..... 12 1 SISSEJUHATUS Buldooser on mullatöömasin, mida kasutatakse alates pinnase viimistlusest, lõpetades karjääritöödega. Masin on enamasti ette nähtud pinnase kaevamiseks ja teisaldamiseks 30-50 m, maksimaalselt 100-200 m kaugusele. Kogu mullatöö mahust langeb 20% just buldooserite arvele. Buldoosereid kasutatakse väljakute planeerimisel ebatasasuste mahalõikamiseks, lohkude täitmiseks, üleliigse pinnase eemaldamiseks ning kuivendus- või niisutussüsteemide ehituseks. Buldooseriga on võimalik moodustada mullavalle ja süvendeid ning teisaldada pinnast süvendist valli, abitöödel võib buldooserit kasutada maa-ala puhastamiseks võsast ja peenmetsast, väiksemate kändude juurimiseks ja kivide koristamiseks. Buldooserite eeliseks on suur manööverdusvõime ning kasutamise võimalus väikestel platsidel. Sõna "Bulldozer" pärineb Ameerikast ja oli seotud pulli piitsutamisega. Bulldozer oli see, kes andis pullile keretäie ehk „Bull doze“
3) Side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) Torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) Tee trassi puhastamine metsast või võsast ning planeerimine; 6) Teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastmine , planeerimine ning ettevalmistamine 7) Ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine. 37.Teetrassi mahamärkimine pinnasetööde teostamiseks. 38. Märketööd pinnasetööde teostamiseks buldooseriga Kõikidel mulla töödel märgistatakse töökoht eelnevalt spetsiaalsete märkevaiadega pinnase puistekohtadesse lüüakse vaiad, mille kõrgus vastab puistekõrgusele. Kohtadesse kus on tarvis pinnast eemaldada, kaevatakse augud ja lüüakse neisse vaiad. 39. Pinnasetööde mahu, nõlvsuse, teetammi ristlõike arvutamine Maht arvutauakse valemiga a=b+2mk Nõlvsus arvutauakse valemiga M=c/h Teetammi ristlõige arvutatakse valemiga 40
võib olla üsna suur ja see võib põhjustada kaevandamise käigus tõsiseid probleeme. Kasuliku kihistiku peal asuv katend kooritakse kahes järgus. Esmalt kooritakse buldooseri abil kasvukiht ja ladustatakse aunadesse mäeeraldisel. Teises järgus eemaldatakse moreen ja dolomiidikihindi ülemine, porsunud osa, mis paigutatakse puistangusse, hiljem vajadusel puistangusse väljakaevandatud karjääri põhja. Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse. 3) Kivimi kobestamine Põhiprotsessiks on kihi eelnev kobestamine puur-lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele. Puur- lõhketööd toimuvad vastava projekti järgi. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava
blogspot.com.ee, 31.10.2015) Laavakaevandamine on kaevandamisviis, mille puhul töötab pikas kaevandamisees kombain või höövel. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) 5.3 Masinad Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, 6 traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga. Allmaakaevandamise põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutuses tulptervikutega, puur- ja lõhketöödega kamberkaevandamine, nii konveierveoga kui raudteeveoga. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10
Drenaazitorude paigaldus hoonest krundi kagu osas asuvasse 80,0 m sajuveekanalisatsiooni Drenaazipump 1,0 tk Pumbakaevu ehitus 1,0 tk 16 Kaeved maa-alal 163 Täide Pinnase tagasitäited buldooseriga, lokaalmoreen ja 470,0 m3 savimoreen Kergkruus Fibo tagasitäide 650,0 m3 Pinnase tihendamine 650,0 m3 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Mullapinna planeerimine buldooseriga 2963 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 2963 m2
Idee luua tõde struktuuris ja materjalis. N.Brown. E. Goldfinger. kõik peab olema nähtaval. CIAM- international congress of modern architecture. Modernse arhitektuuri ideede levitamine üle maailma. Alvar Aalto ja põhjamaine orgaaniline arhitektuur Arhitektuuri eeskuju loodus, mitte masin. Funtksionalims ja orgaaniline arhitektuur. Katmata punane tellis. Kriitiline regionalism. Arhitekt astub ühte loodusega ja ammutama ideid kohalikust maastikust ja pinnavormist mitte buldooseriga üle käima. 3-nurksed välja ulatuvad aknad. M.I.T Stukturalism arhitektuuris (Buckminster Fuller, Louis Kahn ja Philip Johnson) Kultuurantropoloogia arhetüüpide otsimine. Leida sarnaseid struktuure vormi- funktsiooni-ruumi ja ajaloo-religiooni-kultuuri (antropoloogia) vahel. Arhitektuur on keel, mida saab tõlkida. Linn kui labürint ja paljutähenduslik ruum. P. Johnson- AT&T peahoone. L.Kahn- silinder, ristkülik kui teenindavad oasad. Arhitektuur algab konseptsioonist. B
• Universaalraam • Hõlm • Tõukur • Parem- ja vasakpoolne poolraam • Hüldosilindri ühendamise kõrv • sfääriline pea • Ühendus sõrmed • Toend tõukuriga ühendamiseks • Raami kõrv • Tugi • Sfääriline pesa • Sirm • Parem-, keskmine- ja vasakpoolne tera • Kulumisplaat • Ristmikud • Kaldtoe toru • Tala Tööohutusnõuded buldooseriga ehitamisel • Kaevise kaevandamine ja kattekihtide eemaldamine võib toimuda juhikinnitatud või kooskõlastatud ee passi või tehnoloogilise kaardi (edaspidi ee pass) järgi • Ee passis sõltuvalt kasutatavatest seadmetest tuleb näidata: 1) astangu kõrgus, nõlva nurgad, tööastangu ja vajadusel ohubermi laius 2) võimaliku varisemisala piirid 3) kaevandamise suund ja laadurseadme manööverdusskeem 4) kasutatavad seadmed
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16. Pinnase tihendamine eritingimustes 17
Nõlvade kontrollimiseks ja liigse pinnase eemaldamise vältimiseks tuleb süvendi servale paigaldada nõlvalekaal, mis määrab nõlvuse. Mulde asukohat tähistamisekse piki mulde jalami piire vaiadega. Põikprofiili mahamärkimine 25-50m tagant kõigile pikettidele ja lisapunktidele. Mulde jalami joone süvendi ja külgkaevandi välimuse serva tähistamine vaiadega. Telje kõrguse tähised jäetakse teljele. 6)Pinnase süvistamine buldooseriga 1 süvistatakse hõlm pinnasesse 2 kogutakse pinnast hõlma ette (lohistuskuhelik) 3 teisaldatakse pinnase kuhelik teatud kaugusele koos pinnase pideva lõikamisega 4 paidaldatakse pinnas nõutavasse kohta 7)Ilma täiendava lõikamiseta on pinnast võimalik teisalda: - kui on olemas kraavi seinad või vallid mis takistavad lohistuskuhelikust pinnase mööda minekut hõlma külgedest - tasasel kõval pinnasel kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse
161 ülejäänud krundi 20 cm 45 8 ulatuses Puude, põõsaste ja teealune 162 kaeve 1621 Puude kaeve 12,0 m3 0,1 4,68 1,56 74,88 1622 Põõsaste kaeve 8,0 m3 0,1 4,68 1,56 49,92 1623 Teealune kaeve 1623 Sissesõidutee tegemine 305,1 m3 0,1 7,57 1,3 2707,11 1 buldooseriga (0,5 m) 99 5 Kooritud pinnase 76,37 m3 0,3 3,7 3,0 470,452 163 tagasitäide krundile 2 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus 1712 Puude istutamine 1712 Vaher 2 tk 4,9 120,0 64,87 379,54 1 1712 Serbia kuusk 4 tk 4,9 25,0 64,87 379,08 2
29. Kuidas põlevkivi kaevandatakse? Põlevkivi saab kaevandada kahel moodusel: avakaevandamine ( karjäär) ja allmaakaevandamine (kaevandus). Avakaevandamismooduse kaevandamisviis on vaalkaevandamine. Allmaakaevandamismooduse kaevandamisviis on kamberkaevandamine. Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga. Allmaakaevandamise põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutuses tulptervikutega, puur- ja lõhketöödega kamberkaevandamine, nii konveierveoga kui raudteeveoga. Põlevkivi kaevandamine on Eesti mäenduse lipulaev. 30. Mida kujutab endast allmaakaevandamine?
selliseid pole ma veel kuskil näinud. Hammustasid ka läbi paksu teki. Meeleolu Tšernobõlis oli tegelikult üpris tore, kõik viskasid kogu aeg nalja ja rääkisid anekdoote. Iga päev toodi meile kaks kasti „samakat“ meeskonna peale, seda jäi isegi väheks ja siis joodi odekolonni. Omavoliliselt käisin Pripjati linnas ja see vaatepilt oli õudne. Hirmuäratav oli vaadata neid tühju maju ja mänguväljakuid. Nägin pealt ka kuidas külad buldooseriga maha aeti ning autod maha maeti. Ära tuleku korraldasin ma ise. Helistasin naisele, et ta võtaks Tartust tõendi, et ta on raskelt haige, et ma saaksin koju. Ühe lätlasega koos tulime rongiga Tšernobõlist Riiga. Pileteid meil ei olnud, asi ei olnudrahas aga pileteid lihtsalt ei müüdud. Aga Riiga me jõudsime, sealt edasi tulin bussiga ja hääletades.“ (Georg Konksi. Intervjuu. Helisalvestis. Võru, 03.märts 2013) 6. KOKKUVÕTE
aastal, sest järgmise aasta riigieelarve on paika pandud ja kleebiste trükkimine toimub ilmselt riigi vahenditega. Kleebis peaks pandama sel juhul nii karbile kile alla kui ka plaadile (enamus tänapäeva vähegi kallimat ja mahukamat tarkvara liigub CD-ROM-idel). Mujal maailmas rakendatakse ka nõuvõtteid, kus tehakse politseinike reid turule, illegaalne (või siis selle moodi kaup, peab ilmselt möönma) korjatakse kokku ja pannakse põlema (nagu Hiinas) või sõidetakse buldooseriga üle. Eesti seadusandlus kahjuks või õnneks sellist põletatud maa taktikat ei võimalda. 14 Olukord maailmas Kõige värskem statistika, mis kusagil tehtud on, käib 1997. aasta kohta. Uuringud on näidanud, et 40% kasutatavast tarkvarast on piraattarkvara (et siis igast 5st koopiast 2 on illegaalsed). 1997
käiguvahetusele aeg 5 täistsüklile aeg t 93,8168488076 töötsükl.arv tunnis 38,3726382388 tootl.pinnase teisal. P0 104,329 pinnase teisal. Vahetuses 834,632 Buldooseriga muldesse teisaldatava pinnase maht 1378,5 Buldooseri masinvahetuste arv kaevamisel ja pinnase teisaldamisel muldesse 1,65 Pinnase kaevandamine karjääris ja transport teele: Komatsu pc220-7 Ekskavaator vahetuse pikkus tundides 8 ekskavaatori kopamaht 1,26
transport tee äärde tõstmine koormasse Laadimisel kasutatavad masinad on ekskavaatorid (greiferkopp trosstöövarustusega ekskavaatoril või hüdrauliline ekskavaator otsekopaga), frontaallaadur, linttransportöör koos laadimismasinaga. Auna kuju, paiknemine ja põhja suurus mõjutab turba laadimist. Pikas kitsas tee lähedal selle suunas paiknevates aunades laadimiskaugus on väike. Kuid turba kogus selles ühe meetri kohta on väike ning seetõttu on suured pinnakaod. Nii buldooseriga moodustatud kui ka pealesõidu aunad on suured ja välimine külg teest kaugel ning ekskavaator ühe tõstmisega ei ulata koormani. Tihedas aunas turba kaevandamine nõuab masinatelt võimsust. Sellistel juhtudel buldooseriga lükatakse turvas laadurini ja see tõstab massi veokile. Laadimisega väheneb turba lasuvustihedus ja võib suureneda ka niiskus, kui sellel ajal sajab. Teiselt küljelt laadimise käigus turvast ka homogeniseeritakse. 22
Sellest loe õpikust ,,Metsatulekahjud", Alton, Kiil, Eesti Metsaselts 2003. Tule lokaliseerimisele järgneb järelkustutus, et viia miinimumi tule uuesti puhkemise oht. Selle käigus korrastatakse tulekahju serv ja vajadusel kustutatakse tulepesad põlenud ala sees. Järelkustutuse võimalused: · Tulekahju serv tehakse ohutuks selle mullaga katmise teel, · Serv küntakse, randaalitakse või kaevatakse ümber; · Serv mineraliseerutakse buldooseriga; · Serv kastetakse veega üle: · Kaevatakse kraav ümber põlengu. Peale metsatulekahju kustutamist jäetakse vajadusel (kuumad ilmad, tuleohtlik mets jms) mõned inimesed tulekahju servale valvesse. Neile jäetakse tulekustutusvahendid, et võimalikku uuestipuhkevat tulekahju kustutada. Maatule korral võivad ohtlikuks saada ümberkukkuvad puud. Väga ohtlikud on maa-alused, pealt vähemärgatavad põlevad turbakoopad, sest nende kohale sattunud inimene võib variseda
aastal. Jääteede eeliseks võrreldes teiste teedega on nende madal maksumus ja lisaks veel see, et saab kasutada teedena külmunud järvi, jõgesid, külmunud soid. Põhipuuduseks on see, et saab neid kasutada sessoonselt ja väga palju sõltuvad meteoroloogilistest tingimustest. Talveteed rajatakse kahesuunalised. Jäätatakse ainult koormaga liikumise suund. Jäätee rajamine. Esmalt juuritakse teeribalt kännud, siis tasandatakse buldooseriga maapind. Peale maapinna külmumist ja esimesi lumesadusid tuleb lumi tihendada rulliga, sobivaks temperatuuriks lume tihendamisel on 5º...-8º. Edasi toimub renni sisseajamine sügavusega 20 cm vastava rennilõikajaga. Renni ülevalamist veega alustatakse siis, kui temperatuur on 5º...-15º. Selleks kasutatakse tsistern-autosid, mis on kohandatud jääteede rajamiseks. Tsisternauto liikumise kiiruseks 6...8 km/h. Renn valatakse üle 10...
. . 3 korda vahetuse jooksul, turbapinnastel 1 kord 2...3 päeva kestel. Buldooserid Võsa laastamiseks kivistel aladel, kus kännud on tugevad, sobivad ka 60-kN veojõuklassiga (traktor T-130) buldooserid. Nendega saab töötad talvel, kui pinnas on külmunud vähemalt 15 cm sügavuselt ja lumikatte paksus on kuni 0,5m. Et buldooser murrab peamiselt tüvesid, on paremad tulemused tugeva pakasega töötamisel, sest tüved on sael ajal hapramad. Buldooseriga laastamisel koondatakse lõigatud võsa sama masinaga valli või hunnikutesse. Maaparandusehituse praktikas on see olnud peamine viis. Aktiivtööorganiga metsalõikur Aktiivtööorganiga metsalõikurid töötavad saagimise põhimõttel. Siia võib tinglikult lugeda metsanduses kasutatava harvesteri, kus jämedaid puid langetatakse ja tükeldatakse suurel ringkiirustel töötava kettsaega. Aktiivtööorganiga metsalõikureid toodetakse ka rippseadmetena ükskoppekskavaatorile.
lubjakivi, dolomiiti, fosforiiti, põlevkivi, turvast. Maavarasid kaevandatakse põhimõtteliselt kahel viisil: · avakaevandustes e. pealmaakaevandustes; kasutatakse kui maavara katend on nii õhuke, et selle eemaldamine ei ole kulukas; Eestis kasutatakse või on kasutatud avakaevandamist kõikide maavarade kaevandamisel; meetodi rakendamisel kasutatakse mitmeid tehnoloogiaid: - vaalkaevandamine - katend tõstetakse ekskavaatoriga või lükatakse buldooseriga vaaludena kohtadesse, kust maavara on väljatud; kasutatakse põlevkivi- ja kasutati fosforiidikarjäärides - aukkaevandamine - katend lükatakse või veetakse karjääri kõrvale või sellest eemale ja väljatud maavara kohale jääb auk; kasutatakse näiteks liiva, kruusa või lubjakivi kaevandamisel - väljakkaevandamine - maavara kaevandamine toimub suurel pindalal; kasutatakse freesturba tootmisel
annaabi.ee 
