Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID, Ikoonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ikoon, ikoonid, kirik, bütsants, ravenna, icon, picture, mosaiigid, imet, figuurid, mosaiik, ikonoduulid, ikonoklastid, fourth, ravennas, ikoonimaal, ikonostaas, analoog, ikoonidel, janno, maalikunst, vastaste, isalmi, pooldajad, meelel, 8saj, keisrid, kunstiteosedaastati, objektiks, keisereistsugune, saledad, pikaks, aimata, näod, vaatavad, rittaBÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. IKOONID Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.)
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati
arvukalt avausi Hagia Sophia katedraali Asukohaks Türgi, Pärast Konstantinoopoli Muhameedlased on kinni Tänapäeval on kirikus sise-ja välisvaade/ Istanbul. Rajati aastatel langemist türklaste kätte katnud maalingud ja muuseum ning osa ehitustehnilised andmed 532-537 ning hoone 1453.aastal muudeti hoone mosaiigid, mis katsid maalingutest ja kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski ehitati islami pühakoja avatud juurde kuuluvad minaretid
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja
Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole).
Hoone rajati ida-lääne suunas Pikihoone idaotsa rajati põhilööv ehk transept. Sellest idapool poolringi kujuline apsiid, kõige pühaim paik. Kesklööv kõrgem, eraldi katusega. Selle ülaosas aknad, valgmik Uks läänes Mõnikord kiriku kõrval kellatorn-kampaniil Sageli läänefassadi ees nelinurkne õu-aatrium Santa Maria Maggiore kirik Roomas. Vaade kesklöövi. 5.saj Sammastele toetuv talastik on sirge ning ruumi katab kassettlagi. Mosaiigid asuvad kesklöövi akende all. Aabraham ja Melkiseedek. Mosaiik Santa Maria Maggiore kirikus Roomas. 5.saj. Basiilika sisekujundus
Päikesejumal ehk päikse kehastus Aton. Esmakordselt kujutati vaaraod perega. Kuulsad on ka tema naise Nofretete portreebüstid. Egiptuses oli naise iluideaal. Laste proportsioonid olid teistsugused. Ajaloos on kõik ajastu suhtumise küsimus. Väga tavaline, lause eelistatud perekonnavahelised abielud (lihtrahva hulgas eriti mitte). Vaarao = jumal. Ega jumaliku verd ei saanud segada, ka võim püsis ühes peres siis. Suured kujud: Vaarao Ramsese kujud. (Varjutempli ees, Abu Simbelis istuvad figuurid, mitmed seisvad figuurid) KREETA KUNST Eristatakse kolme regiooni: · Küklaadiline kultuur Küklaadid on saarestik, mis jääb Kreeta ja Mandri-Kreeka vahele. On leitud pisiskulptuure, mis on stiliseeritud, tihti väänlevates poosides. · Kreeta kultuur Eristatakse kolme ajajärku. Vara-, Kesk- ja Hilis-Minoiline. Tuleb kuninga Minose nimest, kes elas Knossose lossis. Tänu geograafilisele asendile oli Kreeta kultuuri vahendajaks Euroopa ja Idamaade vahel
§ 4. VanaMesopotaamia kunst. Mesopotaamia ala oli avatud ühiskond. Ehitistest tsikuraaid (astmeline tempel, reeglina 3 või 7 astet). 3 kolme elemendi (maa, õhk, vesi) järgi. 7 seitsme planeedi järgi. Ülemine aste oli väljavalituile. Pinnas oli soine, püsivat ehitusmaterjali polnud. Peamine oli savi. Selle tõttu, et on kiirelt lagunev, ei ole eriti enam olemas. Skulptuur: Naramsini võidutseb. Täisskulptuur: istuvad või seisvad figuurid, peamiselt teoriidist. Figuurid olid jäigad, puised. Käedjalad loomutruud, aga mitte proportsionaalsed. Pitsatikivid olid silindrikujulised, marmorist või vääriskivist, kujud sisse. GILGAMESH. § 5. Babüloonia kunst. Assüüria kunst. VanaBabüloonia. UusBabüloonia. 18.saj eKr Nebukadnetsar 605a eKr
poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe. Marduki templi tsikuraat Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt.
Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud vabalt seisvad kujud on kreekas alasti meesfiguurid kouros ja riietatud naisfiguurid kore. Kouroseid on leitud üle 100, tunda egiptuse mõjusid, neil on irve näos. Kore'd olid pidulikud ja rõõmsad, riides. Keha vormid on ülidstatud. Egiptlased oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplokiga. Kreeklaste figuurid olid kohmakamad, aga nad olid esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri figuure. Kore ja kourose erinev kujutamisviis peegeldas ühiskondlikke seisusi mehe ja naise vahel. Klassikalised ajajärgul toimub suur edasiminek ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob irve ja näob on rahulikud. Kujude elavnemine sai paremini esile tulla kontraposti rakendamisel kui inimene seisab vabalt,
Arhailise ajastu vaasidel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis moonutavad anatoomiat, kuid on siiski ilmekad. 9.Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Põletatud pinnale kanti musta värviga kujutiste siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikult Punasefiguurilisel vaasil jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks, siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Nii sai kujutada keerukaid liigutusi, kehadele ilmusid pöörded ja kogu kujutis muutus ruumilisemaks. Neil puudub geomeetriline ornamentika või kasutatakse ainult piltkujutiste äärtel. 10.Vaasimaalidel võib näha paljufiguurlisi piltjutustusi. Mis teemal need on? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Algselt olid jutustused mütoloogilise sisuga. Hiljem hakati lisaks võitlustele ja
kehtivaks normiks ehk kaanoniks. * ,,Kettaheitja" väga kuulsa ateena skulptori MYRONi teosed. Kettaheitjat tunneme vaid koopiate kaudu. Myron tahtis ja suutis kujutada liikumist 7. reljeefikunst * Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. * Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel aga katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. * Reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid rohkem kivist väljas kui tagumised loob ruumilise mulje. * Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Võitlejad mütoloogiast võõi kreeklaste ajaloost. Meenutavad tihti allegooriliselt kreeklaste võite, eriti pärsia üle. * Klassikalise ajastu algusest päris olümpia zeusi viilufiguurid (kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis jumal Apollo, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele)
Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. See ei muuda ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihastepinget. Tulemuseks oli üllatav looduslähedus. 5. saj. keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose ,,Odakandja". Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teose, eriti ,,Kettaheija" Kreeka reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist ja eespoolsed figuurid on rohkem kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama
juhuslike esemete ühendamist (assamblaaz). Paljudel juhtudel on eesmärgiks ruumi liigendamine ja ruumielamuse pakkumine (installatsioon). Traditsioonilises skulptuuris võib vahet teha reljeefikunstil ja ümarplastikal. Reljeefi puhul eendub kujutis taustplaadist ainult osaliselt, seega on reljeef vaadeldav ainult ühest küljest. Lamereljeefi puhul on eendumine väike, süvendreljeefi puhul on kujutis taustpinna sisse uuristatud. Kõrgreljeefi puhul on figuurid ümarplastiliselt välja töötatud. Ümarplastika puhul on tegemist kõigist külgedest vaadeldava skulptuuriga. Paigutusviisi järgi eristatakse vabaplastikat, mille puhul on kuju vabalt ümber paigutatav ja ehitusplastikat, mis on mõeldud mingi kindla hoone kaunistamiseks. Omaette valdkond on monumendid, mis on tavaliselt ka seotud kindla keskkonnaga, nn. ansambliga. 1.4 Mis on tarbekunst ja disain?
Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest Kõigile kunstimälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi Tutanhamoni kullast mask, Vaara mykerionose ja t anise kuju gizast, nofretete bust. 2
jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks, kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena
annaabi.ee 
