oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. i Erinevalt anorektikutest on buliimikud reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Ravi Buliimiat ravitakse antidepressantide ja/või
lapsesõbraliku keskkonna. (4) Haiguse kordumise tõenäosuse vähendamiseks tuleks jätkata ravi ning jälgimist vahetult peale paranemist. Inimene peab endale teadvustama, et sümptomite kordumise korral, tuleb kindlasti raviperioodi korrata. (4) 3 BULIIMIA 3.1 Buliimiast üldiselt Buliimia ehk bulimia nervosa on häire, mille tunnusteks on ülesöömine ja oksendamine. Buliimiale võib eelneda anoreksia, kuid ei pruugi. Buliimikud on enamasti normaalkaalus ja mõtlevad alatasa toidust. Keskmiselt võivad buliimikud päeva jooksul tarbida kuni 6000kcal kuigi päevane norm on ainult umber 2050 kcal. Peale õgimishoogu tekib buliimikul enamastu süütunne ja hirm kaalus juurde võtta ning sellepärast nad kutsuvad esile oksendamise või kasutavad lahtisteid. Sellist käitumist üritavad buliimikud varjata iga hinna eest, sest nad ei taha, et teised teada saaksid
madal enesehinnang 5. abituse tunne 6. lähedaste toetuse puudumine 7. seksuaalne vägivald või ahistamine 8. märkused patsiendi kehakaalu kohta · Saab alguse ebaregulaarsetest toitumusharjumustest · Suudavad säilitada kontrolli oma toitumuse üle, teatud hetkel kontroll kaob · Buliimikud on sageli ka depressioonis · Neil esineb: Ärevushäireid Skisofreeniat · Põhjustab organismis muutusi: Elektrolüütide tasakaalu häired Krambid Lihastõmblused südamerütmiäired Tagajärjed · Tabab rohkem teismelisi tütarlapsi ja nooremaid naisi · Levimus 100 000 elaniku kohta on 4,2% · Buliimia ja anoreksia on pahatihti ka omavahel segunenud · Üks haigus võib minna ka üle teiseks · Buliimiahaiged saavad oma haigusest aru
teistel ei ole sama kõrget enesekontrollivõimet. Juhul, kui ortoreksia all kannataja rikub oma tervisele pühendatud toitumisreegleid ja alistub “keelatud” nimekirjas olevale toidule, siis ta tunneb ennast süüdi ja vaimselt ning füüsiliselt rüvetatud. See omakorda põhjustab tulevikuks veelgi rangemate ja absurdsemate toitumisreeglite väljamõtlemist. Üldine ortoreksia all kannatajate käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet. Tavaliselt kannatavad ortoreksia all madalama haridustasemega inimesed. Ravi Paljud perearstid ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, sest see ei ole ametlikult söömishäire. Ravi on aga vaja alustada võimalikult vara. Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks
lahtistite ja diureetikumide kasutamises. Kuna kahe äärmuse - nälgijate ja õgijate - nii füüsiliste kui ka psüühiliste muutuste vahel on suured erinevused, käsitletakse neid erinevate gruppidena: · toitumishäire, mis on neil, kes suudavad nälgida ilma õgimishoogudeta, on anoreksia ja neid haigeid kutsutakse anorektikuteks, · toitumishäire, mille korral esinevad ülesöömishood, on buliimia ja need haiged on buliimikud. Mehhanism Kaugeltki mitte igaühel, kes dieediga oma muresid lahendada proovib, ei teki toitumishäiret. Oma osa on siin nii psüühika kui ka organismi füüsilise poole eripäradel, mis teevad võimalikuks järgmise skeemi käivitumise: Kujunevad tõsised füüsilised häired ja oluliselt muutub psüühika. Sellele seisundile võib anda nimeks n-ö näljanarkomaania - oma olemasoluga suudetakse leppida vaid siis kui tuntakse nälga. Psüühika muutused
sest nende arusaamise järgi sisaldab see palju rasva, saaste- ja lisaaineid. Paljud perearstid ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, kuna see ei ole ametlikult söömishäire. Ravi on aga vaja alustada võimalikult vara. Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks. Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile tuleb lihtsalt väga põhjalikult selgitada, miks on oluline toituda selliselt, nagu toidu- ja toitumissoovitused õpetavad.
kõrget enesekontrollivõimet. Juhul, kui ortoreksia all kannataja rikub oma tervisele pühendatud toitumisreegleid ja alistub "keelatud" nimekirjas olevale toidule, siis ta tunneb ennast süüdi ja vaimselt ning füüsiliselt rüvetatud. See omakorda põhjustab tulevikuks veelgi rangemate ja absurdsemate toitumisreeglite väljamõtlemist. Üldine ortoreksia all kannatajate käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet. Tavaliselt kannatavad ortoreksia all madalama haridustasemega inimesed. Ravi Paljud perearstid ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, sest see ei ole ametlikult söömishäire. Ravi on aga vaja alustada võimalikult vara. Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks. Kuna nad on
kaotada - oksendamise, lahtistite söömise, või muul moel Lühitutvustus · Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, mis viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne.. · Tavaliselt on buliimikud suhteliselt normaalse kehakaaluga. Kaasnevad probleemid · Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis. · See omakorda võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Tekkepõhjused · Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud
arvab koguaeg et ta on liiga tüse või on tal depressioon ning tahab oma muresid matta söömisse. See haigus on samamoodi psüühikas kinni nagu teised toitumishäired ja sellest on väga raske lahti saada, sest endale ei tunnistata seda haigust. Kui inimene koguaeg oksendab kaotab ta oma hambad, talle tekivad mao- ja söögitoru vähid ning nemad on valmis surema, et ilusad kõhnad olla, enamasti ei saagi aru, et inimene on buliimik . Buliimikud hoiavad enamasti oma ette, sest nende arvates ei mõista teised neid. Minuarust on see kõige hullem toitumishäire, sest nagu ma aru sain on sellest kõige raskem lahti saada ja sellega kaasnevad ka enesetapud.
juurde võtta. 90 % anoreksikutest on õpilased. Füüsilise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naga haprad küüned ja juuksed, mis viitab tugevale kaltsiumi ja magneesiumi puudusele. Pidevad külmatunded ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme. Buliimia on enim levinus söömishäire mida esineb õpilastel 2-3 korda rohkem kui anoreksiat. Buliimikus on pidevas sööginäljas ning on ohjeldamatud söödikud. Buliimikud tarbivad korraga väga suuri toidukoguseid üle 5000 kcal nin pärast saavad liigsetest kaloritest lahti sundoksendamise või kõhulahtistite abil. Selline toitumine on väga koorman neerudele maole ja maksale mis suurel tõenosusel üles ültlevad sellel juhul varem. Buliimikuid on väga raske tuvastatda kuna avalikkuses käituvad nagu iga teine inimene ning haigus on ainult nende endi teada. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, paisunud nägu
sealhulgas näiteks lihaskoe vähenemisest. • Sageli osutub rasvavaba massi kaotus veelgi ulatuslikumaks. See on aga kehakaalu vähenemisega kaasnev soovimatu kõrvalmõju. ORTOREKSIA RAVI • Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks. • Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile tuleb lihtsalt väga põhjalikult selgitada, miks on oluline toituda selliselt, nagu toidu- ja toitumissoovitused õpetavad. KASUTATUD ALLIKAD • http://www.toitumine.ee/ortoreksia/ • http://www.tlu.ee/opmat/tp/noorte/ortoreksia__ehk_ liigselt_rhutatud_tervislikkus_toitumisel.html • http://et.wikipedia.org/wiki/Anoreksia • http://www.toitumine.ee/anoreksia-2/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Buliimia • http://www.toitumine.ee/buliimia/
Söömishoole järgneb üldiselt oksendamine. Oksendamise viisi järgi saab eristada buliimia arengufaase: 1.) Algajad oksendamine kutsutakse esile näppude kurku toppimisega; 2.) Edasijõudnud refleks tekitatakse kõhulihaste rütmilise kokkutõmbamise ning lõdvestamisega; 3.) Professionaalid Söövad kõhu täis ning joovad peale nii palju kui võimalik. Kui on jõutud mao täitumislävi piirini, siis oksendatakse. Peale oksendamise üritavad buliimikud kehakaalu kontrollida lahtistite manustamise abil ning õgimishoogude vaheajal järgib enamik neist kalorivaeseid dieete. Umbes 10% buliimikutest tarvitavad alkoholi ja narkootikume. Buliimia on väga ohtlik toitumishäire. Buliimikutel esinevad tugevad valud seedekulglas, mis on põhjustatud valimatust söögist ning ebaregulaarsest toitumisest. Samuti esineb neil ovulatsiooni ja menstruatsioonihäireid. Nende hambad on kahjustatud ja söögitoru limaskest
Ortoreksia ravi Paljud perearstid ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, sest see ei ole ametlikult söömishäire. Ravi on aga vaja alustada võimalikult vara. Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks. Kuna nad on uhked oma toiduvaliku üle, peab teraapiasse haarama ka toitumisteadlasi. Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile tuleb lihtsalt väga põhjalikult selgitada, miks on oluline toituda selliselt, nagu toidu- ja toitumissoovitused õpetavad. Allikad http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomisha ired/ortoreksia https://www.kliinikum.ee/pildid/patsiendile/infov oldikud/haigused/buliimia_PS.pdf https://inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haig used-ja-seisundid/soomishaired-947 http://peaasi.ee/soomishaired/
kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise, või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Tavaliselt on buliimikud, erinevalt anorektikutest, suhteliselt normaalse kehakaaluga. See ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jne.) Ülevaade Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim
liigitatakse nagu anoreksiagi psüühikahäirete alla; iseloomulik on nälgimise vaheldumine kontrollimatute söömissööstudega. Buliimik võib süüa palju kõrge kalorsusega toitu! Ortoreksia on toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust; tervislik toitumine muutub kinnisideeks. Käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet. 3)Murdeiga – переходный возраст, думаю мы знаем че сюда.(че с пиписьками, че с фигурой, характер, приоритеты) Pilet 5 1)Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3
söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal (kilokalorit). Vähese kehalise koormusega 19-30-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid (Buliimia, www.toitumine.ee). Erinevalt anorektikutest on buliimikud reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele (Buliimia, www.wikipedia.org, 31. Märts 2014). Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15-24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised (Buliimia. www.toitumine.ee). Tüüpiline buliimik kannatab madala enesehinnangu all. Tihti on ta
vastavalt sellele toitumisreeglid, mis võivad olla väga kaugel tervislikust toitumisest. Ortoreksikud võivad välja minnes kaasa võtta oma toidu ning nad ei ole võimelised valima endale toitu väljas einestades, sest nende arusaamise järgi sisaldab see palju rasva, kemikaale, pestitsiide ja teisi kahjulikke aineid. Üldine ortoreksia all kannatajate käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikute omale, ainuke erinevus on selles, et anoreksikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse pärast, ortoreksikute põhimure on aga toidu kvaliteet. Liigsöömishäire puhul on tegemist sundsöömisega, kus inimene alustab söömist ilma, et tal oleks nälg, ja sööb rohkem, kui organismile vajalik: toiduportsjonid on suured, toidukordade vahel näksitakse palju. Mõnikord võib kontrollimatu söömine alguse saada ülemäärasest dieedipidamisest või pikemaaegsest toidust keeldumisest. Liigsöömishäire võib väljenduda
Ületähtsustatud arusaamad figuuri ja kehakaalu olulisusest, sunnivad häire all kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid. Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Osad anoreksia tunnused on ilmselt nälgimise otsene tulemus, nagu näiteks mõtete keskendumine toidule, ülesöömisperioodid, masendusmeeleolu, ärrituvus, keskendumisraskused, ühiskondlik tagasitõmbumine jne. Buliimikud söövad tavaliselt üksi, näiteks teleri ees, ning eelistavad soojale toidule saiu, kooke, võileibu. Sümptomid e. avaldumine Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Enim kasutatud ja hästi uuritud ravimudel buliimia korral põhineb kognitiiv- käitumuslikul raviviisil. Dieedid vahelduvad söömishoogudega, paastuperioodil enesele rangelt keelatud
Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksia ravi kestab kauem, kui buliimia oma, sest buliimikud saavad aru, et nad on haiged. Ennetus- koostöö inimeseõpetuse õpetaja või teiste pedagoogidega toitumisõpetuse ja tervisliku toiduvaliku teemade käsitlemisel. Terviseküsitlus profülaktilise läbivaatuse käigus ning kaalu- ja kasvukõvera määramine ja hindamine. Riskirühmadesse kuuluvate õpilaste väljaselgitamine ning nende tervise hindamine ja jälgimine. 12. Kliiniline psühholoogia- Depressioon (sümptomid, ravi, ennetus)
Alla andes sööb ta korraga palju ja oksendab selle pärast välja või kasutab lahtisteid. Ülesöömine ei ole tingitud füüsilisest näljast ning selle episoodid võivad korduda mitmest korrast päevas kuni paari korrani kuus (12). Tüüpilisel buliimikul on eristatav kehakuju muutus ning hirm kaalu suurenemise ees. Sageli paistab buliimikute puhul välja psühho-sotsiaalse pädevuse puudumine ning nad kannatavad ärevuse, hirmu ja depressiooni all. Sarnaselt anorektikutega on buliimikud selgelt moonutatud tajuga (12). 4.5 Binge 16 Binge tähendab eesti keeles pealesundivat ja tahtele allumatut. Kui rääkida toitumisest ja toitumishäiretest, siis tähendab see kontrollimatut ülesöömist ja ingliskeelsest sõnast binge-eating disorder tulenev toitumishäire on pealesundiv söömishäire (8). Kompulsiivset söömist iseloomustab kiire ning suurte koguste söömine ja ebamugav
pärast korralikku kõhutäit; l lootusetuse tunne ja uskumine, et edu, õnn ja ilu on seotud kõhnusega; l vajadus olla omaette, oma söömisharjumuste varjamine; l äge treenimine kehakaalu alandamiseks. Anoreksia ja buliimia erinevused. Anorektikud on orienteeritud äärmisele saledusele, millega kaasneb range näljutamine ja treenimine, mida psühholoogiliselt seostatakse enesekontrolli vajadusega. Buliimikud ei ole nii äärmuslikud oma kõhnuseihalduses, nende söömishäire väljendub kiusatuses süüa ning süütundes söödud toidu pärast. Sellega kaasnevad söömasööstud, kus nad arutult toitu ahmivad ning seejärel kõik välja oksendavad ja lahtistite abi kasutavad. Anorektikud kipuvad olema äärmuslikult kõhnad, buliimikud on aga enamasti normaalkaalus. Söömishäiretega võivad kaasneda erinevad tervisehäired: seedimiskorratused, hambavaaba
· Aktiivne püüd kehakaalu langetada peale suurt söömist (diureetikumid, näljutamine, lahtistid jne) · Üle kolme kuu tavaliselt kaks suurt söögiisu hoogu nädalas · Suur kehakaalu kõikumine ( 5kg) üles alla · Depressioonihood Buliimikut iseloomustab veel · Masendunud olek peale söömisorgiat · Vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse, tugevad dieedipiirangud · Kõhnudes hakkab enesevalitsemine alt vedama ja hakkab taas sööma · Buliimikud on enam väljapoole suunatud, näitavad viha ja impulsiivsust enam kui anorektikud Anorektik eristub buliimikust · ANOREKTIK orienteeritud äärmisele saledusele o range näljutamine ja treening o enamasti äärmuslikult kõhnad · BULIIMIK toitumishäire väljendub kiusatuses süüa ja seejärel süütunne, o kaasnevad söömasööstud, mille järel oksendavad ja kasutavad lahtisteid o Enamsti normaalkaalus
sama kõrget enesekontrollivõimet. Juhul, kui ortoreksia all kannataja rikub oma tervisele pühendatud toitumisreegleid ja alistub "keelatud" nimekirjas olevale toidule, siis ta tunneb ennast süüdi ja vaimselt ning füüsiliselt rüvetatud. See omakorda põhjustab tulevikuks veelgi rangemate ja absurdsemate toitumisreeglite väljamõtlemist. Üldine ortoreksia all kannatajate käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet. Tavaliselt kannatavad ortoreksia all madalama haridustasemega inimesed. Paljud perearstid ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, sest see ei ole ametlikult söömishäire. Ravi on aga vaja alustada võimalikult vara. Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks