CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......steariiniks 9) seebid on....rasvhapete soolad 10 Lihtsat majapidamisseepi võib saada stearhappe reageerimisel NaOH'ga võrrand ..... C17H35COO-NA++H2O 11)Küllastumata rasvhape, mida sisaldavad peaaegu kõik rasvad on...... seda kasutatakse..... Kahealuselise etaandihappe ehk....oblikhape.. valem on......HOOCCOOH etaandihape on pisut..... Teda sisaldavad....taimed.
Keemia abil puhtaks Koostaja: Madis Pesuained · Seebid. · C17H35COO- Na · Sünteetilised pesuained. · C18H28SO3-Na Seep · Osati juba 5000 aastat tagasi Egiptuses ja Babüloonias valmistada. · Kasutati arstimisvahendite hulgas. · Kuigi seep on tuntud iidsest ajast , ei ole ta puhastusvahendina sedavõrd tuntud. · Kasutati vett ja puutuhka. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga(NaOH). · Ei pese hästi karedas- ja merevees. · Pesevad hästi soojas vees. · Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna.
Seetõttu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma.PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksü-rühma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks.Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt mõned alkaloidid) või anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid).Näiteks Na-stearaadi C17H35COONa dissotsiatsioonil tekib pindaktiivne anioon C17H35COO- ja Na+- ioon. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Mitsellid võivad moodustada erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline ja ellipsikujuline. 29. Valguse hajumine disperssetes süsteemides Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses
liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine nt. vee eraldumine. Vulkaniseerimine- pikad lineaarsed polümeeriahelad ühendatakse sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalidele paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse väävliühendites. Esterifikatsioon- alkoholi regeerimine happega (=ester) Hüdrolüüs- reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul Seebistamine- aluseline rasvade hüdrolüüs C3H5(C17H35COO)3 + 3NaOHC3H5(OH)3 + 3C17H35COONa Pürolüüs- aine muutumine kõrgel temperatuuril Nukleofiilne ja elektrofiilne asendusreaktsioon- Nukleofiilne: Nukleofiil on ründav osake, reaktsiooni tsentriks on elektrofiilne tsenter, lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilne: Ründav osake on elektrofiil, reaktsiooni tsentriks on nukleofiilne tsenter, lahkuv rühm eraldub elektrofiilina. Nukleofiilne, elektrofiilne ja radikaalne liitumisreaktsioon- 7
lisatakse terve rida nn ingrediente:vulkanisaatorid ,et viia kautsuki lineaarne struktuur üle ruumiliseks,vulkaniseerimise protsessi kiirendajad ,pehmendid ,täiteained ,värvained,vananemise vastased ained teket. Vulkaniseerimine viiakse läbi autoklaavides, mille tulemusena väävel seob läbi kautsuki lineaarsed molekulide ahelad, moodustades ruumilise struktuuri. 30. Pesemisvahendite (seebi ja detergentide) tootmine . Seebi tootmise summaarne põhireaktsioon on rasva hüdrolüüs : (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C17H35COONa + C3H5(OH)3 . Rasvade tööstuslik hüdrolüüsi protsess viiakse läbi kuuma veega ning katalüsaatori juuresolekul hüdrolüüsi kolonnis. Selle alumisest osast saadakse glütseriin, mis aurutatakse kokku, ülemisest osast aga rasvhapped, mis lähevad seebistamisele. Detergendid jagatakse järgmistesse gruppidesse: anioonsed,katioonsed,mitteioonsed Lineaarse alküülbenseen sulfonaadi tootmine Tooraineks on 2 pindaktiivset ainet: alküülbenseen ja rasvalkohol
ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. 1) üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2) karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO-3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud: 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C?
sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2) dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
Samal põhjusel ei ole seebiga võimalik pesta merevees ja pesemisel tavalise, kareda kraaniveega tekib seebi suur kulu. Tekkinud nn. Ca-seep sadeneb ka tekstiilimaterjalide kiududele, muutes need halliks ja sadeneb ka vannide seintele, tekitad4es kleepuva, ebameeldiva sademe. Seepe toodetakse NaOH (seebikivi) vesilahuse ja rasvhapete vahelisel reaktsioonil: C17H35COOH + NaOH C17H35COONa + H2O, Või rasvade hüdrolüüsil leelistes, mida nimetatakse ka rasvade seebistamiseks: C17H35COO-CH2 CH2-OH | | C17H35COO-CH + 3NaOH 3C17H35COONa + CH-OH | | C17H35COO-CH2 CH2-OH Tööstuslikult toodetud seebid on tegelikult segud erinevatest rasvhapetest saadud Na-sooladest. Kasutades NaOH asemel kaaliumhüdroksiidi KOH-d, saadakse vedelaid seepe (näiteks roheline seep). Peale tavaliste seepide kasutatakse veel lineaarseid
kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
piisab rõhust 1500 at ja temperatuurist ca 200 C. j.) naatrium- või kaaliumsool. Seebi tootmise Aparaadina kasutatakse torureaktorit voi kõrgsurve summaarne põhireaktsioon on rasva hüdrolüüs (nn autoklaavi. Etüleeni konversiooni aste on ca 10-30%. seebi keetmine): Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne, kuna (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C 17H35COONa + reaktsioon on tugevalt eksotermiline. Reageerimata C3H5(OH)3 etüleen eraldatakse polymeerist kõrgsurveseparaatoris Glütserüülstearaat Leelis Naatriumstearaat ja retsirkuleeritakse (Joonis 25a). Kuum PE lastakse labi Glütseriin ekstruuderi graanulitena külma vette, kuivatatakse ja (oleotristeariin) pakitakse. Kõrge tihedusega PE (HDPE) tootmine
Naatriumpalmitaat on natukene ärritava toimega, kui see puutub kokku naha või silmaga ning natukene ohtlik, kui seda alla neelata või sisse hingata. (Spectrum, 2008) Joonis 2. Naatriumpalmitaadi lihtsustatud valem 2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450 PEG-450 on kollakas-valge ning tahke aine, mille pH on 5-7 (3C chemical, 2007). Selle keemistemperatuur on 94oC ning on vees lahustumatu (Chemical book, 2008). Selle molekulvalem on C17H35COO(CH2CH2O)nH ning selle joonvalem on näidatud joonisel 3. Seebis kasutatakse PEG-450 emulgaatorina, määrdeainena, pehmendava ja antistaatilise ainena ja paksendajana (3C chemical, 2007). Peale pikaajalist kasutamist võib see tekitada naha ärritust ning silmadel kipitustunde, pisaravoolu, punetust või turset Chemical book, 2008). Joonis 3. PEG-450 joonvalem 2.2. Lõhnaained 2.2.1. Bensüül salitsülaat Bensüül salitsülaat on salitsüülhappe bensüülester
*Seetõttu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma. *PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksü-rühma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks. *Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt mõned alkaloidid) või anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid). *Näiteks Na-stearaadi C17H35COONa dissotsiatsioonil tekib pindaktiivne anioon C17H35COO- ja Na+- ioon. PAA molekuli mudel *Polaarne osa molekulist lahustub vees hästi, mittepolaarne aga halvasti, kuna selle lahustumisel peaksid katkema vesiniksidemed vee molekulide vahel. *Seetõttu koguneb (adsorbeerub) osa PAA molekule vesilahuse pinnale, molekuli hüdrofoobne osa ("saba") tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse. *Adsorbeerunud ja lahuses olevate molekulide vahel on dünaamiline tasakaal, st pinnal asuvad
*Seetõttu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma. *PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksü-rühma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks. *Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt mõned alkaloidid) või anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid). *Näiteks Na-stearaadi C17H35COONa dissotsiatsioonil tekib pindaktiivne anioon C17H35COO- ja Na+- ioon. PAA molekuli mudel *Polaarne osa molekulist lahustub vees hästi, mittepolaarne aga halvasti, kuna selle lahustumisel peaksid katkema vesiniksidemed vee molekulide vahel. *Seetõttu koguneb (adsorbeerub) osa PAA molekule vesilahuse pinnale, molekuli hüdrofoobne osa ("saba") tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse. *Adsorbeerunud ja lahuses olevate molekulide vahel on dünaamiline tasakaal, st pinnal asuvad molekulid
CH3COOH + C2H5OH ó CH3COOC2H5 + H2O etüületanaat Täpsemalt: CH3COOH + HO-C2H5 ó CH3COOC2H5 + HOH Estreid võib vaadelda kui, · Karb happeid, mille prooton on asendatud radikaaliga R1 COOR2 3. 2. 1. 1. 2. 3. CH3CH(OH)COOCH2CH(Cl)CH3 2-kloropropüül-2-hüdroksopropanaat · Kui alkohole, mille hüdroksüülrühm on asendatud happejäägiga ( rohkem mineraalhapete korral) CH3CH(C2H5)CH2-ONO2 2-etüülpropüülnitraat C3H5(NO3)3 propüültrinitraat C3H5(C17H35COO)3 propüültristearaat Metaanhape (sipelghape) HCOOH Terava lõhnaga, igas vahekorras veega segunev vedelik. Nahka ärritava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis ( nõgesevihad, sipelgapiiritus) Kõige tugevam karbhape, annab kõiki hapetele iseloomulikke reaktsioone · 2HCOOH + 2Na = 2HCOONa + H2 naatriummetanaat (naatriumformiaat) · HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O · 2HCOOH + CaO = (HCOO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat (kaltsiumformiaat)
Estreid võib vaadelda kui, · Karb happeid, mille prooton on asendatud radikaaliga R1 COOR2 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 26 3. 2. 1. 1. 2. 3. CH3CH(OH)COOCH2CH(Cl)CH3 2-kloropropüül-2-hüdroksopropanaat · Kui alkohole, mille hüdroksüülrühm on asendatud happejäägiga ( rohkem mineraalhapete korral) CH3CH(C2H5)CH2-ONO2 2-etüülpropüülnitraat C3H5(NO3)3 propüültrinitraat C3H5(C17H35COO)3 propüültristearaat Metaanhape (sipelghape) HCOOH Terava lõhnaga, igas vahekorras veega segunev vedelik. Nahka ärritava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis ( nõgesevihad, sipelgapiiritus) Kõige tugevam karbhape, annab kõiki hapetele iseloomulikke reaktsioone · 2HCOOH + 2Na = 2HCOONa + H2 naatriummetanaat (naatriumformiaat) · HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O · 2HCOOH + CaO = (HCOO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat (kaltsiumformiaat)
• Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ◦C lagunema 2HCO−3 → CO2−3 + CO2 + H2O (3.2) • Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO−3 → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O (3.3) Mg2+ + 2HCO−3 → Mg(OH)2 ↓ + 2CO2 (3.4) Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ → (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ (3.5) seep lahustumatu lubjaseep Katlakivi tekkimise vältimiseks tuleb looduslikust veest eemaldada kas Ca2+ ja Mg2+ või HCO−3 , rasvhapete Ca– ja Mg–soolade moodustumise vältimiseks tuleb aga eemaldada veest Ca2+ ja Mg2+. Ülalnimetatud ioonide eemaldamise protsessi nimetatakse vee pehmendamiseks. 55. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit
2HCO3- CO32- + CO2 + H2O · Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ seep lahustumatu lubjaseep Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel,
hakkavad kuumutamisel üle 65 oC lagunema 2HCO3- CO32- + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C 17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja
annaabi.ee 
