OH) 2 ­ kustutatud lubi CaCO3 ­ lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 ­ dolomiit CaSO4 * 2H2O ­ kips CuSO4 * 5H2O ­ vaskvitriol Fe3O4 ­ Magnetiit Fe2O3 ­ punane rauamaak NaOH ­ seebikivi KOH ­ vedelseep NH4OH ­ nuuskpiiritus K2CO3 ­ potas n(C6H10O5) ­ tärklis, tselluloos C6H12O6 ­ glükoos, fruktoos C12H22O11 ­ toidusuhkur C2H5OH ­ viinpiiritus CH3OH ­ puupiiritus CH3COOH ­ äädikhape HCOOH ­ sipelghape CH3CH2OCH2CH3 ­ eeter meditsiinis (R-O-R)

Keemia → Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia töö spikker

LOODUSLIKUD & TEHISLIKUD ehitusmaterjalid: Looduslikud : kivimid ja mineraalid. Mineraal: looduslik, enamvähem kindla koostisega, keemiline ühend või lihtaine. Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI * Settekivim ­ kihiline ­ koosneb põhiliselt CaCO3 ­ toota lihtne ­ kergesti töödeldav ­ lihvitav,tükeldatav, purustatav ­ Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ­ ilmastikule vastupidav ­ kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega ­ koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.)

Keemia → Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Leelismuldmetallid

valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks Aparaadiehituses (Al, Mg sulamid), väga kerged fotoaparaadid, kohvrid, kerge mööbel, lennukiosad. Teisi metalle ei kasutata metallidena Kaltsiumi soolad CaCO3 ­ esineb looduses mitme erineva mineraalina: 1. lubjakivi ­ moodustus veeorganismide settimisel 2. kriit 3. marmor 4. dolomiit (CaC03+MgCO3) Kaltsiumi ühendid 1) Ca oksiidid: (kustutamata lubi) saadakse CaCO3 kuumutamisel: CaC03 => CaO + CO2 (lubja põletamine). Valge tahke aine, esineb tükkidena, õhu käes seistes reageerib õhuniiskusega: CaO + H20 => Ca(OH)2 eraldub väga tugevalt soojust. Põhiliselt kasutatakse Ca(OH)2 saamiseks ja ehitusmaterjalide toorainena. Reageerib ka happelise oksiidiga: CaO + CO2 => CaCO3 Kaltsiumi ühendid 2) Ca(OH)2 valge tahke pulbriline aine, lahustub vees vähesel määral, lahust

Keemia → Keemia
58 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kaltsiumiühendid

(alkoholi ja karastusjookide jaoks). indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks, naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks. piduriklotside tootmisel. eboniidi tootmisel. kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks. pestitsiidide tootmisel. Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat, põletamata lubi Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati

Keemia → Anorgaaniline keemia ii
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aineklasside vahelised reaktsioonid

Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu

Keemia → Keemia
85 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi

vahelise tasakaalu käsitlemisel tuleb arvestada, et kaltsiumkarbonaadi reageerimisel vees lahustunud süsihappegaasiga moodustub temast oluliselt paremini lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Seega sõltub Ca2+ ioonide kontsentratsioon vees tugevasti lahustunud süsihappegaasi kontsentratsioonist. Viimane väheneb temperatuuri tõustes ja/või rõhu kasvades, mille tulemusel üleliigne kaltsium sadestub välja kaltsiumkarbonaadina: Ca(HCO3)2 CaCO3 + CO2 + H2O Kareda vee kasutamisel sadestub anumate sisepinnale katlakivikiht.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Oksiidid

2Ca + O2 = 2CaO OKSIIDE LIIGITATAKSE Happelised oksiidid. Aluselised oksiidid. Enamasti mittemetalli Enamasti oksiidid. metallioksiidid. SO2, SO3, CO2 Al2O3,CuO,CaO HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED happeline oksiid + vesi = hape CO2 + H2O = H2CO3 happeline oksiid + alus = sool + vesi CO2 + 2NaOH = Na2CO3 + H2O happeline oksiid + aluseline oksiid= sool CO2 + CaO = CaCO3 ALUSELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED aluseline oksiid + vesi= alus CaO + H2O = Ca(OH)2 aluseline oksiid + hape = sool + vesi CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O aluseline oksiid + happeline oksiid= sool CaO + CO2 = CaCO3

Keemia → Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Oksiidid

1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3) d) Nõrgad aluselised oksiidid ei reageeri veega! e) Keemilised omadused e1) Reageerimine veega Na2O + H2O = 2NaOH BaO + H2O = Ba(OH)2 CuO + H2O = ei toimu e2) Hapetega reageerimine + -II + 2- + 2- K2O + H2SO4 = K2SO4 + H2O +II - BaO + 2HCL = BaCl + H2O f) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga 2Ca + O2 = 2CaO Soolade kuumutamisel CaCO3 CaO + CO2 Aluste kuumutamisel Cu(OH)2 CuO + H2O g) Kasutamine CaO – Kustutamata lubi ehitusel

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Esitlus leelis- ja leelismuldmetallide kohta

Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 ­ s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 ­ s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevne...

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ainete triviaanimetused, rahvapärased nimetused

Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl

Keemia → Keemia
166 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Looduslikud ehitusmaterjalid Paas Graniit Savi Liiv Looduslikud ehitusmaterjalid Mineraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine. Mineraalid on enamasti tahked. Kivimid koosnevad ühest või sagedamini mitmest mineraalist, mis võivad kivimi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsaimad paas ja graniit ning need mõlemad on laialt levinud. Paas Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Paas on värvuselt hallikas, ei ole väga kõva - laguneb kergesti kihtideks ja teda on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamis...

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid Kus leidub? Leidub lubjakivis, on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kuidas saada? Saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temeperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile: CaCO3 CaO + CO2 Laboratoorselt valmistatakse kaltsiumoksiidi samuti peamiselt kaltsiumkarbonaadi termilisel lagundamisel. Väikesi koguseid saab valmistada ka kaltsiumi oksüdatsioonil, kaltsiumhüdroksiidi termilisel lagundamisel ja muul teel. Võrrand: Ca + O CaO Valem: CaO Molaarmass: Mr(CaO) = 40 + 16 = 56g/mol Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees.

Keemia → Keemia
48 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keemia ja selle seletused

Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO 3  AgCl+ NaNO3 Oksiidide saamine Lihtainete põlemisel: S + O2SO2 Liitainete põlemisel: CH4 + O2 CO2 + 2H2O Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H 2SO4 H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH) 3 Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H 2O + SO3 H2SO4 *Mittehapnikhappeid saadakse: a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega: H 2 + Cl2 2HCl, b) vastavate soolade reageerimisel tugeva happega: FeS + H 2SO4 FeSO4 + H2S Hüdroksiidide saamine Leeliseid saadakse: a) metalli reageerimisel veega: 2Na + 2H 2O 2NaOH + H2, b) aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na 2O + H2O 2NaOH

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keemia kontrolltööks kordamine Metallid: lk 122-200

ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad?

Keemia → Metallid
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Süsinik. Väävel. Räni.

E)Savi ­ koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega. SÜSINIK 1.Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi , lihtainena (grafiit, teemant) 2. Allotroopsed teisendid: a) teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. b) Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena.

Keemia → Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kaltsiumi looduslikud ühendid

Kaltsiumi looduslikud ühendid CaCO3 ­ kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumune. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt. Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärl...

Keemia → Keemia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun