maailmakuulsast rahvatantsust. Igal piirkonnal riigis on oma eripärane tants, mis just neid iseloomustab. Ühtedeks põhitoiduaineteks Burundi köögis on punased oad. Need kuuluvad tavapärase burundulase igapäeva menüüsse vähemalt kord päevas. Teiseks põhiliseks toiduaineks on riis, samuti banaanid, bataat, maniokk, herned ja mais. Vaesuse tõttu saavad keskmise jõukusega perekonnad liha süüa vaid paar korda kuus. Loomakasvatajad peavad veiseid, lambaid ja kitsi staatusesümbolitena ning ei soovi neid tappa. Magustoiduks süüakse üldjuhul maapähkleid, suhkruroogu ja puuvilja. On teatud pidustusi, kus pakutakse banaanidest valmistatud koduveini. Sorgost valmistatakse tehaseõlut ja koduõlut. Traditsioonina joovad sõbrad ja perekonnaliikmed ühtsuse märgiks koduõlut kõrrega ühest suurest anumast. [Burundi kultuur] 1. 4. Loodus Burundi on mägine, enamasti kiltmaa. Riigi lääneosas asub põhja-lõunasuunaline
Linnastumine.......................................................... 9 7.Põllumajandus........................................................ 10 8.Metsamajandus ja metsatööstus............................ 13 9.Kasutatud allikad.................................................... 16 ÜLDANDMED Tansaania pindala on 945090 km 2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaanias leiduvad loodusvarad: kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Kolmandikku Tansaania maa-alast hõlmavad rahvuspargid (tuntuim Senergeti) ja metsloomade kaitsealad. Loodus on loomaliikide poolest väga rikas. Seal elavad näiteks lõvid, gnuud, sebrad, elevandid,pühvlid, antiloobid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jõehobud, gasellid, leopardid, krokodillid.
Agrotehnika on algeline (palju on kõplapõllundust), masinaid ja väetisi vähe ning sagedasti on põuda. Aasta keskmine temperatuur on 23,5oC, aastane sademetehulk (keskmine) 333mm/a. See on soodne kliima, tegelemaks põllumajandusega. Soodsate niiskusolude ja kõrge temperatuuri puhul on võimalik ka saada kaks saaki aastas. Haritavat maad on 5,3 mln ha, sellest u.80% hõlmavad toidukultuurid. Tansaania toodab: o Kohvi, puuvilla, sisalikiudu, nelki, teed, tubakat, maniokki, maisi, pipart o Eluskarja: veiseid, lambaid, sigu, kitsi, kala o Toiduaineid, sõidukeid (montaaz), tsementi, teemante, soola 8. Metsamajandus ja metsatööstus Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine
temperatuur on +15 kuni +25 kraadi. Sademeid aastas u. 500 1000 mm. Kõrgemal algavad juba okasmetsad. Sealne kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem. Kõige soojema kuu keskmine õhutemperatuur on + 10 kuni +20 oC, külmimal kuul -10 kuni -30 oC. aastane sademetehulk ulatub 400-st 1000 mm-ni. Kõrgemale liikudes muutub rohtkate järjest madalamaks, ning algavad alpi niidud. Niidud on hea suvekarjamaa, kus karjatatakse lambaid ja veiseid. Alpi niitudest mäetippudeni ulatuvad igilume ja -jää vöönd, kus õhutemperatuur on kogu aasta alla 0 oC. Nii kliima kui ka mägede suur kõrgus soodustavad liustike teket, kust algavad kiirevoolulised jõed. Mägede jalamil on levinud põllud, aiad ja viinamarjaistandused. Inimtegevus on loodust tugevasti muutnud, metsaalad on peaaegu täielikult üles haritud. (13; 17 lk 118, lk 104) Tüüpilisemad loomad on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja
[7] 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid. Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast 10 villa. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka; oluline on ka juustu ja liha tootmine. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus(2006 aastal 1,59 millionit), peetakse ka kitsi ja sigu
........................................................................................................9 Kliima.......................................................................................................................10 Talv .........................................................................................................................11 Suvi...........................................................................................................................11 Loodusvarad.............................................................................................................11 Rahvastik..................................................................................................................13 Rahvastiku paiknemine .....................................................................................16 Inimesed...................................................................................................................18
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48
· suured kindlustuskompaniid, · koloniaalne Alziiri pank, · viidi lõpule söetööstuse riigistamine(ennemalt olid säilinud seal trustid). Tänapäeva Prantsusmaa põllumajanduse olukord Prantsusmaa on hästi arenenud industrial-agraarmaa. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Põllumajandust iseloomustab hea mehhaniseeritus, mitmekülgne toodang ja kõrge viljakus. Esikohal loomakasvatus: piima-lihaveised ja sead, kuid kasvatatakse ka lambaid ja hobuseid. Taimekasvatus on mitemkesine(põhiliselt kasvatatakse nisu, maisi, otra.Tähtis osa kuulub aiandusele ja viinamarjakasvatusele(see annab kuni 10% põllumajanduse tulust). Viinamarjaveinide toodangult on Prantsusumaal esikohta maailmas. Rannikul tegeletakse ka kalapüügi ja austrikasvatusega. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, rapsi, lina. Ülekaalus on keskmise suurusega ja väikesed talud. Suurte põllumajandusettevõtete (200ha)
.............................................................................................................................................. 53 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; ............................................................................................................................................................. 58 56
tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". 6 Aníbal Cavaco Silva
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 17601780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
